Autoriarhiiv: admin

Vestlusring Wendy Donigeri „Mõista antud ämblik: poliitika ja teoloogia müütides“ teemadel

4. märtsil 2025 toimus EAUSi, Tartu Kirjanduse maja ja kultuuriklubi Salong koostöös Tartu Kirjanduse majas akadeemiline vestlusring 2024. aasta lõpupoole ilmunud Wendy Donigeri raamat “Mõista antud ämblik: poliitika ja teoloogia müütides” (TÜ Kirjastus, 2024) teemadel. Donigeri raamatu üle arutlesid Erki Lind ja Teet Toome, vestlust suunas Indrek Peedu. Arutelu keskmes olid mitmesugused teemad seoses Donigeri raamatuga kui ka tema teadusliku tegevusega laiemalt. Eriti pöörati tähelepanu sellele, kuidas Doniger mõtestas müütilisust, kultuuridevahelist võrdlemist ja teisi haakuvaid teemasid. Vestlusringi oli kuulama tulnud mitukümmend inimest. Diskussioonile järgnes vabavormiline arutelu veini, sooja joogi ja suupistelaua juures.

Üritus on järelvaadatav Youtube’is: https://www.youtube.com/watch?v=8FhjAkx6R30.

EAUS aastakonverents teemal Religioon looduses ja loodus religioonis toimub 29. novembril Tartus, Ülikooli 18-228.

Konverentsi annotatsioon:
Inimese ja looduse omavahelised suhted on pikaajalised ja mitmetahulised, mängides keskset rolli erinevate kultuuride uskumustes ja maailmatunnetustes. Loodusele omistatud pühadus, aga ka pühadusetunnetuse kaotamine mõjutab inimese käitumist ja otsuseid looduse suhtes.
Konverentsil kõneldakse sellest, kuidas tõlgendatakse loodust, sh linde, loomi, taimi, paiku, loodusnähtusi ja -katastroofe, uskumuste ja rituaalse käitumise kaudu.
Teisalt tuleb ettekannetes ökoloogiliste kriiside ja kliimamuutuste valgel käsitlusele religiooni ja usujuhtide roll inimese moraalse vastutuse kujundamisel looduse kasutamisel. Lisaks käsitletakse ökoteoloogia ja uute vaimsete liikumiste tõlgendusi, mis püüavad taasluua ühendust inimese ja looduse vahel, eriti ajal, mil ökoloogilised probleemid on esile tõstnud looduse säilitamise tähtsuse.

Ajakava: 

EAUS aastakonverents „Religioon looduses ja loodus religioonis“

10:05              Konverentsi avasõnad. EAUS president Madis Arukask

10:15-10:45    Looduse ja religiooni (teoreetilistest) raamidest. Atko Remmel, Tartu Ülikool

10:45-11:15    Eesti looduslike pühapaikade muutuvad tähendused. Ott Heinapuu, ajakiri Keel ja Kirjandus

11:15-11:45    Šamaanitrummi kasutus ja tähendus Eestis. Lea Altnurme, Tartu Ülikool

11:45-12:15    Komi jahimehed, mets ja asjade kord. Art Leete, Tartu Ülikool

12:15-13:15    Lõunapaus

13:15-13:45    Igijanune Argos ja allilmne Lerna soo: vee tähenduslikkusest muistse Argose kultusmaastikul. Elo-Mall Toomet, Tartu Ülikool

13:45-14:15    Varakristlus ja loodus. Ain Riistan, Tartu Ülikool

14:15-14:45    Looduspildid kui impulsid spirituaalsusest rääkimiseks, et edendada hingelise abi andmist tervishoius. Piret Paal, Tartu Ülikool

14:45-15:15    Kohvipaus

15:15-16:15    Raamatu vestlusring. Laur Vallikivi „Words and Silences: Nenets Reindeer Herders and Russian Evangelical Missionaries in the Post-Soviet Arctic“. Arutlevad Laur Vallikivi, Meelis Friedenthal ja Ülo Valk. Vestlust suunab Madis Arukask

16:15-16:30    Väike jalasirutuspaus

16:30-17:00    Indiaanilaagrid – lugedes ja kogedes loodust. Fred-Erik Kerner, Eesti Geopaatia Selts

17:00-17:30    Milline võis olla ühe 19. sajandi lõpuveerandil sündinud vadjalase loodussuhe? Madis Arukask, Tartu Ülikool

17:30-18:00    Äänisjärve petroglüüfide, looduse ja usundi seostest kaljutaideuurijate käsitlustes. Enn Ernits, Eesti Maaülikool

18:00-19:00    EAUS aastakoosolek

19:00- …..      Koosviibimine Ülikooli Kohvikus. Seltsi liikmetele ja kõnelejatele

Ettekannete teesid

Looduse ja religiooni (teoreetilistest) raamidest. Atko Remmel, Tartu Ülikool

Ülemaailmne kliimakriis on üha enam rõhutanud looduse ja loodusest eest hoolitsemise rolli erinevates elusfäärides, ning religioonivaldkond pole siin erandiks. Alates Lynn White’i (1967) krestomaatilisest esseest „The Historical Roots of our Ecologic Crisis“ on kritiseeritud kristlust kliimakriisi peamise põhjustajana. Vastukaaluna on esile kerkinud apologeetiline suund, mis väidab, et suur osa keskkonnaeetikast on välja kujunenud kristluse või selle oksaharude baasil ning et tegelikult muutuvad religioonid üha loodussõbralikumaks. Religiooniuurijate jaoks on nende debattide käigus kerkinud esile ka küsimus, kuidas mõtestada oma leide „religiooni“ ja „ilmaliku“ kategooriate raamistuses. Käesolev ettekanne annab ülevaate neist debattidest ja tutvustab mõningaid religiooni ja looduse kontseptualiseerimiseks väljapakutud lahendusi.

 Eesti looduslike pühapaikade muutuvad tähendused. Ott Heinapuu, ajakirja Keel ja Kirjandus kultuuriuuringute ja folkloristika toimetaja

Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad, nagu allikad, pühad puud ja ohvrikivid, on moodustanud osa üldiselt konservatiivsest maastikumustrist. Looduslikud pühapaigad on kohalikus suulises pärimuses olnud seotud traditsiooniliste praktikatega, nagu aastaringi tähtpäevade tähistamine, tervendamistavad ja muu maagia, kuid ka suuliselt edasi antud rahvajuttudega. Rahvusliku identiteedi ehitamise aegu 19. sajandil ja selle järel on Eesti looduslikud pühapaigad oluliste identiteedimärkidena – nii üldistatud kategooriatena, nagu pühad hiied, kui ka konkreetsete paikadena – omandanud ka uusi, modernsetest mõttesuundadest pärit tähendusi. Samuti on 20. sajandist alates rajatud uusi pühapaiku, mis jäljendavad rahvusromantilise kirjanduse kaudu levinud arusaamu sellest, millised olid muistsete eestlaste looduslikud pühapaigad. Kuid sealjuures on paljude paikade modernsuse-eelsed tähendused ja funktsioonid püsinud, ajas muutunud ning põimunud uuematega. Selle väga mitmekesise ja kirju pildi paremaks mõistmiseks esitan tüpoloogia, mis kirjeldab tänapäeva eesti kultuuris käibivaid looduslike pühapaikade mõtestamise erinevaid viise. Tüpoloogias paigutan Eesti looduslikud pühapaigad ja nendega seotud diskursused ning praktikad (lood ja kombed) kahele teljele, mis mõlemad põhinevad vana ja uue ehk modernsuse-eelse ja modernse mentaliteedi eristamisel. Üritan heita valgust sellele, kuidas eri maastikes või ka mittemateriaalsetes, puhtalt semiootilistes või sümbolilistes mälupaikades põimuvad ja segunevad modernsuse-eelsest suulisest kultuurist ja uuematest kirjakultuuri kihistustest pärit suhtumised, lood ja kombed.

Šamaanitrummi kasutus ja tähendus Eestis. Lea Altnurme, Tartu Ülikool

  • Šamaanitrumm võeti Eesti kultuuriruumis kasutusele 20. saj 70-tel aastatel filmis, muusikas, teatris ja tantsus kunstilise vahendina soome-ugri päritolumüüdi raames. Rõhutas ürgsust, jõudu.
  • Laulva revolutsiooni ajal siirdus šamaanitrumm lavalt avalike loitsuriituste keskmesse, samuti soome-ugri päritolumüüdi raames. Andis loitsule, mida esitati enamasti regivärsilisena, väge. Toetas rütmi.
  • saj 90-te keskpaigas jõudis Eestisse uusšamanism, nõiatrumm läks šamaani kätte. Tähenduskontekst muutub.
  • sajandi teisel kümnendil šamaanitrumm muutus populaarseks uue vaimsuse subkultuuris osalejate seas. Igaüks, kes soovib, võib saada trummi omanikuks.
  • Trummi kasutatakse tänapäeval nii kollektiivsetel kui ka individuaalsetel rituaalidel väga erinevatel eesmärkidel. Trummi tähendus sõltub omaniku identiteedist ja sellest, mis otstarbel ta trummi kasutab. Enamasti mõtestatakse trummi uue vaimsuse kontekstis.

Indiaanilaagrid – lugedes ja kogedes loodust. Fred-Erik Kerner, Eesti Geopaatia Selts

Ettekande aluseks on minu 2021. aastal usuteaduskonnas kaitstud magistritöö “Indiaanilaagrid Eestis: ajalugu, kogemused ja religioossed tagamaad“ ning sellel põhinev „MUE VII. Loodus“ kogumikku kirjutatud artikkel “Indiaanilaagrid – lugedes ja kogedes loodust”.

– Selgitan teema valimise konteksti ja magistritöö valmimise protsessi ning selle tarbeks läbi viidud intervjueerimist.

– Annan ülevaate indiaanikultuuride levikust väljaspool nende traditsioonilist ala ja jõudmisest Eestisse indiaanilaagrite vormis, selgitan selle leviku mõningaid põhjuseid, nt: liigkõvasti peale suruv argieluline tehiskeskkond, üldkehtivast paradigmast erinevate elamise viiside ning õpetuste otsing.

– Puudutan laagrite ajalugu, korraldamist ja elukorraldust neis alates aastast 1996, kirjeldan lühidalt laagrites läbiviidavaid peamisi tseremooniaid (higitelgi tseremoonia, lilletseremoonia, kultuuri tutvustavad juturingid).

– Näitan enda tehtud fotosid indiaanilaagrite olmest, laagrilistest ja aset leidnud tseremooniatest.

– Tutvustan uurimuse tulemusi intervjuudest saadud info alusel: laagritest osavõtu motiivid, osavõtnute vaimne taust, saadud kogemused ning nende kogemuste mõju hilisemale elule.

Igijanune Argos ja allilmne Lerna soo: vee tähenduslikkusest muistse Argose kultusmaastikul. Elo-Mall Toomet, Tartu Ülikool

Argose tasandik Peloponnesosel Lõuna-Kreekas oli oluline keskus nii muistse Kreeka ajaloos kui mütoloogias. Siin asusid sellised pronksiaegsed keskused nagu Mükeene ja Tiryns ning siit oli Homerose eeposte järgi pärit Agamemnon, kreeklaste ülemjuht Trooja sõjas. Argose piirkonnaga on aga seotud ka hulk kohalikumaid, just selle piirkonna maastikus aset leidvaid müütilisi lugusid, millest mõned ajasid võrseid ka Kreeka kirjanduses laiemalt, olid aga eriti olulised just kohalikus identiteedis ning seotud kohalike kultustega. Sealjuures tõuseb nii Argose mütoloogias kui rituaalses kalendris järjepidevalt esile piirkonna veevarustuse teema ning välja joonistub selge vastuolu: suur osa tasandikust on kuiv ja ka jõgedes napib vett, rannikuäärne Lerna on aga veerohke ja sealne soo ning põhjatuna kirjeldatud järv eristuvad ka tasandiku mütoloogilisel ja kultuslikul kaardil. Vesi mängis kohalikus mütoloogias läbivalt võtmetähtsust ja selle puudumise või küllusega on seotud erinevad jumalad ja kangelased-kangelannad, kelle järeltulijatena ajaloolisel ajal elanud argoslased end nägid. Nende algseks esivanemaks oli sealjuures tasandikku läbiv Inachose jõgi ise.

Oma ettekandes vaatlen täpsemalt, kuidas olid omavahel seotud Argose maastik, müüt ja rituaal ning mil moel peegeldus igapäevaelus vältimatult oluline veevarustuse küsimus kogu piirkonna identiteedi loovas mütoloogias ja kultuslikus tegevuses.

 

Varakristlus ja loodus. Ain Riistan, Tartu Ülikool

Ettekandes üritatakse modelleerida varakristluse suhtumist loodusesse. Kuna “loodus” on oma konnotatsioonidelt üsna uusaegne mõiste, siis võrreldakse ettekandes meie tänapäevaseid arusaamu loodusest antiikaja inimeste suhtumistega  neid ümbritsevasse keskkonda. Kuna see kõik on aga vaadeldavate tekstide põhjal suuresti religioosne, siis saame me ka aimu sellest, kuidas toonased usklikud suhestusid maailmaga, milles nad elasid.

Looduspildid kui impulsid spirituaalsusest rääkimiseks, et edendada hingelise abi andmist tervishoius. Piret Paal, Tartu Ülikool

Spirituaalsust on kirjeldatud kui midagi sügavalt isiklikku. Spirituaalsust nähakse osana inimesest, isegi inimese kõikehõlmava olemusena, mis nõuab väärtustamist ja austust. Spirituaalsust on kirjeldatud kui kohustust ja võimalust “olla tähelepanelik enda, oma kaasinimeste ja maailma suhtes”.

Spirituaalsus ja spirituaalse võimekuse arendamine taandub narratiivsele mõtestamisele, eluküsimustele selgituste otsimisele ja võimaluste leidmisele, mis Paul Ricoeuri sõnul on alati inimese ja maailma (ingl referentiality), inimese ja inimese (ingl communicativity) ning inimese ja iseenda (ingl self-understanding) vahendamine. Oskus mõtestada kõiki neid tasandeid aitab meil liikuda tühjusest võimekuse suunas, mis teisest küljest tähendab, et see võimaldab kasvamist isiksusena. See omakorda toetab võimet mõista, et asjad, mida me teeme ja ütleme või mille tegemist ja (välja) ütlemist väldime, on ühtviisi olulised. Samamoodi mõistmine, et tegemata jätmine ja lihtsalt olemas ja kohal olemine võib olla kõige olulisemaks hingelise abi andmise viisiks.

Spirituaalsuse ja hingelise abi andmise õpetamine ja koolitusprogrammi väljatöötamine nii, et see oleks meditsiini- ja õenduse eriala üliõpilastele vastuvõetav, on olnud pidev töö ja muutustega kaasa minemine. Järjepidev tagasiside ja eneseanalüüs on aidanud koostada ülesandeid, aitavad õpilastel enda spirituaalsuse üle mõtelda. Ettekandes tutvustan eneserefleksiooniks loodud visuaal-tekstuaalset lähenemist, milles kasutatakse pilte, et aidata sõnastada inimese spirituaalset kuuluvust oma kogemustele, väärtushinnangutele ja tõekspidamistele toetudes. Ettekandes otsin vastust küsimustele, kas ja kuidas looduspildid kui impulsid spirituaalsusest rääkimiseks, aitavad edendada hingelise abi andmist tervishoius.

 Milline võis olla ühe 19. sajandi lõpuveerandil sündinud vadjalase loodussuhe? Madis Arukask, Tartu Ülikool

Selles ettekandes käsitlen peamiselt Paul Ariste poolt 20. sajandi teisel poolel kogutud vadja usundilise materjali põhjal seda, kuidas ja millisena mõtestus ta võtmeinformantide elukeskkond, seal tegutsevad olendid, loomulik ja „üleloomulik“ loodus.

20. sajandi teiseks pooleks oli kohalike põliselanike maailm Lääne-Ingeris üksjagu deformeerunud. Koos II maailmasõja vapustuste ning sellele järgnenud muutustega eluviisides, elanikkonna etnilises ja demograafilises koosseisus olid drastiliselt muutunud ka senine pärimuslik elukeskkond, ühiskondlikud suhted ja traditsioonilised väärtused. Juba enne sõda maad võtma hakanud nõukogulik elukorraldus oli saavutanud oma lõpliku võidu koos venestamise ja ateismipropagandaga, mis mõjutas ka inimeste rohujuuretasandi uskumuste maailma. 19. sajandi lõpukümnenditel sündinud informandid kujutasid endist mingis mõttes juba religioosseid mikrouniversume oma isiklike religioossete idiolektidega. Nende maailmapildis põimusid rahvapärane kristlus ning animistlikud arusaamad, nüüd aga juba ilma laiema kogukondliku ja/või institutsionaalse toeta.

Kas loodusel moodsa kontseptsioonina oli nende teadvuses juba mingit eraldiseisvat kohta? Vaatlen, kuidas avanes inimeste uskumustega seotud loodusmaailm Paul Ariste küsitlemismeetodi kaudu Vaipoole külades ning mida kõneleb see vadja rahvapärasest ontoloogiast teiste läänemeresoomlastega võrreldes.

 Komi jahimehed, mets ja asjade kord. Art Leete, Tartu Ülikool

Komi mõtlemise põhialuste ja eripära otsides on alates 19. sajandist rõhutatud nende täielikku mattumist ristiusu alla, aga ka komi hingejõu ja filosoofia pärinemist metsast. Kirjeldused komi metsa kultuurilisest hingusest on kohati väga jõulised. Kui arusaamad komi metsa mõjust varieeruvadki intensiivsuselt, siis leidub ikkagi palju tähelepanekuid sellest, et metsal on komi hinges eriline paik. Kui minna jahimeestega metsa, siis on näha, mil määral see eeldatud müstika seal tunda on. Küttide suhe metsaga on suures osas praktiline ja oportunistlik. Meelde jäänud väljend, mida üks jahimees kasutas, on „asjade kord“. See tähendab olukorda, kui ilmastik vastab teatud tasakaaluseisundile. Selles olekus sajab lumi maha parajal ajal, noored loomad ja linnud kasvavad suureks õigeaegselt ja kellele ette nähtud, see rändab talveks lõunamaale, aga ka puud ja põõsad kasvavad aasta jooksul parasjagu. Jahimeeste elu on sätitud vastavalt eeldusele, et kõik jääb keskkonna iga-aastastes muutustes mõistuse piiresse, kõrvalekalded võivad tekitada praktilisi komplikatsioone ja kurbust. Kõige selle taustal reguleerib inimeste metsaelu ka animistlik vaade, mis näib aga olevat teistsugune saja aasta eest kirjeldatud maagilise ja müstilise jõu otsingutest ja kontrollimise võimest. Animism peaks aitama hoida asjade korda, aga toetama ka muutumisega hakkama saamist.

Äänisjärve petroglüüfide, looduse ja usundi seostest kaljutaideuurijate käsitlustes. Enn Ernits, Eesti Maaülikool

Vaatlusalused petroglüüfid ehk kaljuraiendid paiknevad Karjalas Äänisjärve idarannikul. Põhiosa neist on dateeritud neoliitikumi. Äänisjärve petroglüüfid avastas 1848. aastal Tartu ülikooli vilistlane ja hilisem professor Konstantin Grewingk (1819–1887). Ligikaudu kuue tuhande aasta eest on horisontaalsetele kaljudele tehtud üle 1000 inimese-, looma-, paadi- ja muulaadse kujutise. Domineerivad loodusobjekte kujutavad raiendid, eriti veelinnulaadsed.

Veel XX sajandil pidas kohalik elanikkond petroglüüfe pühaks. Üksnes hiigelsuur antropomorf, mille käele oli raiutud õigeusurist, oli kristluse mõjul ja saamikeelse Pühaneeme nimetuse järgi muutunud kuradiks (vrd saami bâsse ’püha’ ja vene бес ’kurivaim; kurat’). Juba Äänisjärve petroglüüfide esimestes kirjeldustes seostati neid osaliselt religiooniga (Schwedt 1850; Grewing 1855). Oletati, et eelmainitud antropomorf kujutab endast ülemjumalust, kellel on võim maismaa ja vete ning nende elanike üle; teda ümbritsevat ohvriannid väiksemate raiendite näol. Samuti kirjeldati kuraditega seotud etioloogilist muistendit.

Esimene Karjala petroglüüfe põhjalikumalt uurinud teadlane Aleksandr Linevski (1939) lähtus animismist. Ta uurimuste põhjaks sai maagiline teooria, et raiendeid tehti ja neid vigastati rituaalse jahi käigus selleks, et ulukite küttimine oleks edukas. Sama eesmärgil olevat kaljudesse raiutud arvukalt püünisekujutisi. Linevski kirjeldas kaljudel tuulekeerisehaldjat, hiigellinnu tapnud müütilist kütti, päikesejumalust, müütilisi luiki, Bessi neemel aga taigaperemeest (ehk ka idatuulejumalus), järvepõhjahaldjast lutsu näol ja saarmast kurjuse (nälg jm) kehastajana; kogu triaad viitavat surmakultusele. Arheoloog Aleksandr Brjussov (1940) oletas, et Äänisjärve kujutised kajastavad Eddas ja Kalevalas rudimentidena säilinud müüte, sh metsajumaluse Tapio ja vetejumaluse Ahtoga seonduvat. Linevskile toetudel rõhutasid nii Brjussov kui ka arheoloogid Nina Gurina (1957), Grigori Pankrušev (1964) ja esialgu ka Juri Savvatejev (1964 jj) jahimaagia domineerimist ja nn püüniste kujutisi.

Murrangu Äänisjärve petroglüüfide uuringusse tõi arheoloog Vladislav Ravdonikas (1936, 1938) rõhutades, et kaljudel väljendub esmajoones kosmiline kultus, mille reljeefseks tunnistuseks olevat lunaar- ja solaarmärgid, mida seni ja pärastpoolegi peeti kaua aega püünisteks. Ravdonikas eristas ürginimese mõtlemises tootemlikku ja kosmilist staadiumi. Tema jälgedesse asus etnograaf Konstantin Lauškin (1962), kelle lähtekohtadeks said nii saami kui ka Kalevala müüdid ja nende tegelased, mis avalduvat raiendikompositsioonides „Maailma loomine“, „Toonela luik“, „Konna kuritegu ja karistus“ jt. Ravdonikase põhiideid hakkasid tunnustama ka teised kaljutaideuurijad (Abram Stoljar, Aleksei Okladnikov jt). Põhimõtteliselt eitamata Äänisjärve pühamut ja seal toimunud rituaale, samuti usku haldjatesse, esivanematesse ja kultuurikangelastesse kritiseeris Savvatejev põhjalikult eelkäijate käsitlusi. Karjala kaljutaide uurija Aleksandr Žulnikov (2006) märkis, et „muistses kaljutaides peegeldus maailma mütopoeetiline mudel, mille aluseks on kujutelm sellest, et makro- ja mikrokosmos, loodus ja kultuur, jumalik ja inimlik peegeldavat ühtset kosmilist maailmakorda. Muistne kunst ammutab oma mõtted ja kujud universaalsest märgikompleksist: mütopoeetilisest ja rituaalpoeetilisest.“

 

Performatiivsed ja tõlgenduslikud žanrid tänapäeva vagaduskogukondades. Paulsoni loengud religiooniuuringutes 19.11.-21.11.2024 Tartus

Paulsoni loenguid religiooniuuringutes korraldab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts koostöös Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haru ning Tartu Ülikooli usuteaduskonnaga. Sel aastal peab Paulsoni loenguid rahvusvaheliselt hinnatud religiooniuurija Catharina Raudvere, kes on saavutanud rahvusvahelise tuntuse varasemate uurimustega Vana-Skandinaavia religioonist ja mütoloogiast kui ka uuema aja uurimustega naiste praktikatest ja sellega seonduvalt sufi traditsioonide ja praktikate rollist islamimaailmas. Loengud toimuvad inglise keeles.

Ajakava:

19.11.2024 kell 16:15-17:45 – Lossi 3-117, Tartu

Nähes ja olles nähtud. Kogukondlik elu väljaspool välja kujunenud religioosseid institutsioone

Tuginedes Türgis ja Bosnias kogutud välitöömaterjalidele keskendub see loeng kaasaja vagaduspraktikatele väljaspool välja kujunenud religioosseid institutsioone. Millised määral on sellised koondumised ja praktikad päriselt uued ja millisel määral on tegelikult tegu küsimusega pikaajaliselt olemasolevat praktikate nähtavusest ajaloolises materjalis? Muslimitest naiste palveringid on selle küsimuse analüüsimise keskseks materjaliks.

20.11.2024 kell 16:15-17:45 – Lossi 3-117, Tartu

Religioosse autoriteedi ja legitiimsuse taotlused. Teadmiste loomise kohad

Nagu ka muude tekstide ja traditsioonide tõlgendamise kohtadega, leidub ka teisi vahendajaid, kes esindavad erinevaid sugusid ja põlvkondi peale nende, mis on ennast kehtestanud religioossete institutsioonide seas domineerival positsioonil. Selles loengus pole kesksel kohal mitte mingi uus sõnum, vaid need viisid ja tööriistad, mis on kasutusel teistsuguste häälte vahendamisel. Kes saab väita, et ta omab legitiimset religioosset teadmist ja mis olukordades? Millised ajalookujutelmad on relevantsed tänapäevase eksegeesi jaoks?

21.11.2024 kell 16:15-17:45 – Lossi 3-117, Tartu

Vahendamise ja ümber kujundamise vahel. Võttes rituaalseid kohustusi

Kogunemise, õpetamise ja õppimise alternatiivsed vormid paratamatult mõjutavad religioossete praktikate toimimisviise. Nende jaoks, kes võtavad enda kanda rituaalseid kohustusi väiksemates vagaduskogukondades, on teatavad kohandumised ja kaalutlemised keskse tähtsusega juhtide ja praktikate legitimeerimisel kui ka tegevuse järjepidevuse üleval hoidmisel. Samuti on selle loengu keskseks teemaks ka ajalooliste pärimusliinide õigustatavuse ja tänapäevaste väljakutsetega toimetulemise omavaheline põimumine uue liikmete kaasamises.

Catharina Raudvere Kopenhaageni ülikooli religiooni ja kultuuridevaheliste uuringute osakonna usundiloo professor. Ta on avaldanud monograafia The Book and the Roses. Sufi Women, Visibility, and Zikir in Contemporary Istanbul (2003) ja on olnud mitmete kogumiku koostaja ja toimetaja: Contested Memories and the Demands of the Past. History Cultures in the Modern Muslim World (2016), Nostalgia – Loss and Creativity. Political and Cultural Representations of the Past in South-East Europe (2018) ja Neo-Ottoman Imaginaries in Contemporary Turkey. Gendered Discourses, Agencies, and Visions (koos Petek Onuriga, 2022). Koostöös Zilka Spahić-Šiljak valmis tal ka haridusliku eesmärgiga film Bosnian Muslim Women’s Rituals. Bulas Singing, Reciting and Teaching in Sarajevo (2016). Hetkel on Raudvere vastutav täitja Põhjamaade teadusvõrgustiku “Contemporary Muslim Lay Piety. Interpretations, Performance and Mobilization“ projektile ja ka “Pious Practices among Danish Muslims. Diversity, Devotion and Aesthetics” uurimisprojektile ajavahemikus 2023–2026.

Ivar Paulsoni nimelised loengud keskenduvad märkimisväärsematele teemadele, suundumustele ja uutele teadmistele kaasaja religiooniuuringutes. Ivar Paulson (1922-1966) paistis oma teadustöös silma ambitsioonika laiahaardelisusega nii käsitlust leidva materjali kui ka küsimuste ja uurimistöös rakendatavate lähenemisviiside poolest. Nõnda on ka Paulsoni loengute eesmärgiks tuua kokku tähelepanuväärsemaid uurimissuundi religiooniuuringute erinevatest valdkondadest.

Ürituse on seekord kaasrahastanud Euroopa Liit

Seth Schermerhorni õppevisiit Tartu Ülikoolis

11. oktoobrist kuni 21. oktoobrini on Kesk-New Yorgi (USA) Hamiltoni kolledži kaasprofessor ja Ameerika uuringute osakonna direktor Seth Schermerhorn õppevisiidil Tartu Ülikoolis. 

Külastusega seoses toimub kaks üritust (mõlemad üritused toimuvad inglise keeles).

Esmaspäeval, 14. oktoobril kell 16.15–17.45, Ülikooli 18-139:  loeng: “Magdalena juurde kõndimine: isiksus ja koht Tohono O’odhami lauludes, pulkades ja lugudes”
Raamatus Walking to Magdalena uurib Seth Schermerhorn küsimust, mis on religiooniuuringute ning Põhja-Ameerika indiaanlaste ja põlisrahvaste uuringute omavahelises dialoogis kesksel kohal: mida on põlisrahvad kristlusest teinud? Keskendudes iga-aastasele Tohono O’odhami palverännakule Magdalenasse Sonoras, Mehhikos, uurib Schermerhorn, kuidas need Lõuna-Arizona riikideülesed põlisrahvad on muutnud kristluse omaks. See on lähtekohaks üleüldisematele küsimustele selle kohta, mida Tohono O’odham on kristlusest teinud.

Reedel, 18. oktoobril kell 18.00–20.00, Ülikooli 18-139. Filmivaatamine: Palverännak Magdaleenasse
Palverännak Magdalenasse on auhinnatud dokumentaalfilm, mille on loonud Border Community Alliance (BCA). See on mittetulundusühing, mis on pühendunud USA ja Mehhiko piiri ületavate kogukondade loomisele hariduse, koostöö ja kultuurivahetuse kaudu. Film tähistab sajanditepikkust rahvusvahelist palverännakut Ameerika Ühendriikidest ja Mehhikost Magdalenasse, Sonoras. Filmilinastusega kaasneb arutelu Seth Schermerhorniga, kes töötas film juures konsultandina ning on nüüd BCA direktorite nõukogu liige.

Esineja kohta: Seth on raamatu “Walking to Magdalena: Personhood and Place in Tohono O’odham Songs, Sticks and Stories” autor, mille andsid välja Nebraska ülikooli kirjastus ja American Philosophical Society. Ta on ka Routledge’i väljaande “Movement and Indigenous Religions” kaastoimetaja. Ta on ajakirja “Indigenous Religious Traditions” asutajatoimetaja.

Korraldajad: Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond; Usuteaduskond; Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts 

Vestlusring Roy Rappaporti „Rituaal ja religioon inimsuse saamises“ teemadel

20. veebruaril 2024 toimus EAUSi, Utoopia raamatupoe, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna ning kultuuriklubi Salong ühises koostöös akadeemiline vestlusring 2023. aasta lõpus eesti keeles ilmunud Roy Rappaporti raamatu „Rituaal ja religioon inimsuse saamises“ teemadel. Vestlusringis esinesid Karl Joosep Pihel, Roomet Jakapi ja Laur Vallikivi. Mõttevahetust suunas Indrek Peedu. Arutelu keskmesse asetusid mitmesugused võimalused mõtiskleda Rappaporti raamatu üle erinevate vaatenurkadest, täheldamaks, kuidas keskselt rituaalile ja religioonile keskenduv raamat hõlmab endas tegelikult väga olulisel määral ka evolutsioonilisi, ökoloogilisi, semiootilisi kui ka filosoofilisi perspektiive, pakkudes nõnda kõneainet ka paljudele teistele tänapäevastele teadusvaldkondadele väljaspool religiooniuuringuid ja antropoloogiat, kus Rappaport kahtlemata kõige tuntum on. Lisaks pöörati muidugi tähelepanu ka Rappaporti enda akadeemilisele kujunemisloole ning üldse laiemalt tema enda ja käesoleva raamatu intellektuaalsele kontekstile ja mõjukusele. Vestlusringi oli kuulama tulnud mitukümmend inimest. Diskussioonile järgnes vabavormiline arutelu veini, sooja joogi ja suupistelaua juures.

Üritus on järelvaadatav Youtube’is: https://www.youtube.com/watch?v=sVazQIyBH8c

Vestlusring Ivar Paulsoni „Hinged, vaimud ja jumalad“ teemadel

25. juulil 2024 leidis aset akadeemiline vestlusring Ivar Paulsoni kevadel ilmunud raamatu  “Hinged, vaimud ja jumalad“ teemadel. EAUS korraldas üritust koostöös Utoopia raamatupoe, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna ning kultuuriklubiga Salong. Vestlusringis rääkisid Paulsoni raamatust Piret Koosa ja Erki Lind. Mõttevahetust suunas Indrek Peedu. Peamiselt keskenduti arutelus Ivar Paulsoni akadeemilisele tegevusele, huvialadele ja uurimisfookustele. Seejuures pöörati omajagu tähelepanu tema tegevusaja mõtteloolise konteksti erinevatele tahkudele kui ka nende relevantsusele või probleemsusele tänapäeva vaatenurgast. Eraldi mõtiskleti selle üle, kuivõrd võib veel tänapäevalgi põhjarahvaste seas leida niisuguseid mõtlemisviise ja ideid, mida Paulson sajanditaguste allikate põhjal esile tõstis. Vestlusringi oli kuulama tulnud mitukümmend inimest. Diskussioonile järgnes vabavormiline arutelu veini ja suupistelaua ümber.

Üritus on järelvaadatav Youtube’is: https://www.youtube.com/watch?v=khudASH-bnc

Religioon ja rahvuslus: EAUS ettekandepäev 31. mail 2024

Reedel 31. mail kell 14.00 toimub Ülikooli 16-214 Eesti Akadeemilise Usundiloo seltsi ettekandekoosolek vestlusringina.

14.00 Kogunemine ja avasõnad (Madis Arukask)

14.15 Atko Remmeli ettekanne „Religioon ja rahvuslus: religioonid eesti rahvuslikus loos“

15.00 Vestlusring (osalevad Tõnno Jonuks, Alar Kilp, Helen Haas, Erki Lind, Atko Remmel, juhib Ain Riistan)

Järgneb aastakoosolek ja koosviibimine seltsi liikmetele

Ettekande tutvustus:

Üsna suur hulk (teadus)tekstidest, mille ambitsiooniks on kirjeldada Eesti religioosset maastikku, alustavad väitest, mille kohaselt Eesti on Euroopa (või maailma) kõige ateistlikum või vähim religioosne maa. Vastavalt autori hoiakule hakatakse seda äraleierdatud väidet kas toetama või ümber lükkama ja ausalt öeldes ei ole ka käesoleva ettekande autor siin patust teps mitte puhas.

Huvitaval kombel on need motiivid mingis ulatuses leidnud tee ka Eesti rahvuslikku eneseteadvusse, ja rahvusliku taju mõjuga on osaliselt põhjendatud ka praegust religioosset olukorda. Tuleb aga tõdeda, et kristlus või ateism ei ole Eesti rahvusnarratiivis ainsad religiooniga seotud võimalused. Viimastel kümnenditel on eestlaste rahvuslikku eneseteadvusse tugeva jälje jätnud ka maausu retoorika. Arvestades, et tegu on alles loetud kümnendite eest avalikkuse ette kerkinud uususundiga, on see tulemus lihtsalt fenomenaalne – seda enam, et see mõju ei piirdu ainult ühe variandiga idealiseeritud minevikust, vaid sel on konkreetsed mõjud ka tänases ühiskonnas toimuvatele protsessidele.

Ettekanne annab lühiülevaate erinevatest religioosse sfääriga seotud lugudest Eesti rahvusnarratiivis, keskendudes põhiliselt maausu mõjule eestlaste eneseteadvusele ja sellest lähtuvatele ühiskonnas toimuvatele protsessidele.

Kõik huvilised on oodatud osalema!

EAUS

EAUS aastalõpukonverents “Surm, suremine ja elu pärast surma”

Tänavune EAUSi konverents toimub 15. detsembril Eesti Loodusuurijate Seltsi majas Tartus aadressil Struve 2. 

Annotatsioon

Surm on aegade- ja kultuurideülene nähtus. Tõenäoliselt pole (olnud) ühtegi ühiskonda, milles puuduks surma käsitlus ja surmakombestik. Ainevald on mitmekesine ja alati aktuaalne.

Konverentsil kõneldakse sellest, millised on (olnud) surmaga seotud rituaalid ja tseremooniad eri religioonides ja eri rahvastel nii ajaloos kui tänapäeval. Kuidas kajastub arusaam inimhingest erinevates kultuurides ja praktikates? Kõne alla võetakse ka tänapäeva surmakultuur ja surma ootuse ning leinaga toimetulek.

Ettekanded puudutavad küsimust, kuidas kajastub surm ja elu pärast surma eri religioonide ettekujutustes ja praktikates. Eraldi pööratakse tähelepanu surmalähikogemustele ja nende uurimisele.

 Konverentsi kava

11:00  Tervitussõna Eesti Looduseuurijate Seltsi esindajalt

11:05    Konverentsi avasõnad
EAUS president Madis Arukask

11:10-11:40      „Maga nagu surnu ja ära vaheta neeru!”: Surm ja uni muistse Lähis-Ida kirjavaras 
Andreas Johandi, Tartu ülikool

11:40-12:10      Jumalate kannatused, inimeste lootused: surmajärgse elu teema Kore ja Demeteri kultustes 
Elo-Mall Toomet, Tartu ülikool

12:10-12:40      Surm kui õpetaja. Surmamõtlusest budismis. 
Märt Läänemets, Sisekaitseakadeemia

12:40-13:30      Lõunapaus

13:30-14:00      Surm ja kristlik hingehoid 
Kaido Soom, Tartu ülikool

14:00-14:30      Surmalähedase kogemuse juhud õigeusklikus rahvakultuuris – universaalsed ja kultuurispetsiifilised jooned 
Madis Arukask, Tartu ülikool

14:30-15:00      Sõnulseletamatus surmajärgsuses 
Karl Käsnapuu, Eesti Surmauuringute Selts

15:00-15:30      Kohvipaus

15:30-16:00      Materialismi haisvatest sokkidest õilsa jumaliku hingeni 
Roland Karo, Tartu ülikool

16.00-16:30      Emic Perspectives on Death: Ego-Documents of Orthodox Clerical Families in Estonia (1880s-1920s) 
Irina Paert, Tartu ülikool

16:30-17:15      Vestlusring „Surm, suremine ja elu pärast surma“
Juhatab Ain Riistan

17:25-17:55      EAUSi infokoosolek ja arutelu

 

Ettekannete teesid

 Emic Perspectives on Death: Ego-Documents of Orthodox Clerical Families in Estonia (1880s-1920s)
Irina Paert, Tartu ülikool

The presentation deals with the emic representations of death as researched through a collection of letters and diaries written by members of Orthodox families in Estonia during the late 19th and early 20th centuries. This substantial corpus of documents reveals a noticeable connection between everyday life and the concepts and attitudes surrounding death,  rooted in traditional Christian beliefs but also marked by modern attitudes (especially by the “romanticization of death”). The documents offer insights into various aspects of mortality, with frequent accounts of children’s deaths, suicides, accidental deaths, deaths due to illness and old age, as well as homicides.

Furthermore, these letters and diaries show how individuals perceived and coped with mortality, for example, how men and women dealt with the problem of untimely death (children or young people), bereavement, and commemoration. Since these were members of religious families, how did the traditional church doctrine on the afterlife affect, if at all, their attitudes to death?

This presentation will present a typology of different death experiences and explore the emotional and cognitive frameworks through which these events were understood. It also explores the differences in how death was framed and reflected upon by male and female family members and across generations. A comparative analysis will be conducted between these emic attitudes and existing scholarly findings on deaths among lower social classes in Estonia while also contextualizing my findings with the academic literature on death, notably the works of scholars such as Philippe Aries, Susan Morrisey, and Thomas Laqueur.

Materialismi haisvatest sokkidest õilsa jumaliku hingeni
Roland Karo, Tartu ülikool

Surmalähikogemuste teaduslike uuringutel täitub peagi 50 aastat. Aus hinnang uurimise hetkeolukorrale on, et valitseb teatav peataolek või isegi patiseis. Ühelpool “rindejoont” on hardcore materialistid, teiselpool need, kelle arvates surmalähikogemused tõestavad, et elu jätkub peale surma. Oma ettekandes kiikan kerges huumorivõtmes selle patiseisu taha ning osutan paarile vaikivale metafüüsilisele eeldusele, mille “võrrandist” välja jätmine võiks puhastada õhku ning aidata leida asisemat teed uurimisega edasi minna.

„Maga nagu surnu ja ära vaheta neeru!”: Surm ja uni muistse Lähis-Ida kirjavaras
Andreas Johandi, Tartu ülikool

Une ja magamisega seotud väljendite tarvitamine surma metafoori või eufemismina on omane paljudele kultuuridele ja keeltele ning näib olevat universaalne nähtus. Metafoorse seose aluseks on tõenäoliselt nii magaja kui ka surnu liikumatu, hääletu ja välistele ärritajatele vastuvõtmatu olek. Nimetatud seotust väljendab eesti vanasõna, mille järgi „uni om surma veli“, aga sarnane käsitusviis avaldub näiteks ka kreeka mütoloogias, mille järgi unejumal Hypnos on just surmajumal Thanatose kaksikvend. Surma ja und on tihti seostatud ka muistsest Lähis-Idast pärinevates allikates. Nii sõnastatakse Vanas Testamendis vormellikult, et äsja surnud Iisraeli ja Juuda kuningad lähevad „magama oma vanemate juurde“ ning kannatava Iiobi jaoks on „pikali heitmine“, „rahus olemine“, „magamine“ ja „puhkus“ kõik eufemismid suremise kohta. Hulgaliselt surma ja und seostavaid tähelepanekuid leiab ka väga mahukast kiilkirjalisest tekstivaramust, muu materjali hulgas nt ka Gilgameši eeposest ja Atra-ḫasīsi müüdist. Ettekande eesmärk on toodavate näidete varal uurida, kuidas surma ja und eelkristlikus Lähis-Idas seostati, kas on võimalik koostada surma ja une mitmesuguste seostamisviiside tüpoloogia, ning kas kogutud väljendustest kumavad läbi mingid just muistsele Lähis-Idale eriomased arusaamad surma ja une kohta.

Sõnulseletamatus surmajärgsuses
Karl Käsnapuu, Eesti Surmauuringute Selts

Rääkides surmajärgsusest puutume kokku olukorraga, kus tuleb käsitleda sõnulseletamatut. Keerukustega transtsendentse käsitlemisel puutuvad kokku nii religioonid kui surmalähedaste kogemuste uurijad. Kuna surmajärgsusest rääkides räägitakse millestki, mis jääb inimkogemusest väljaspoole, siis kuidas lahendada inimkeele piirides sellise olemuslikult kättesaamatu ala analüüsimine? Tähelepanekuid viimaste aastate surmalähedaste kogemuste kogumistööst.

Surm kui õpetaja. Surmamõtlusest budismis.
Märt Läänemets, Sisekaitseakadeemia

Budismi õpetuse ja maailmavaate aluseks on arusaamine kõikide asjade ja nähtuste püsitusest (anitya). Kannatuse (duḥkha) põhjuseks on selle tõe ignoreerimine, püsituses püsiva otsimine. Kannatusest vabanemine eeldab püsituse tõe omaksvõtmist, püsituse kujustamist (bhāvanā) meeles. Selleni jõudmiseks on välja töötatud mitmesuguseid mõtlusviise, mille seas on ka surmamõtlused. Surm kui elu lõpp ja keha lagunemine on püsituse ja kõige muutuvuse heaks näiteks, mis eksistentsiaalselt kõigile korda läheb ja millesse süüvimine aitab kaasa püsivuse väärkujutlusest, seega ka kannatusest, vabanemisele. Ettekandes tutvustatakse mõnda surmamõtluse viisi (‘üheksaosaline surnuaiamõtlus’, ‘vabanemine vahelolu kuulmises’ jt) ning nende kohast ja tähendusest budismi õpetussüsteemis.

Jumalate kannatused, inimeste lootused: surmajärgse elu teema Kore ja Demeteri kultustes
Elo-Mall Toomet, Tartu ülikool

Kui  Homerose eepostes visandatud kujutlused surmajärgsusest olid suhteliselt trööstitud ning rõhuti pigem igavesele kuulsusele läbi kangelastegude kui igavesele elule, siis Antiik-Kreeka religioonis leidus ka teistsuguseid ning lootusrikkamaid vaateid elule pärast surma. Eriti tugevalt olid lootused õnnelikule teispoolsusele seotud nö müsteeriumikultustega, mis klassikalises Kreeka maailmas olid koondatud ühelt poolt Dionysose, teiselt poolt aga jumalanna Demeteri ja tema tütre Kore/Persephone ümber. Selles ettekandes räägin lähemalt just viimatimainitud jumalannadepaarist, kellega seotud müüdid ning rituaalid on kantud allilmatemaatikast ning lubavad rituaale järgivatele inimestele õndsat elu ka teises ilmas. Vaatlen lähemalt seda, kuidas olid omavahel seotud jumalannadest kõnelevad müüdid, neile pühendatud rituaalid ning inimeste lootused paremale saatusele. Demeteri ja Kore keskne lugu on kirja pandud juba 7. sajandil eKr Homerose hümnis Demeterile ning nende jumalannadega seotud Eleusise müsteeriumid olid üheks antiikmaailma olulisemas kultussündmuseks. Uurin, miks inimesed Demeteri ja tema röövitud tütre auks Eleusises ja teisteski paikades kokku tulid ja end müsteerimitesse pühendada lasid. Kas ja kuivõrd oli surelike lootus igikestvale elule seotud Eleusise jumalannade müütiliste kannatustega, mis neid omakorda surelike maailmale lähendas?

Surmalähedase kogemuse juhud õigeusklikus rahvakultuuris – universaalsed ja kultuurispetsiifilised jooned
Madis Arukask, Tartu ülikool

Surmalähedases kogemuses „nähtu“ on sageli vaid raskustega ning tinglikult verbaliseeritav. Võib oletada, et nii kogemis- kui seletusfaasis pole varasemate kultuuriliste mõjutajate osakaal vähetähtis. Vaatlen ettekandes vepsa naiste surmalähedase kogemuse juhte ning keskendun lähemalt ühe kogemuse võimalikele õigeusklikele visuaalsetele ning tekstuaalsetele mõjutajatele. Lähemalt on vaatluse all õigeusklik apokrüüfne tekst „Jumalaema põrguskäik“ (Хождение Богородицы по мукам), kus peaingel Miikael tutvustab Neitsi Maarjale ruumilist põrgut ning selle eri paikades kannatavate patuste piinu ja nende põhjuseid. See 6.-7. sajandist pärit Bütsantsi apokrüüf hakkas Vene (ennekõike vanausulises) kultuuriruumis levima ümberkirjutuste kaudu eriti 17. sajandist ning on kahtlemata mõjutanud lihtrahva teispoolsuse arusaamu nii moraalselt kui visuaalselt.

Surm ja kristlik hingehoid
Kaido Soom, Tartu ülikool

Surm puudutab kõiki inimesi. Ettekanne vaatleb, kuidas tunnetavad inimesed surma hingehoidlikust aspektist. Surija vajab toetust ja hingehoid peaks seda andma. Selleks on oluline mõista, milliseid etappe läbib surija oma teel. Oluline on ka inimeste toetamine leinas. Selleks on vaja mõista, mida kogevad leinajad ja millised on leina faasid. Kirik toetab inimest leinas hingehoidlikult matusetalituse kaudu. Mida annab selline talitus leinajale?

Euroopa animismid. Paulsoni loengud religiooniuuringutes

Paulsoni loenguid religiooniuuringutes korraldab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts
koostöös Tartu Ülikooli usuteaduskonnaga. Sel aastal peab Paulsoni loenguid
rahvusvaheliselt hinnatud religiooniuurija Kocku von Stuckrad, kes on eriti tuntud
uurimustega Lääne esoteerikast ja diskursiivsest religiooniuurimisest, kuid ühtlasi teistegi
uurimuste poolest, mis puudutavad religiooni, teaduse ning filosoofia ajalugu Euroopas ja
Põhja-Ameerikas.

Ajad ja kohad:
7.11.2023 kell 16:15-17:45 – Jakobi 2-114: The Colonial Invention of Animism
8.11.2023 kell 16:15-17:45 – Jakobi 2-114: European Animisms Today
9.11.2023 kell 16:15-17:45 – Jakobi 2-114: The Relational Turn and the Study of Religion

Loengute pikemad sisukirjeldused:
The Colonial Invention of Animism
7.11.2023 kell 16:15-17:45 – Jakobi 2-114
The concept of animism is deeply rooted in colonial structures. Introduced by the British
anthropologist Edward B. Tylor (1871) as the belief in the animation of nature and the
existence of spirits, colonial religious studies imagined animism as a ‘failed ontology.’ This
‘primitive religion’ could be found outside of Europe, mainly in Indigenous, Buddhist, and
Hindu traditions, but also in segments of European societies that seemed to be untouched by
the project of rational, disenchanted European modernity. The lecture situates the early
discourse on animism in an ambiguous European setting that is torn between fascination and
rejection of animism and related trends in religion and philosophy.

European Animisms Today
8.11.2023 kell 16:15-17:45 – Jakobi 2-114

While postcolonial critique resulted in a rejection of the concept of animism in most
academic settings, since the 1980s, the term has gained a lot of traction in new religious and
spiritual movements, first in North America and then in Europe. Particularly in nature-based
spiritualities such as paganism or shamanism, animism became a positive identity marker for
many people, including environmental activists and artists. Scholars, too, revisited the
concept of animism and suggested new interpretations that look at animism as a relational
approach to the more-than-human world. The lecture describes these developments as a
general societal change, which involves ‘discourse communities’ formed by scholars,
practitioners, artists, and other actors.

The Relational Turn and the Study of Religion
9.11.2023 kell 16:15-17:45 – Jakobi 2-114
The academic and popular work on the concept of animism is clearly linked to a broader
change that characterizes European and North American intellectual culture today. The new
scholarly interpretations of animism resonate with the ‘relational turn’ across academic
disciplines, the arts, and politics. Taking seriously the relationality, entanglement, and
situatedness of our knowledges is key for the study of religion as well. As it turns out, the
acknowledgment of animism as a European tradition may even contribute to attempts at
decolonization and de-Westernization. Against this background, the lecture formulates a few
programmatic ideas for the study of religion in the 21st century.

Kocku von Stuckrad on Hollandis Groningeni ülikooli religiooniuuringute professor. Ta on
avaldatud suurel hulgal mitmesuguseid teadustöid, tegeledes valdavalt religiooni, teaduse ja
filosoofia ajalooga Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Rakendades diskursiivset lähenemist on ta
eriti tegelenud looduse-kesksete ja esoteeriliste spiritualiteetidega, nii nagu neid on
kujundanud Euroopa mõttetraditsioon. Tema kõige värskemaks teoseks on A Cultural History
of the Soul: Europe and North America from 1870 to the Present (Columbia University Press,
2021).

Ivar Paulsoni nimelised loengud keskenduvad märkimisväärsematele teemadele,
suundumustele ja uutele teadmistele kaasaja religiooniuuringutes. Ivar Paulson (1922-1966)
paistis oma teadustöös silma ambitsioonika laiahaardelisusega nii käsitlust leidva materjali
kui ka küsimuste ja uurimistöös rakendatavate lähenemisviiside poolest. Nõnda on ka
Paulsoni loengute eesmärgiks tuua kokku tähelepanuväärsemaid uurimissuundi
religiooniuuringute erinevatest valdkondadest.

Aruteluring vernakulaarse religiooni teemal

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi selleaastasel kevadüritusel võetakse tähelepanu alla vernakulaarse religiooni kontseptsioon, mis viimasel ajal ja eriti Eesti religiooniuuringutes on omajagu tähelepanu saanud ja rakendust leidnud. Millega ikkagi on tegu? Kuidas aitab see kontseptsioon lahendada uurimisprobleeme? Või kas hoopis leidub küsitavusi ja probleeme kontseptsiooni endaga? Millisel viisil suhestub see teiste kaasaegsete lähenemisviisidega? Nendele ja teistele küsimustele keskendutakse aruteluringil, mille juhatab sisse Ülo Valgu ettekanne. Üritus toimub 2. juunil 2023 kell 16 Tartus, Ülikooli 16-212.

 

Ajakava:

16:00-16:10 – Avasõnad

16:10-16:40 – Ülo Valk “Vernakulaarne religioon või rahvausk?”

16:40-18:10 – Aruteluring vernakulaarse religiooni teemal. Osalevad Ülo Valk, Lea Altnurme, Indrek Peedu ja teised.

18:10-18:40 – EAUSi infokoosolek

Agita Misāne loeng „Perception of Death and Imagined Afterlife in Latvian Traditional and Contemporary Religious Cultures“ (Surma tajumine ja kujuteldav surmajärgsus Läti traditsioonilises ja kaasaegses kultuuris)

23. märtsil kell 16.15 pidas Riia Stradiņši ülikooli juhtivteadur Agita Misāne Tartu ülikoolis (Ülikooli 16-212) inglisekeelse loengu „Perception of Death and Imagined Afterlife in Latvian Traditional and Contemporary Religious Cultures“ (Surma tajumine ja kujuteldav surmajärgsus Läti traditsioonilises ja kaasaegses kultuuris)

Loeng on järelvaadatav siit: https://www.youtube.com/watch?v=RWXVrlwACMA

 

Talvekonverents „Hing ja hingestatus usundiloos, rahvausus ja folklooris“ 9. detsembril 2022

EAUSi, TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna ja korporatsioon Vironia ühine talvekonverents „Hing ja hingestatus usundiloos, rahvausus ja folklooris“ toimub 9. detsembril korp! Vironia majas Lai 30, Tartus.

Annotatsioon

Vaated hingele ning mitmesugused käsitlused hingest on eri aegadel ja eri kultuurides vägagi varieerunud. See mitmekesisus pole kuhugi kadunud ka tänapäeval. Mõne kõrgreligiooni monistlik lähenemine erineb suuresti animistlikust arusaamast hingede paljususest, kõik see seguneb omakorda uusvaimsuse supikatlas, meie kõigi silme all.

Aristotelism sidus hinge mõiste kogu olemasoleva ühtsesse süsteemi. Hing oli see, mis hoidis koos nii inimest kui ka kõiki teisi elusolendeid. Kui Academia Gustaviana algusperioodil oli Tartu õpetlaste seas suundanäitavaks õpetuseks aristotelism, siis 17. sajandi lõpust alates kartesiaanlike mõjutuste tõttu olukord muutus. René Descartes vastandas mateeria ja hinge, pannes sellega aluse nn mehhanitsistlikule teadusrevolutsioonile. Sellest ajast alates on keha-hinge dualism järk-järgult süvenenud, tipnedes modernse maailmakäsitusega, mis tugineb hinge olemasolu eitaval teaduslikul lähenemisel.

Nüüdisajal on hing saanud ennekõike religioonide, uusvaimsete liikumiste, alternatiivmeditsiini, ja -teraapiate pärusmaaks. Teadlaste seast tegelevad selle mõistega usundiuurijad, antropoloogid ja folkloristid. Millisel viisil on hinge mõistet rakendatud? Millistes kontekstides esineb mõiste hing folklooris ja keeles? Kuidas suhestuvad hingega loodusrahvad maailma eri paigus? Kuidas on seda terminit kasutanud usundiuurijad läbi aegade? Kas rahvapärasel käsitusel ja analüütilisel hinge-kontseptsioonil on üleüldse ühisosa?

Konverentsi kava

13:00               Tervitussõna korp! Vironia esindajalt

13:05              Konverentsi avasõnad
EAUS president Madis Arukask

13:10-13:40    Vaim, hing ja ihu Uues Testamendis
Ain Riistan

13:40-14:10    Henry More’i hingekäsituse eripärad 17. sajandi filosoofia kontekstis
Roomet Jakapi

14:10-14:40   Šamaanid ja loomavaimud tänapäeva Kirde-Hiinas: rahvausu dünaamika
Haozhen Li

14:40-15:10    Hingeloomad eesti nüüdisusundis
Reet Hiiemäe

15:10-15:40    Kohvipaus

15:40-16:10   Hing modernismieelses ja -aegses maailmas rahvalaulude ja konstellatsiooniteooria näitel
Merili Metsvahi

16:10-16:40    Kummitavad hinged: tähelepanekuid eesti rahvausundi hingefenomenoloogiast
Ülo Valk

16:40-17:25    Vestlusring „Hingeuskumustest tänapäeva Eestis“
Juhatab Ain Riistan

17:35-18:05  EAUSi infokoosolek ja arutelu

 

Ettekannete teesid

Vaim, hing ja ihu Uues Testamendis
Ain Riistan

Uues Testamendis kasutab apostel Paulus inimesest kõneldes väljendit „vaim, hing ja ihu“ (1Ts 5:23). Nii sellest kui teistest sarnastest kirjakohtadest lähtuvalt on kristluses olnud küllalt levinud arusaam inimesest kui teatud tüüpi liitolendist, kes koosneb erinevatest substantsidest. Selle arusaama juured ulatuvad juba kristluse tekkeaega ja see on seotud kujuneva kristluse kokkupuutega hellenistliku filosoofia mõttekategooriatega. Samas ei ole kategooriad „vaim“, „hing“ ja „ihu“ kuigi selgelt piiritletavad. Kohati on näiteks „vaim“ ja „hing“ sünonüümsed mõisted ja „ihu“ kõrval on paralleelselt kasutusel mõiste „liha“, mis vastandub „vaimule“. Kõigele sellele lisaks võivad inimese sees tegutseda ka kurjad vaimud ja Jumala Vaim. Need asjaolud on teinud inimese kui liitolendi täpsema kirjelduse küllalt problemaatiliseks ja sel taustal on uuemas piibliteaduslikus eksegeesis maad võtnud arusaam, et hellenistlik Uue Testamendi lugemisviis pigem moonutab Uue Testamendi autorite algset, hoopis heebrea mõttemallidele toetuvat arusaama, mis eeldab pigem inimese terviklikkust kõigis inimelu aspektides ning mille kohaselt mõisted „vaim“, „hing“ ja ihu“ väljendavad lihtsalt selle terviku erinevaid aspekte. Tähelepanuväärne on siinjuures asjaolu, et heebrealik inimesekäsitlus on kooskõlas ka tänapäevase loodusteadusliku vaatega inimesele.
Ettekanne visandab skemaatiliselt ülalkirjeldatud problemaatika kontuurjooned.

 

Henry More’i hingekäsituse eripärad 17. sajandi filosoofia kontekstis
Roomet Jakapi

Henry More (1614–1687) oli üks süstemaatilisemaid ja omapärasemaid metafüüsikuid 17. sajandi Inglismaal. Ta on tuntud kui üks Cambridge’i platonistidest, kelle mõtlemises on ajastuomane substantsifilosoofia ühendatud neoplatonismi ja kristliku apokalüptikaga. Olles hästi tuttav Descartes’i dualistliku ja Hobbesi monistlik-materialistliku arusaamaga hinge ja keha loomusest, vaidles ta vastu mõlemale ja arendas välja vaate, mille järgi nii inimese kehal kui ka hingel on ulatuvus. Veelgi enam, ta leidis, et hing ja keha on kaasulatuvad, nõnda et hing asub kogu kehas ja ulatub kõikjale, kuhu ulatub keha. Hing läbib oma pika eksistentsi kestel mitu staadiumi, asudes alati mingit tüüpi ― nimelt eeterlikus, õhulises või maises ― kehas. Ettekande eesmärgiks on näidata, milliseid filosoofilisi probleeme More säärase hingekäsituse abil lahendada püüdis, kui hästi see tal õnnestus ja mida on sellest õppida tänapäeva filosoofial.

 

Šamaanid ja loomavaimud tänapäeva Kirde-Hiinas: rahvausu dünaamika
Haozhen Li

In a period of more than a century, the transformation from traditional animal worship and shamanic practice to modern urban shamanism of Xian-belief, a widely-existing but relatively seldom discussed folk belief in Northern and Northeastern China, can be witnessed and is still taking place. Focusing on this process, this presentation concentrates on the shamanism as dynamically varying traditional religious and cultural forms.  According to Lauri Honko’s thick corpus principle, data was collected in 2022 through online interviews with several Xian-shamans from the same region (Jilin, northeastern China) but different generations. In order to analyze how these modern shamans understand the nature the Xian-belief, the “folk theology”, or the religious concepts coined by Xian-shamans, of the Xian-belief would be discussed as vernacular theories. And shamans’ personal experiences shared in interviews would be discussed in the frame of theories on legend and belief narrative, this enable to observe how shamans carry out divining and curing in concrete social environment with the power given by the animal spirits. Having compared each shaman’s narrative with others’ and comparing these narratives with previous research, the presentation aims to figure out how the Xian-belief is dynamically varying, developing and transforming in modern China. For example, we can notice its integration with institutional religions, its absorbing of scientific concepts etc. All the changed and unchanged, original and borrowed elements in Xian-belief help to answer the ultimate question of this research: how this particular tradition could survive in changing social and cultural context by adjusting itself.

Hingeloomad eesti nüüdisusundis
Reet Hiiemäe

Ettekanne keskendub hingeloomadega seotud kujutelmadele ja kommunikatsioonimudelitele eesti nüüdisusundis. Eesti vanemas folklooris on hingeloomi kujutatud peamiselt putuka (kärbes, liblikas, mesilane) kujul, nad on pelgalt inimese hinge ilming ning nende ja inimeste vahel ei toimu aktiivset suhtlust. Peamiselt alates 1990. aastatest, mil Eestis hakkasid laiemat kõlapinda leidma põlisameerika kultuuridega ja tuumšamanismiga seotud õpetused ja rituaalid, on hinge- või väelooma kui inimese kaitsja, abistaja ja vaimse suunaja kontseptsioon levinud Eestis lisaks esoteerilistele rühmadele ka peavoolu internetifoorumites, naisteajakirjades, õpilasfolklooris ja mujal. Kirjeldan, kuidas vanad kohalikud arusaamad hingest on segunenud imporditud hingelooma-mõistega ning kuidas hingeloomaga toimunud verbaalset või mitteverbaalset suhtlust kirjeldavad narratiivid muutuvad mõnikord eluloojutustuse osaks. Vaatlen peamiselt vahemikus 2018-2022 kogutud materjalis täheldatavaid korduvelemente hingeloomade avaldumisvormides (nt karud, hundid, kuid mitte koiotid) ja käitumises; kontekste, kus need esinevad (nt sage nihkumine mütoloogilisest olendist lemmiklooma tasandile) ning püüan analüüsida nende kujunemise ajendeid.

Hing modernismieelses ja -aegses maailmas rahvalaulude ja konstellatsiooniteooria näitel
Merili Metsvahi

Bruno Latour kirjutab raamatus Me pole kunagi olnud modernsed… õigusega, et kunagi pole olnud kollektiivi, mis ei mobiliseeriks oma ülesehitusse taevast ja maad, kehasid, hüvesid, õigust, jumalaid, hingi, esivanemaid, loomi, uskumusi, väljamõeldud olendeid (…) (Latour 2014: 178, rasvane kiri minult). Nii on hinge mõiste kasutusel ka tänapäeval, vaatamata sellele, et tänapäevane teaduslik diskursus seda ei soosi.
Vaatlen oma ettekandes, millistes tähendusseostes kasutatakse hinge mõistet eesti rahvalauludes: ennekõike regilauludes, aga teen tähelepanekuid ka uuemate rahvalaulude põhjal. Teiseks tutvustan hinge tähendust ja kasutusvõimalusi sellises tänapäeva alternatiivses teadusvälises lähenemises nagu konstellatsiooniteooria.
Olles kriitiline modernistliku kolmeksjaotuse loodus (tegelik), diskursus (jutustatud) ja ühiskond (kollektiivne) suhtes ning veendununa selles, et modernismi peamistest püüdlustest põikuvaid nähtusi selline lähenemine avada ei aita, lähtun hingekäsituse kõrvutustes ja analüüsis ennekõike modernismieelsetest ning -kriitilistest allikatest ja autoritest.

Kasutatud kirjandus
Latour, Bruno 2014. Me pole kunagi olnud modernsed. Essee sümmeetrilisest antropoloogiast. Tallinna ülikool

Kummitavad hinged: tähelepanekuid eesti rahvausundi hingefenomenoloogiast
Ülo Valk

Ivar Paulsoni võrdlev monograafia „Põhjaeuraasia rahvaste ürgsetest hingekujutelmadest“ (1958) on süstemaatiline uurimus usundilise mõtlemise koondumispunktidest ning selle varieerumise ulatusest läänemeresoomlastest Jaapani ainudeni. Ilmneb, et rahvapärane psühholoogia ei sobi kuskil kokku materialistliku õpetusega, mille järgi teadvus on inimkehast lahutamatu. Rahvausundi inimene ei ole jagamatu indiviid, vaid olevus, kelle vaim võib ihust ajutiselt irduda, ilmuda teisel kujul ja tegutseda omaette. Monistliku subjekti asemel iseloomustab rahvapärast hingefenomenoloogiat pluralism ja levybruhlilik müstiline osadus, seda ka eesti rahvausundis. Selle vanimate hingekujutelmade käsitlusi Eesti uurijate töödes on analüüsinud Tarmo Kulmar (1992), kes tõstab põhiliste kontseptsioonidena esile Wilhelm Wundti ja Ernst Arbmanni töödest tuttavad elu- ja vabahinge mõisted. Kristlik õpetus inimesest kui ihust, hingest ja vaimust koosnevast tervikust lisas siinmail rahvausundile normatiivsust ja ühtlustas mõnevõrra folkloorset psühholoogiat. Hinge ja vaimu mõisted said selgemad piirjooned. Nii oodatakse meil hingedeajal koju lahkunute hingi, mitte nende vaime; surnuaial, teistes liminaalsetes paikades ja vaimude tunnil ilmuvad elavatele vaimud, kummitused ja viirastused.
21. sajandi eesti rahvausundis on hinge ja vaimu mõisted tähenduslikult nihkumas. Üha enam räägitakse kummitavatest hingedest.  Vaim ei tarvitse enam olla hinge ja ihu siduv peenmateriaalne substants, inimese ühendaja teispoolsusega või elava inimese teisik, vaid võib tähendada inimese jumalikku olemust või tema isiksust. Kuidas seda mõtestada? Kas hinge ja vaimu samastamine kõneleb materialistliku psühholoogia juurdumisest rahvapärases mõtlemises, kus inimene taandub lõppkokkuvõttes kahele algele – füüsisele ja minateadvuslikule psüühikale? Või on tegemist vastupidise protsessiga: rahvapärane hingefenomenoloogia ei mahu enam ära materialistliku mõtlemise raamidesse ja voolab sellest tähenduslikult üle, naastes varasema pluralismi juurde? Ettekandes otsin neile küsimustele vastuseid.

 

Tantra Indias. Paulsoni loengud religiooniuuringutes

Koostöös Tartu Ülikooliga korraldab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts esimesed Ivar Paulsoni nimelised loengud religiooniuuringutes. Sel aastal peab Paulsoni loenguid hinnatud India tantra uurija Paolo E. Rosati, kes on silma paistnud olulise ajaloolis-võrdleva teadustööga tantra kui religioosse nähtuse uurimisalal.

 

Ajad ja kohad:

02.11.2022 kell 16:15-17:45 – Ülikooli 18-139: Tantra and Beyond

03.11.2022 kell 16:15-17:45 – Ülikooli 18-139: The Cult of the Goddess Kāmākhyā (Assam)

04.11.2022 kell 14:15-15:45 – Ülikooli 18-139: Blood, Sex, and Magic: The Power of the Yonipīṭha at Kāmākhyā

 

Loengute pikemad sisukirjeldused on leitavad allpool.

Tantra and Beyond

02.11.2022 kell 16:15-17:45 – Ülikooli 18-139

This lecture is a short introduction to Tantra as a religious phenomenon related not only to the Sanskritic élite and its textual production (such as, e.g., the highly philosophical Kashmiri Śivaism and its non-dualistic view of the universe) but also to the cross-cultural dialectic between Brahmanism and non-mainstream religions, such as tribal and folk traditions. After an analysis of the proposed definitions of Tantra in the history of the studies, the characteristics of Tantra will be point out in order to explain the problematic identification of Tantra as an univocal category because the extreme fluidity of its elements. Hence, also a differentiation between left-hand and right-hand or soft-core and hard-core Tantra emerges as a flawed attempt of classification. Finally, the controversial issue regarding the ‘birth’ of Tantra will be discussed highlighting the possibility of a multiple origin of what we call Tantra.

 

The Cult of the Goddess Kāmākhyā (Assam)

03.11.2022 kell 16:15-17:45 – Ülikooli 18-139

The mythology of the goddess Kāmākhyā was introduced in the early medieval Kālikāpurāṇa (ninth–eleventh century CE), a Śākta text that linked the yoni of Satī to the Assamese goddess Kāmākhyā. This lecture will analyse the medieval and pre-modern Purāṇas and Tantras compiled in northeastern India—focusing on their mythological accounts of the cosmogony of the yoni-pīṭha—in order to outline the intersection of Kaula-Tantra and Purāṇic elements in the formation of the Goddess’s cult at Kāmākhyā.

 

Blood, Sex, and Magic: The Power of the Yonipīṭha at Kāmākhyā

04.11.2022 kell 14:15-15:45 – Ülikooli 18-139

This lecture explores the connection between Tantra and the magic tradition of Nīlācala in Assam in order to explain the encounter between Brahmanism and magic. First, the doctrinal, ritual, and mythical background of the cult of the Goddess Kāmākhyā, whose roots go back to the esoteric sexual path of Kaula Tantra praxis will be discussed. Having traced the history to this path, which around the 10th century switched from blood sacrifice to a mystic-erotic ritual centred on the yoni-pūjā (worship of the vulva), homologizing blood offerings and erotic rituals focusing on the human body as a source of sexual fluids necessary to obtain such supernatural accomplishments (siddhis), this lecture then examines the concept of siddhi as a ‘magical power’ that can be acquired only by those belonging to the kula (clan), the only ones who know the yoni’s secret (the restricted transmission of siddhis over kula’s generations being a complement to the ideology of blood sacrifice). Finally, it considers the intersection of indigenous traditions and Brahmanical ritual praxis in Assam as the source of the peculiar cult of the yoni of Kāmākhyā. From this discussion, Assamese Tantra emerges as a religious phenomenon that crosses socio-cultural boundaries and encompasses apparently irreconcilable categories

 

Paolo E. Rosati on Roomas (Itaalias) tegutsev sõltumatu uurija. Tal on doktorikraadi Aasia ja Aafrika uuringutes Rooma Sapienza Ülikoolist 2017. aastast. 2016. aastast saati on ta avaldanud hulgaliselt teadusartikleid yoni kultusest Kamakhyas. Tema märkimisväärsemate publikatsioonide hulka kuulub ajakirja Religions of South Asia toimetatud tantra-temaline erinumber (vol. 14, no. 1-2) ning koos Andrea Acriga toimetatud kogumik Tantra, Magic, and Vernacular Religions in Monsoon Asia: Texts, Practices, and Practitioners from the Margins (Routledge Studies in Tantric Traditions). Ühtlasi on tema koostamisel valmimas ka teine artiklikogumik, pealkirjaga Magic, the Supernatural, and Danger across Pre-Modern and Modern Monsoon Asia. Paolo Rosati peamiseks uurimisvaldkonnaks on olnud tantra ajalooline kujunemine kesk- ja varauusaja Assamis. Viimasel ajal on ta eriti tähelepanu pööranud tntra, maagia, sooliste aspektide ja mälu omavahelistele seostele uusajal.

 

Ivar Paulsoni nimelised loengud keskenduvad märkimisväärsematele teemadele, suundumustele ja uutele teadmistele kaasaja religiooniuuringutes. Ivar Paulson (1922-1966) paistis oma teadustöös silma ambitsioonika laiahaardelisusega nii käsitlust leidva materjali kui ka küsimuste ja uurimistöös rakendatavate lähenemisviiside poolest. Nõnda on ka Paulsoni loengute eesmärgiks tuua kokku tähelepanuväärsemaid uurimissuundi religiooniuuringute erinevatest valdkondadest.

 

Vestlusring Vladimir Proppi raamatu „Imemuinasjutu ajaloolised juured“ teemadel

4. augustil 2022 toimus EAUSi, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna ning kultuuriklubi Utoopiline Salong koostöös akadeemiline vestlusring äsja eesti keeles ilmunud Vladimir Proppi raamatu „Imemuinasjutu ajaloolised juured“ teemadel. Vestlusringis osalesid Jüri Allik, Peeter Torop ja Ülo Valk. Juttu juhtis raamatu tõlkinud ning kommentaaridega varustanud Madis Arukask.

Raamatus „Imemuinasjutu ajaloolised juured“ esitas Propp jõulise seletuse imemuinasjutu pärinemisest totemistlikke initsiatsiooniriitusi saatnud ja seletanud müütidest ning erinevate kultuuride surmajärgsuse kujutelmadest. Vestlusringis arutleti Vladimir Proppi akadeemiliste mõjutajate ning ta teos(t)e vastuvõtu üle Nõukogude Liidus ning läänes. Raamatu vastuvõtt ei olnud sõjajärgsel nõukogudemaal kuigi positiivne. Proppi süüdistati hälbimises leninlik-marksistlikust ajalookäsitlusest, läänes seevastu hoopis selle propageerimises. Proppi enda huvi ja kirg asusid aga väljaspool jaburaid ideoloogiaid seisvate ürgsete fenomenide tabamises ja sidumises.

Tartu Kirjanduse maja keldrikorruse Salongi oli vestlust kuulama kogunenud ligi 30 huvilist. Jutu ja suupistete kõrvale rüübati akadeemilist rabarberiveini. Lahkuti sõpradena.

Vestlusringi salvestust on võimalik vaadata siit: https://www.facebook.com/watch/live/?ref=watch_permalink&v=636577647518634

Konverents „Karud looduses, mütoloogias ja usundis“

Käesolev aasta on kuulutatud pruunkaru aastaks. Et juhtida tähelepanu karude tähtsusele, korraldavad Tallinna Loomaaed ja Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts ühiskonverentsi, mis on pühendatud karudele looduses ning erinevate rahvaste foklooris ja usundites.

Konverents toimub 6. septembril kell 10.00–19.00 Tallinna Loomaaia keskkonnahariduse auditooriumis. Sissepääs tasuta. Konveretntsile tulijalid palutakse siiski eelregistreeruda: https://forms.gle/QAoLBfUGZtpihMVMA

 

Konverentsi kava

 

Avasõnad ja tervitused

Leif-August Kirs, Karud maailmas

Peep Männil, Karu Eestis

Kohvipaus

Madis Arukask, Karu läänemeresoome rahvaste usundis

Tiina Vähi, Karu kannul läänemersoomlaste muistsetel ja nüüdsetel radadel

Marju Kõivupuu, Kas karune on karvane? Karu eestlaste elus ja folklooris

Aado Lintrop, Ühe looma mitu nägu. Karu mansi rahvaluules

Lõuna

Vladimir Sazonov, Karu kui Venemaa sümbol: uskumused, müüdid, folkloor ja Kremli propaganda

Elo-Mall Toomet, Karu Artemisega seotud kultustes ja müütides

Jaan Lahe, „Tema jalad olid nagu karu jalad…“ Karudest ja karusümboolikast Piiblis

Martti Kalda, India karude kuningast Ramayanas

Lõpetamine

Konverents „Ivar Paulson 100“

27. mail tähistab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts väikese konverentsiga 100 aasta möödumist tuntud Eesti usundiloolase Ivar Paulsoni (1922-1966) sünnist. Konverents keskendub ühelt poolt Paulsoni enda kujunemisele ja tegevusele, pöörates teisalt tähelepanu ka sellele, kuidas erinevaid tema lähenemisviise, argumente ja seisukohti tagantjärele hinnata. Laiemas plaanis aga on fookuses kõik need Põhja-Euraasia rahvad ja nende usund, kelle uurimisele oli Paulson enda eluajal pühendunud. Konverents toimub Tartu Ülikooli ruumides: Ülikooli 16-212. Allpool konverentsi ajakava ning ettekannete tutvustused.

 

Ajakava

13:30–13:40 – Avasõnad

13:40–14:10 – Marleen Metslaid „Professor Gustav Ränga aeg Eesti etnoloogias ja Ivar Paulson“

14:10–14:40 – Indrek Peedu „Ivar Paulson kui religiooniteoreetik?“

14:40–15:10 – Merili Metsvahi „Pühajõe mässu tagamaad: Ivar Paulsoni võimalik vaade ja neoanimistlik lähenemine“

15:10–15:40 – Kohvipaus

15:40–16:10 – Art Leete „Ivar Paulson ja komi usund“

16:10–16:40 – Aado Lintrop „Usk hinge taassündi ja selle kajastused mansi rahvaluules“

16:40–17:10 – Aimar Ventsel „Jakuudi „traditsiooniline religioon“: konservatiivsus, ksenofoobia ja putinism“

17:15–17:45 – EAUSi infokoosolek ja arutelu

18:00-21:00 – Koosviibimine Tartu Ülikooli Kohvikus esinejatele ja osalejatele

 

Ettekanded:

Marleen Metslaid „Professor Gustav Ränga aeg Eesti etnoloogias ja Ivar Paulson“

Ettekandes räägin kõigepealt Eesti etnoloogia olukorrast 1930. aastate lõpus, kui Gustav Rängast sai professor. Samuti käsitlen õppe- ja uurimistegevuse võimalikkust keerulisel sõja-ajal, kui Ränga tudengite sekka ilmus ka Ivar Paulson. Ettekande lõpus peatun lühidalt Ränga ja Paulsoni hilisemal suhtel paguluses.

Indrek Peedu „Ivar Paulson kui religiooniteoreetik?“

Ivar Paulson on tuntud eelkõige usundiloolasena, kelle kirjatööd keskendusid Põhja-Euraasia rahvaste usundiloole. Tüüpiliselt ja muidugi oluliselt mõjutatuna ka Paulsoni enda rõhuasetustest, on teda metodoloogilis-teoreetiliselt peetud religioonifenomenoloogilise suuna esindajaks. Siinses ettekandes tuleb lähemale vaatlusele just see viimane küsimus. Keskendudes Paulsoni programmisele tekstile „Religiooni olemusest ja ajaloost“ vaatlen küsimust sellest, millised metodoloogilis-teoreetilised vaated Paulsoni enda käsitlused märgatavad on.

Merili Metsvahi „Pühajõe mässu tagamaad: Ivar Paulsoni võimalik vaade ja neoanimistlik lähenemine“

1642. aasta suvel põletasid talupojad maha Pühajõele ehitatud veski ja lõhkusid tammi. Nad pidasid halba ilma, mis rikkus viljasaagi, jões elutseva Pikse kättemaksuks selle eest, et jõeveel ei lastud enam vabalt voolata. 1644. aastal ilmus kohaliku (Urvaste) pastori Johann Gutslaffi sulest manitsev raamat, milles on selgitatud halbu ilmaolusid hoopis kui Jumala kättemaksu ebausu eest. Oma ettekandes vastan küsimustele, kuidas oleks tõlgendanud talupoegade suhet Pühajõega Ivar Paulson ning kuidas tõlgendada seda neoanimistliku lähenemise raames.

Art Leete „Ivar Paulson ja komi usund“

Vaatlen ettekandes, kuidas asetub komi usund Ivar Paulsoni võrdlevasse skeemi. Paulsoni järgi on siinjuures kõige olulisemaks soome-ugri algupära. Hiljem on komi usundi säilimist mõjutanud varane Vene poliitilise ja usuelu mõjuvälja sattumine, aga ka komide asuala muutused. Kokkuvõttes ei sobi komid hästi Paulsoni süsteemi eeldatava usulise eheduse puudumise tõttu.

Aado Lintrop „Usk hinge taassündi ja selle kajastused mansi rahvaluules“

Ettekandes peatun lühidalt usul hinge (täpsemalt ühe osahinge) taassündi ning räägin pikemalt sellest, kuidas see väljendub mansi rahvaluules. Vaatluse all on peamiselt mu enda tõlgitud lalulud ning muistendid.

Aimar Ventsel „Jakuudi „traditsiooniline religioon“: konservatiivsus, ksenofoobia ja putinism“

Jakuutias toimub juba aastaid konservatiivide poolt juhitud „rahvuslik taassünd“. Paradoksaalselt on see liikumine ühelt poolt vene kolonialismi vastane ja teisalt ääretult võimutruu. Oma ettekandes üritan ma need erinevad aspektid kokku sobitada.

Eesti akadeemiliste teadusseltside pöördumine seoses kriisiga Ukrainas

Eesti akadeemilised seltsid väljendavad oma sügavat nördimust Venemaa Föderatsiooni sõjalise sissetungi üle suveräänsesse Ukrainasse. Kujunenud olukord ei jäta ruumi illusioonidele, et putinlik imperiaalne moodustis poliitiliselt ja kõlbeliselt muutuda võiks. Oma rahva ajaloolise kogemuse ning erialase kompetentsi põhjal teame me hästi, mida tähendab agressorriigi šovinism ning tahe lämmatada rahvaste iseolemist, enesemääramist ja vaba mõtlemist. Venemaa Föderatsiooni praeguse režiimi soovi end kehtestada ning ühtlasi ka ta jõuetust näitab vinduvate kriisikollete loomine oma piiridel. Näeme, et sellest palju enamat ei suudeta korda saata ka Ukrainas. Ometi on sõda juba praegu toonud miljonitele kaotusi ja kannatusi. Väljendame toetust ja soovime kindlameelsust Ukraina akadeemilisele üldsusele ning kogu rahvale oma riigi ja demokraatlike väärtuste kaitsel!

Ukraina maa ja rahva suurte kannatuste hinnaga hakkab lääne heaoluühiskonnale selgeks saama, kui kaugele on Venemaa Föderatsioon valmis minema oma autoritaarsete juhtide ambitsioonide nimel. Oleme veendunud, et lääs peab ühte hoidma rohkem kui kunagi varem, olema sellise agressiooni suhtes leppimatu ja seisma ühiselt vastu putinlikule imperialismile. Näeme praegu läänes toimuvat kannapööret Kremli agressiivse tegevuse suhtes. Saame siin oma teadmistest ja kompetentsist lähtuvalt aidata kaasa lääne ühiskondliku asjatundlikkuse suurendamisel. Tehkem seda! Oleme alati valmis toetama Ukraina kolleege erialase ning muu nõu ja jõuga, nüüd ja edaspidi. Akadeemiline vabadus on see, mida vägivald murda ei saa, kuitahes kriitiline olukord ka ei ole. Hoiame ja kaitseme seda!

  1. märtsil 2022

 

 

Akadeemiline Põllumajanduse Selts

Akadeemiline Rahvaluule Selts

Akadeemiline Teoloogia Selts

Eesti Akadeemiline Orientaalselts

Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts

Eesti Biokeemia Selts

Eesti Füüsika Selts

Eesti Geograafia Selts

Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts

Eesti Inimesegeneetika Ühing

Eesti Inseneride Liit Eesti Keemiaselts

Eesti Kodu-uurimise Selts

Eesti Looduseuurijate Selts

Eesti Majandusteaduse Selts

Eesti Matemaatika Selts

Eesti Muusikateaduse Selts

Eesti Semiootika Selts

Eesti Sotsioloogide Liit

Eesti Teaduslik Selts Rootsis

Eesti Toksikoloogia Selts

Emakeele Selts Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus

Õpetatud Eesti Selts

Toetab Tartu Ülikooli usuteaduskond

Konverents „Alternatiivsetest faktidest teadususuni“

Konverents toimub 3. detsembril kell 14.15 Ülikooli 16-212, Tartus.

Kõikvõimalikud vandenõuteooriad on küllap sama vanad kui inimkond. Ometi on viimastel aegadel seoses uue meedia pealetungi ning nn tõejärgse ühiskonnaga teravdunud küsimus sellest, kelle tõde ja millist tõde omaks võtta. Hetkel ühiskonda painav Covid-19 kriis ei ole siin ainus sellise olukorra näide. Vastakate ja konkureerivate tõdede vastuseise kohtame ka hübriidsete konfliktide puhul, nii riikide vahel kui eri riikide sisepoliitikas. Selle konverentsi ettekanded keskenduvadki küsimusele, kuidas ja millistel alustel erinevad ja vastakad tõekäsitlused formeeruvad. Kas usu ja uskumise aluseks on fakt või mingil muul moel formeerunud teadmine? Kes jutustavad meile lugusid tänapäeva maailmas?

14.15-14.30 Avasõnad

14.30-15.00 Siim Lill
Miks esoteerika ja vandenõuteooriad lahku ei koli?

15.00-15.30 Kristel Kivari
Kalevipoeg ja hiiglased taevast: uusmütoloogia sõnumeid Para-Web foorumist

15.30-16.00 Marko Uibu
Alternatiivtõlgenduste välja rollid koroonakriisis

16.00-16.30 Vladimir Sazonov
Aastatel 2020-2021 COVID-19 ajal EL-i vastu suunatud Venemaa strateegilised narratiivid ja vandenõuteooriad  

16.30-16.45 Raamatuesitlus
The Russian Federation in Global Knowledge Warfare: Influence Operations in Europe and Its Neighbourhood

17.00 EAUSi üldkoosolek

 

Teesid

 Miks esoteerika ja vandenõuteooriad lahku ei koli?

Siim Lill

Vandenõuteooriad on läbi imbunud templirüütlite saladustest, astraalmaailmadest ja esoteerilistest hierarhiatest. Miks see nii on? Kompaktset vastust on keeruline anda, aga üritada võib. Peatun oma ettekandes põgusalt kolmel näitel: 1) 15. sajandi Sola-Busca tarokaartid – renessansiaegse eliidi ja paganliku maagia võitmatu liit; 2) Emmanuel Malynski okultne sõda, mida suunavad juudid ja massoonid; 3) QAnoni satanistlik-pedofiilsed jõledused. Nende kolme näite abil püüan leida esoteerika ja vandenõuteooriate vankumatu sõpruse hävimatuid printsiipe! Umberto Ecost ei pääse vist ka.

 

Kalevipoeg ja hiiglased taevast: uusmütoloogia sõnumeid Para-Web foorumist

Kristel Kivari

Rahvapärased arutelusid Kalevipoja kui ajaloolise isiku üle on peetud eepose ilmumisest saadik, ent uusi seoseid luuakse ka alternatiivarheoloogiat käsitlevate dokumentaalfilmide ning sarnaseid allikaid kasutavate autorite teoste abil. Nende järgi on inimliigi kujunemisel olulist rolli mänginud pooljumalik hiidude rass. Ettekanne vaatleb nn hiidude pärandit virtuaalses aruteluruumis: milliseid tagajärgi nähakse sellel mütoloogilisel sündmusel ja milliseid sõnumeid see tõlgendus kannab.

 

Alternatiivtõlgenduste välja rollid koroonakriisis

Marko Uibu

Ettekandes käsitlen koroonameetmete üle toimunud arutelusid laiemal väljal, kus esinevad ja põimuvad uus vaimsus, vandenõuteoreetilised mõtteviisid, rahvaravi, ühiskondlik-poliitiline aktivism. Kriis tekitab pingeid ning aktiveerib erinevaid sotsiaalmeediagruppe. Vaatlen ettekandes nii üldiseid dünaamikaid ja kui ka erinevaid võtmefiguure, nn „elustiiligurusid“ ja aktiviste.

 

Aastatel 2020-2021 COVID-19 ajal EL-i vastu suunatud Venemaa strateegilised narratiivid ja vandenõuteooriad

Vladimir Sazonov

COVID-19 pandeemia, mis sai alguse Hiinas 2019. aasta lõpus, muutus globaalseks probleemiks 2020. a. See on muutunud inimkonna jaoks ilmselt kõige suuremaks väljakutseks pärast II maailmasõda ja on näidanud, et tänapäeva maailmas on terve hulk erinevaid ohte, mille iseloom on hübriidne ja mille mõju julgeolekule on raskesti prognoositav. Kremli infokampaaniate ja mõjutustegevuse põhieesmärk Läänes (EL-is, USA-s) on lõhkuda ühtsust, mõjutada sihtauditooriumit külvates paanikat, usaldamatust, trotsi ning suurendada poliitilist, majanduslikku jms lõhet EL-is sisemiselt ja ka EL-i ja USA vahel (Mölder, Sazonov, 2020: 84).

Üheks Moskva eesmärgiks ongi kujundada avalikku arvamust endale kasulikus suunas, üritada mõjutada ja ära kasutada Lääne ühiskondades kasvavaid populistlikke liikumisi ja trende (Mölder, Sazonov, 2020: 84). Kremli poolt levitatud strateegilised narratiivid (Hinck et al 2018; Szostek 2017) kirjeldavad EL-i ja Läänt kui ebaõnnestujaid, nende demokraatlikke institutsioone näidatakse kui midagi korrumpeerunut, mis vajab tugevat reformimist (Mölder, Sazonov, 2020: 87).

COVID-19 ajal on ohtralt levinud erinevad vandenõuteooriad, libauudised ning narratiivid, mis on seotud nt vaktsineerimisega, vaktsiinidega ja pandeemia temaatikaga. Kreml loob uusi ja kasutab juba olemasolevaid ülalmainitud teemadega (vaktsineerimine jne) seotud hirme (Mölder, Sazonov 2020b; Ventsel et al. 2021), paisates vandenõusid ja hirmunarratiive peavoolu ning sotsiaalmeedia kanalitesse.

Antud ettekandes autor vaatleb Kremli poolt loodud ja levitatud strateegilisi narratiive COVID-19 ajal, mis olid suunatud Euroopa Liidu ja kitsamalt Eesti sihtauditooriumile.

Kirjandus

  • Hinck, R. S.; Kluver, R.; Cooley, S. 2018. Russia re-envisions the world: strategic narratives in Russian broadcast and news media during 2015. Russian Journal of Communication, 10(1), 21–37.
  • Madisson, M.-L.; Ventsel, A. 2020. Strategic Conspiracy Narratives: A Semiotic Approach. Routledge
  • Miskimmon, A.; O’Loughlin, B.; Roselle, L. 2013. Strategic Narratives: Communication Power and the New World Order. Routledge.
  • Miskimmon, A.; O’Loughlin, B.; Roselle, L. (eds). 2018. Forging the World. Strategic Narratives and International Relations. University of Michigan Press.
  • Mölder, H.; Sazonov, V. 2019. The Impact of Russian Anti-Western Conspiracy Theories on the Status-related Conflict in Ukraine: The Case of Flight MH17. Baltic Journal of European Studies 9(3), 96−115.
  • Mölder, H. & Sazonov, V. 2020. Kremlin Information Campaign in the Baltic States During the COVID-19 Pandemic Escalation of Spring 2020, Modern Management Revue XXV, 27:4, pp. 83−97.
  • Mölder, H. & Sazonov, V. 2020a. The Kremlin’s Strategic Narratives on the Baltic States During the COVID-19 Crisis. Belonna Qarterly 4, pp. 35–54.
  • Mölder, H. & Sazonov, V. 2020b. Hirmu ja paanika motiiv Venemaa Balti riikidele suunatud COVID-19-aegses mõjutustegevuses. Sisekaitseakadeemia, Tallinn.
  • Szostek, J. 2017. The Power and Limits of Russia’s Strategic Narrative in Ukraine: The Role of Linkage. Perspectives on Politics, 15(2), pp. 379–395
  • Ventsel, A.; Hansson, S.; Madisson, M.-L.; Sazonov, V. 2021. Discourse of fear in strategic narratives: The case of Russia’s Zapad war games. Media War & Conflict, 14/1, pp. 21−39.

Akadeemiline vestlusring Mircea Eliade „Šamanism ja arhailised ekstaasitehnikad“ ainetel

Vestlusringis (vasakult) SIim Lill, Art Leete, Laur Vallikivi ja Madis Arukask

12. oktoobril 2021 toimus EAUSi, Utoopia raamatupoe ja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna ühises koostöös akadeemiline vestlusring hiljuti eesti keeles ilmunud Mircea Eliade raamatu „Šamanism ja arhailised ekstaasitehnikad“ ainetel. Vestlusringis arutasid aktiivselt Eliade intrigeeriva ja ka väga mõjuka raamatu üle Art Leete, Laur Vallikivi ja Siim Lill. Vestlust juhtis Madis Arukask. Eelkõige olidki tähelepanu all Eliade arusaamad šamanismist, šamanistlikest praktikatest ja selle ajaloost, ent vähemalt samavõrd diskuteeriti laiemalt Eliade üleüldise religioonikäsitluse ja selle hindamise üle kaasaja vaatenurgast. Samuti pöörati läbivalt tähelepanu Eliade isikule ning tema kujunemisele nooruseast maailmakuulsaks religiooniuurijaks. Vestlusringi oli kuulama, kaasa mõtlema ja küsimusi esitama tulnud märkimisväärne hulk inimesi.

Vestlusringi videosalvestus on järelvaadatav Utoopia raamatupoe FB-lehel.

Vestlusringis Indrek Peedu, Erki Lind, Ülo Valk ja Tõnno Jonuks.

10. augustil 2021 toimus EAUSi, Tartu ülikooli usuteaduskonna, Utoopia raamatupoe, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna ning kultuuriklubi Salong ühises koostöös akadeemiline vestlusring kevadel eesti keeles ilmunud Hans G. Kippenbergi ja Kocku von Stuckradi raamatu „Sissejuhatus religiooniuuringutesse“ teemadel. Vestlusringis esinesid Erki Lind, Ülo Valk ja Tõnno Jonuks. Arutelu vedas Indrek Peedu. Peamiselt arutleti erinevate teemade üle, mis selles õpikus esile tõusid ning nende toel laiemalt küsimuse üle, millisena on ses äsjailmunud raamatus esitletud ja kujutatud religiooniuuringuid. Samuti arutleti raamatu autorite akadeemilise tausta ja teiste uurimisalade üle, vaadeldes seoseid käesoleva õpikuga. Lisaks jagus tähelepanu ka mitmetele erinevatele teemadele, mis tänapäeva religiooniuuringutes aktuaalsed on. Vestlusringi oli kuulama ja küsimusi esitama tulnud umbkaudu paarkümmend inimest. Diskussioonile järgnes vabavormiline arutelu veini, sooja joogi ja suupistelaua juures.

Akadeemiline vestlusring Wilfred Cantwell Smithist

Vestlusringis Indrek Peedu, Meelis Friedenthal ja Atko Remmel.

27. juulil 2021 toimus EAUSi eestvedamisel, koostöös Utoopia raamatupoe, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna ning kultuuriklubiga Salong, akadeemiline vestlusring möödunud talvel eesti keeles ilmunud Wilfred Cantwell Smithi raamatu „Religiooni tähendus ja ots“ ainetel. Vestlusringis esinesid Meelis Friedenthal ja Atko Remmel, arutelu vedas Indrek Peedu. Peamiselt keerles diskussioon „religiooni“ mõiste ümber. Arutleti mõiste ajaloo, tänapäevase kasutuse, probleemide ja muu seonduva üle, keskendudes läbivalt argumentidele ja järeldustele, mida neis asjus esitas W. C. Smith enda raamatus. Lisaks pöörati tähelepanu ka sellele, kuidas kõik niisugused asjaolud haakuvad tänapäeva olukorra ja selle uurimisega nii Eesti kui ka maailmas laiemalt. Vestlusring sai igati korraliku tähelepanu osaliseks, kohale oli tulnud umbkaudu 25 huvilist. Diskussioonile järgnes vabas vormis mõtete vahetamine veini- ja suupistelaua ääres.

Akadeemiline vestlusring Arnold van Gennepist

Vestlusringis (vasakult) Indrek Peedu, Ülo Valk (arvuti vahendusel) ja Toomas Gross.

11. augustil 2020 toimus EAUSi eestvedamisel, koostöös Utoopia raamatupoe ja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonnaga, akadeemiline vestlusring kevadel eesti keeles ilmunud Arnold van Gennepi raamatu „Siirderiitused“ ainetel. Vestlusringis esinesid Toomas Gross ja Ülo Valk, vestlust juhtis Indrek Peedu. Arutelus oli põhitähelepanu all van Gennepist alguse saanud siirderiituste kontseptsiooni jätkuv olulisus antropoloogias kui ka humanitaar- ja sotsiaalteaduses üleüldiselt, samuti van Gennepi enda isik ning muu tegevus teistegi uurimisteemade juures peale siirderiituste. Samuti sai omajagu tähelepanu van Gennepi jõudmine Eestisse ning sellega kaasnenud varajane vastukaja siinsete uurijate seas. Vestlusring sai küllaltki laia tähelepanu osaliseks, kuivõrd kohale oli tulnud üle 30 huvilise. Diskussioonile järgnes vabas vormis mõtete vahetamine veini- ja suupistelaua ääres.

Akadeemiline vestlusring Bronisław Malinowskist

Vestlusringis Indrek Peedu, Ain Riistan ja Aimar Ventsel.

3. märtsil 2020 toimus EAUSi eestvedamisel, koostöös Utoopia raamatupoe ja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonnaga, akadeemiline vestlusring hiljuti eesti keeles ilmunud Bronisław Malinowski raamatu „Maagia, teadus ja religioon ning teisi esseid“ teemadel. Vestlusringis esinesid Ain Riistan ja Aimar Ventsel. Arutelu vedas Indrek Peedu. Diskussioonis oli põhitähelepanu all Malinowski tegevus, teadustöö, märkimisväärsemad ideeliinid kui ka sajanditagune kontekst, ent omajagu tähelepanu sai ka Malinowski jätkuv relevantsus tänapäeval. Üritus osutus küllaltki populaarseks – kohale oli tulnud üle 30 huvilise, kes ka ise said vestlusringi lõpus esinejatele küsimusi esitada ning seejärel veini- ja suupistelaua ääres kõigil jutuks tulnud teemadel kaasa mõelda.

 

EAUS kontserdisarjas HELIjaKEEL

Eesti ja lääne nüüdismuusikat sõnakunstiga siduv kontserdisari HELIjaKEEL, mille korraldaja on Eesti muusikute avatud loominguline ühendus Kammermuusikud (http://kammermuusikud.ee/helijakeel-2019-2020/, eesotsas pianist Diana Liiviga), on oma 2019/2020 hooajal keskendunud pühakirjadele, religioonidele ning elufilosoofiatele. Kontsertidel kõrvutatakse ja leitakse seoseid erinevate heliloojate, kirjanike ja mõtlejate loomingus kajastuvate religioossete ja filosoofiliste vaadete vahel. Kõikidele temaatilistele kontsertidele lisandub vestlusring, mida toetavad teemaga lähemalt seotud külalised. Kontserdisari toimub koostöös EAUSiga.

 

Klassikaraadios järelkuulatavad kontsert-vestlused:

EASR konverents “Religion – Continuations and Disruptions” 2019. aastal

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi põhiline energia 2019. aastal kulus seltsi emaorganisatsiooni, European Association for the Study of Religion (EASR) konverentsi ettevalmistamiseks ja korraldamiseks, mis toimus koostöös TÜ usuteaduskonna ja kultuuriteaduste instituudiga.  Konverents toimus Tartu Ülikoolis 25.-29. juunini.

Konverentsi teemaks oli „Religioon – jätkuvused ja katkestused“, haarates seeläbi enda alla kõiksugu religiooniuuringute valdkondi, usundiajaloolisest uurimisest religioonipsühholoogiani. EASR konverentsi võib pidada kõige mõjukamaks ja olulisemaks religiooniuuringute valdkonna iga-aastaseks konverentsiks Euroopas. Selle abil sai ka Eestis tehtav teadustöö kindlasti suure tähelepanu osaliseks, kuivõrd Eesti teadlased olid silmatorkavalt aktiivsed ka ise osalema ja esinema.

Plenaarettekannetega esinesid tunnustatud teadlased: Zvi Bekerman Iisraelist (Hebrew University of Jerusalem/Mandel Leadership Institute); Timothy Insoll Suurbritanniast (University of Exeter); Sonja Luehrmann Kanadast (Simon Fraser University); Michael Stausberg Norrast (University of Bergen); Lotte Tarkka Soomest (University of Helsinki); David Thurfjell Rootsist (Södertörn University).

Kokku registreerus konverentsile 680 inimest 49 riigist, toimus 6 plenaarloengut, tehti 584 ettekannet ning viidi läbi paar ümarlaua-arutelu. Lisaks konverentsi populaarsele sotsiaalprogrammile pakkusime valikut kultuurireise ning ekskursioone, mis tutvustasid Tartut ja Eestit turismisihtkohana. Kõige rohkem oli osalejaid Saksamaalt, Eestist, Soomest, Venemaalt ja Suurbritanniast. Tagasisideküsitluse põhjal jäi üle 90% osalejatest konverentsiga üldjoontes või väga rahule.

Konverentsi kohta leiab enam infot EAUSi ingliskeelselt veebilehelt.

 

Konverents „Uurija ja andmed“

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi konverents „Uurija ja andmed“

6. detsembril 2019 Tartus

Ülikooli 16 (von Bocki maja) – aud. 212

 

KONVERENTSI KAVA

14.00 Avasõnad

14.05-14.35 Helen Haas: Uurimisandmed kui uurija ja uuritava koostöö tulemus

14.35-15.05 Ain Riistan: Uurimisandmete metamorfoosid Uue Testamendi tekstikriitikas

15.05-15.35 Merili Metsvahi: Abielu 18. sajandi Eestis. Kuidas põimida erinevat päritolu andmeid?

15.35-16.00 Kohvipaus

16.00-16.30 Tõnno Jonuks: Arheoloogia ja religioon – kas ainult anekdoot?

16.30-17.00 Vladimir Sazonov: Kiilkiri ja uurija: andmete analüüs ühe Kesk-Assüüria dokumendi näitel

17.00-17.30 Mare Kõiva, Andres Kuperjanov: Lapsepõlve hirmud ja lastehirmutised. Muutused perioodil 1920-2018

 

17.30-18.00 Seltsi koosolek

18.00 Koosviibimine esinejatele ja seltsi liikmetele Ülikooli kohviku talveaias 

“Esoteerika ja ühiskond”

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi konverents „Esoteerika ja ühiskond“

14. detsembril 2018 Tartus

Ülikooli 16 (von Bocki maja) – aud. 214

  

KAVA

10.10 Avasõnad

10.15 Lea Altnurme „Modernistlik eneseteadvus esoteerika üleujutuses“

10.45 Indrek Linnuste „Religioossed ja spirituaalsed kriisid vaimse tervise valguses“

11.15 Paus

11.30 Marco Pasi “Social and cultural aspects of esoteric sex” (plenaarettekanne)

12.45-14.00 Lõuna (omal kulul)

14.00 Liina Eek „Kui ortodoksne on eestikeelne õigeusk?“

14.30 Helle Kaasik „… elangi tänu Aya abile: Eesti ayahuasca kasutajate psühholoogia“

15.00 Age Kristel Kartau „Budistliku manuaalmeditsiini import Eestisse 2001 – 2008“

15.30 Paus

16.00 Elo Süld „Jeziidide esoteeriline usk“

16.30 Helen Haas „Haci Bektaš Veli pühakulugu“

17.00 Siim Lill „Esoterism kohtub poliitikaga. Julius Evola näitel“

 

TEESID

Plenaarettekanne:

Social and cultural aspects of esoteric sex

Marco Pasi

Western esotericism has always been closely associated with sexuality. In esoteric doctrines concerning the structure of the universe, or in the use of esoteric symbolism, erotic love has often played a prominent role. This, however, does not mean that actual sexual practices were also implied. The situation begins to change in the 19th century, when for the first time (at least on the basis of the available evidence) the idea emerges of using sexual intercourse as a tool for esoteric or magical purposes. This is the beginning of a new tradition in the context of Western esotericism which has been usually referred to as “sexual magic”. One can think of several factors as to why this tradition began to emerge precisely at the height of the Victorian period, which is usually seen as an age of rigid restraint and prudishness towards all aspects of sexuality. On the other hand, the emergence of sexual practices in Western esotericism is quite relevant from a broader social and cultural perspective. In my lecture I will describe the historical emergence of the use of sex in Western esotericism and explain its social and cultural relevance through the concept of “heterogenesis of ends”. On the other hand, I will also engage critically with some of the stereotypes that have been frequently associated with this esoteric tradition.

 

 Modernistlik eneseteadvus esoteerika üleujutuses

 Lea Altnurme

Ettekandes käsitletakse esoteerika levikut eesti kultuuriruumis lähtuvalt küsimustest: mis on esoteerika, millistes seostes see Eestis esineb, miks valdavalt modernistliku eneseteadvusega eestlased nii esoteerikalembesed on ja kuidas seda näilist vastuolu seletada, mis võiks olla esoteerika leviku põhjused.

Esoteerika on olnud sisu poolest väga erinev ajaloos. Sisu alusel määratleda, mis on esoteerika, on äärmiselt keeruline. Mõttekas näib seda defineerida funktsiooni ja tekke kaudu – spekulatiivse teadmise loomisena ametliku normatiivse teadmise kõrvale, millega esoteerika jääb seotuks, esinedes selle suhtes kõrgema, tõesema vms. teadmise pretensiooniga.

Esoteerika esineb tänapäeval esmajoones uue vaimsuse osana, nõnda ka Eestis. Kui akadeemilisest vaatenurgast võib suuremat osa uue vaimsuse õpetuslikust poolest määratleda esoteerikana, siis uues vaimsuses eneses mõistetakse esoteerikat ja okultismi kitsamalt vanade ajalooliste esoteeriliste õpetuste ja maagiliste praktikate võtmes ning kõige sellena, mis liigitub kuidagi parapsühholoogia, ülemeeleliste tajude jms. alla.

Modernismi ja esoteerikat nähakse pigem vastandlike kui omavahel seotud või üksteist täiendavate nähtustena. Samas on neil üsna suur ühisosa, millest tulenevalt on võimalik seletada valdavalt modernismil põhineva rahvusliku eneseteadvusega eestlaste suurt vastuvõtlikkust esoteerikale.

 

Kui ortodoksne on eestikeelne õigeusk?

Liina Eek

Esoteerika tähendus selles ettekandes ei ole kitsalt salaõpetus ehk mingi salajane siseringile kättesaadav gnoosis, vaid laiemalt kristlusevälised õpetused ja teadmised, kaasa arvatud uusvaimsuse ilmingud.

Õigeusu õpetust võib laias laastus jagada kolmeks: kesksed dogmad, mis on heaks kiidetud esimese seitsme üleilmse kirikukogu poolt, teiseks teologuumenid, nt teiseste kirikukogude otsused ning kirikuisade kirjutised, ning viimaks perifeersemad tõekspidamised, mida iga vaimulik enda äranägemist järgi saab varieerida võib, eeldusel, et need ei lähe kesksete dogmadega otsesesse vastuollu.

Esoteerilisi vaateid esineb kõigil neil kolmel tasandil, nii vaimulike kui ilmike seas. Üldse peetakse õigeusku esoteerikale avatumaks kui lääne kristlust, sellel on nii ajaloolisi kui õpetuslikke põhjuseid. Paljud esoteerilised vaated on õigeusu kirikus hereesiaks nimetatud, aga mitmed elavad ka peavoolu kirikus edasi ning see ei näi kuigivõrd uskliku usuelu segavat.

Oma ettekandes annan ülevaate mõnedest esoteerilistest seisukohtadest eestikeelses õigeusu kirikus. Ettekanne põhineb aastatel 2012 – 2014 kogutud empiirilistel andmetel, ligi 60-l poolstruktureeritud intervjuul eestikeelsete õigeusu vaimulike ning ilmikega. Andmestik käsitleb peamiselt kolmainu Jumala ning inglite kohta käivaid arvamusi. Püüan analüüsida, kuidas ja mis kanaleid pidi on esoteerilised seisukohad õigeusklikeni jõudnud, kuivõrd need mõjutavad õigeusklike „õige usklik“ olemist ning milline on peavoolu õpetuse ning esoteeriliste seisukohtade vahekord tänapäeva eestikeelses õigeusu kirikus.

 

Haci Bektaš Veli pühakulugu

Helen Haas

Hacı Bektaș Veli (1209-1271) sündis Nišpuris Iraanis ning liikus mongolite vallutuste tagajärjel lääne poole, Anatooliasse. Ta osales 1239. a Babai mässus Seldžukkide keskvõimu vastu, pääses eluga ja veetis järgneva elu Kesk-Anatoolia külas Sulucakarahöyükis. Peale surma omistati talle mitmeid imetegusid, mis on kirja pandud „Hacı Bektaši pühakuloos“, mille vanim kirjalik versioon pärineb aastast 1624.

Aleviidid peavad Hacı Bektași Ali ja teiste imaamide järel tähtsaimaks pühakuks ning tema hauast on saanud palverännakute sihtpunkt. Ajaloouurijad peavad teda tavaliseks dervišiks, kelletaoliseid liikus Anatoolias vägagi palju. Läbi suulise traditsiooni edastatud lugude on temast aga saanud ideaalne derviš, kes põlvneb prohvet Muhamedist ja kes on tänu vaimulikule enesearendusele saavutanud kerameti – erilise võime ja väljavalituse imesid teha ning jumala soosingut vahendada. Ettekandes tutvustatakse pühakuloo mõningaid aspekte ja selle tõlkimist eesti keelde.

 

… elangi tänu Aya abile: Eesti ayahuasca kasutajate psühholoogia

Helle Kaasik

Uuriti taimse psühhedeelikumi ayahuasca kasutamist Eestis. Kirjeldati ayahuasca kasutamise eesmärke, kasutamisega seotud tegevusi ja kogemusi, ayahuasca kasutamise tajutud mõju ja kasutajate elukvaliteeti. Uuriti kasutajate vaimset tervist objektiivsete psühholoogiliste näitajate põhjal. Küsimustike täitmises ja testimises osales 30 ayahuasca kasutajat (sh 15 naist) ja kontrollgrupina 30 nendega soo, vanuse ja hariduse põhjal sobitatud mittekasutajat. Ayahuasca kasutajate psühholoogilisi näitajaid võrreldi kontrollgrupi omadega. Vabatekstilistest vastustest koostati temaatilised kokkuvõtted.

Ayahuasca kasutamine Eestis toimub enamasti tseremooniameistrite juhitud neošamanistlikel ühisrituaalidel. Kasutamise peamisteks eesmärkideks on vaimne areng, iseenda tundmaõppimine ja spirituaalse kogemuse saamine. Ayahuasca kasutajatel ei ilmnenud sõltuvust ayahuascast ega selle kuritarvitamist, nende vaimne tervis polnud halvem kui mittekasutajatel. Neil oli kontrollgrupist vähem depressiivsust ja ärevust. Nende sissetulek ja elukvaliteet olid kontrollgrupist kõrgemad.

Ayahuasca kasutamist kirjeldasid kasutajad tõsise eesmärgipärase vaimse praktikana ja selle mõjusid oma tervisele ja elule valdavalt positiivsena. Osadel uuritutel ilmnes ka soovimatuid mõjusid. Ayahuasca kasutamine Eestis on suhteliselt turvaline vaimne praktika, mis võiks olla veel turvalisem mõistliku regulatsiooni tingimustes.

 

Budistliku manuaalmeditsiini import Eestisse 2001 – 2008

Age Kristel Kartau

Kuidas on toimunud ja toimub esoteeriliste voolude „import“ Eesti ühiskonda?

  • Kas kriitiline suhtumine esoteerikasse on ainuvõimalik suhtemudel või on võimalikud ka teised lähenemisviisid? Kas esoteerika on ka millegi poolest kasulik ja positiivne?
  • Mil määral on esoteerika näol tegu religioosse, mil määral religioonivälise nähtusega?
  • Esoteerika ja uus vaimsus

Et uue vaimsuse/esoteerika silt on uurijate oma, enesenägemuses 11-st intervjueeritust

2 olid juriidiliselt luteri kiriku liikmed ja 4 lugesid ennast “kristlaseks” ilma ühegi koguduse liikmeks olemata, 2 “usun ainult ennast” ja ülejäänud mõtisklesid “midagi” ebamääraselt, nagu statistikas kogu eesti rahvas, budistiks ei lugenud end mitte keegi. Ja sissetoomise põhjused on väga praktilised + uudishimu, uudsusjanu.

 

Esoterism kohtub poliitikaga. Julius Evola näitel

Siim Lill

Julius Evola (1898–1974) on 20. sajandi üks vastuolulisemaid esoteerikuid. Dadaismi ja idealistliku filosoofia juurest maagiani liikunud Evola püüdis oma esoteerilisi ideid rakendada ka reaalpoliitikas. Nõnda saab teda seostada nii natsionaalsotsialistliku esoterismi ja Mussolini kui ka sõjajärgse neofašismiga. Samas loobus ta elu lõpul poliitilistest ambitsioonidest ning soovitas teda külastanud inimestele lugeda hoopis Gustav Meyrinki. Evola järgi elame me ühe suure ajatsükli lõpul, mil vaid üksikud inimsaared traditsioone edasi kannavad. Tema Ida filosoofiast imporditut terminit „ratsutada tiigril“ kasutatakse praeguses ühiskonnas üha enam (nt on meil selle väljendi kasutusele võtnud Kaupo Vipp). Evola poliitilised ideed leiavad vastukaja parempoolsetes liikumistes, ka Eestis. Nõnda on teda üheltpoolt taunitud fašistlike ideede pärast (itaallase Piero Fenili sõnutsi on siin tegemist n-ö madalama Evolaga) ja teisalt on tema esoteerilised kirjutised eri Lääne esoteerilistes liikumistes siiani oma selguse ja täpsuse tõttu aukohal (n-ö kõrgem Evola). Eestis on Evola poliitilist mõttemaailma vahendanud Haljand Udam, esoteerilist aga näiteks Paavo Matsin. Hiljuti ilmus üks lühike tõlge ka Maarja Kangro sulest.

Minu ettekanne annab lühikese ülevaate Julius Evola mõttemaailma arengust ning püüab selles kontekstis analüüsida, kuivõrd õigustatud on tema ideede ja mõtete kasutamine praegustes poliitilis-ühiskondlikes oludes n-ö kontekstiväliselt. Kust sai alguse see mõnede jaoks Evola viga, mis teisalt praeguses parempoolses liikumises omab hoopis positiivset tooni?

 

Religioossed ja spirituaalsed kriisid vaimse tervise valguses

Indrek Linnuste

Ettekande eesmärk on laiendada teadlikkust spirituaalsete kriiside teemal. Annan ülevaate ja kirjeldan viimase paarikümne aasta jooksul üha enam populaarsust koguva spirituaalse temaatika varjukülgedest, mis oma äärmuslikkuses võivad sattuda ka psühhiaatria huviorbiiti. Globaalses situatsioonis kiirelt arenevad ja kombineeruvad sünkretistlikud õpetused võivad küllaltki selgepiirilises ja konservatiivses meditsiinisüsteemis jääda vajaliku tähelepanuta ning abita. Spirituaalsed vajadused on inimesele omased ning sageli kerkivad need esile just ravil olles, kus on oht neid ignoreerida või koguni stigmatiseerida. Spirituaalsed kriisid omavad mitmeid variatsioone ning kannatustest ja heitluste eest ei ole kaitstud ka ennast usklikeks pidavad inimesed. Spirituaalsetes kriisides on peidus isiksuslik arengupotentsiaal, kuid sageli kaasneb ka oht romantiseerida tõsiseid psühhiaatrilisi häireid ning patoloogilisi kogemusi. Ettekanne aitab laiendada arusaama mitmete vaimse tervise häirete olemusest ning vaatenurga muutmine toob kaasa võimaluse mõista ja käsitleda neid vastavalt.

 

Jeziidide esoteeriline usk

 Elo Süld

Jeziidide puhul on tegemist kogukonnaga, mille õpetus ei ole avalik, see on ligipääsetava vaid pühendatud siseringile, peamiselt meestele. Ja õpetust ning traditsiooni antakse edasi vaid suuliselt.

Välist ligipääsu õpetusele püüti vältida sh sellega, et kuni 19. saj. olid lugemise ja kirjutamise oskused jeziidide kogukonnas pigem põlu all. Kirjutamist ja lugemist tauniti, et kaitsa õpetust võõrast eest. Õpetuse sisu anti edasi suuliselt. Kuni tänaseni on jeziidid seotud pigem õige praktika ja õige elu järgmisega kui mingi usulise dogma järgmisega. Jeziididel ei ole ka nö oma usu deklaratsiooni (nagu islamis on šahada) ega defineeritud õigete tegude postulaate nagu kristlaste katekismus.

Konverents “Esoteerika ja ühiskond”

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi konverents
„Esoteerika ja ühiskond“
14. detsembril 2018 Tartus

Viimaste aastatega on üha enam levinud ja kinnistunud teadmine Eesti ühiskonna ja inimeste erakordsest esoteerikalembusest, samuti sellise hoiaku ühemõttelisest kahjulikkusest, tarbetusest ja naeruväärsusest. Näib, et samal ajal kui kollane ja alternatiivmeedia teadus- või tõestuspõhisest maailmavaatest erinevaid lähenemisi entusiastlikult propageerib, sekundeerivad ametlik meedia ja arvamusliidrid sellele sama entusiastliku mahategemisega.

Proportsionaalselt palju vähem on sõna saanud kujunenud situatsiooni analüüsi ning esoteeriliste jms. voolude sisulise ja teaduspõhise käsitlemisega tegelejad. Ometigi pole antud olukord kellegi kujutlus või väljamõeldis, vaid ühiskondlik, maailmapildiline, ka religioosne reaalsus siin ja nüüd, olgu siis kas individuaalsel pinnal või ühiskondlikult jagatuna.

Käesolev konverents käsitleb esoteerilisi ja teisi alternatiivseid voole ühiskonnas, neist huvitumist ja nende viljelemist, nende seotust igapäevaelu, sealhulgas „lubatud ja heakskiidetud“ elusfääridega. Käsitletakse nähtuse aja- ja kultuuriloolisi põhjuseid, praktiseerivaid rühmi, liikumisi, eestvedajaid ja kaasaminejaid meil ja mujal, enne ja nüüd.

Konverentsi peaesineja on Marco Pasi Amsterdami ülikoolist, kelle põhilisteks uurimisteemadeks on Lääne esoteerika ja maagia.

Konverents toimub Tartus 14. detsembril 2018. Ootame ettekandeid, mis analüüsiksid esoteerikat nii tänapäevasest kui ka minevikuperspektiivist. Võimalikud ettekandeteemad on:

  • Millised on need ajaloolised ja tänapäevased põhjused, miks Eesti ühiskond nii esoteerikalembene on?
  • Millisel moel on esoteerika viljelemine avaldunud Eestis nii minevikus kui ka täna?
  • Kuidas on toimunud ja toimub esoteeriliste voolude „import“ Eesti ühiskonda?
  • Kas kriitiline suhtumine esoteerikasse on ainuvõimalik suhtemudel või on võimalikud ka teised lähenemisviisid? Kas esoteerika on ka millegi poolest kasulik ja positiivne?
  • Mil määral on esoteerika näol tegu religioosse, mil määral religioonivälise nähtusega?
  • Esoteerika ja uus vaimsus
  • Milliseid uusi esoteerika vorme võib kohata, milliseid omavahelisi sümbioose nad moodustavad?
  • Kas esoteerika on institutsionaalsete religioonide suhtes konkurent või toetab neid kaudselt? Kas esoteerika võib hakata asendama peavoolureligioone?
  • Esoteerilised jms. voolud maailmas
  • Esoteeriliste jms. voolude ajalugu
  • Mis on üldse esoteerika ja kust lähevad selle piirid?

Oma ettekandesoovist koos ettekande pealkirja ning mõnelõigulise kirjeldusega palun teada anda 30. novembriks aadressil: piret.koosa@gmail.com.

Ettekandepäev “Religiooni tähendusväljad”

Religiooni tähendusväljad

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ettekandepäev 8. juunil, Tartus Ülikooli 16-214

KAVA

13.00 Avasõnad

13.05 Jenna Supp-Montgomerie “Resonances of Religion in Digital Secularism”

13.35 Lea Altnurme „Religioonivabrik. Kuidas teha religiooni?“

14.05 Amar Annus „Religioossete ideede tekkimisest unenägude kaudu“

14.35 Ain Riistan „Jeesuse välimus kunsti, usu ja teaduse lõikepunktides“

15.05-15.30 paus

15.30 Art Leete „Usun, ei usu: komi bricolage õigeusu, ateismi ja animismi väljal“

16.00 Marko Uibu „Tervis, loodus ja religioon uue vaimsuse ning alternatiivmeditsiini praktikates“

16.30 Alar Kilp „Meedium on sõnum: tehnoloogiline areng, inimressursi juhtimine, religiooni massipärastumine“

17.00 Märt Läänemets „„Parandades inimese kvaliteeti muudame maailma puhtaks maaks!“ Budistlike ühingute tegevusest tänapäeva Taiwanis“

17.30-18.00 EAUSi aastakoosolek

18.00 Koosviibimine ettekandjatele ja EAUSi liikmetele Ülikooli kohviku Talveaias

TEESID

Religioonivabrik. Kuidas teha religiooni?

Lea Altnurme

Ettekandes tulevad vaatluse alla erinevad religiooni konstrueerimise viisid ning nendega seotud uurimisprobleemid. Mida tajutakse religioonina ja miks? Mis hoiab seda visalt püsivana? Kuidas religiooniteadus religiooni teeb?  Kuidas teadusest endast religiooni teha saab? Millised on religiooni uued, harjumatud vormid ja paigad? Millised on religiooni peidetud kohad? Nendele ja muudele sarnastele küsimustele vastust otsides heidetakse ettekandes valgust religiooniuuringute ees täna seisvatele ülesannetele.   

Religioossete ideede tekkimisest unenägude kaudu

Amar Annus

Ettekanne teeb ülevaate Patrick McNamara raamatu “Dreams and Visions: How Religious Ideas Emerge in Sleep and Dreams” põhilistest ideedest.

Meedium on sõnum: tehnoloogiline areng, inimressursi juhtimine, religiooni massipärastumine

Alar Kilp

Tagantjärele ajalukku tagasi vaadates on tõdetud, et tehnoloogilise muutuse või arenguga on kaasnenud muutused nii viisides, kuidas on inimkooslusi valitsetud kui ka religioonis ehk selles, kuidas on mõtestatud inimeksistentsi – teljeajastu (Achsenzeit) käsitlused (iseäranis Shmuel Eisenstadt) tuvastasid sarnaseid tehnoloogilisi muutusi maailmareligioonide esilekerkimise ühe tausttingimusena (8-2 saj eKr), trükikunstita poleks olnud (luterlikku) reformatsiooni, kaasaegne rahvuslusreligioon kerkis esile ühiskonnas, mille liikmed lugesid hommikuti päevalehti ning  1960ndate televisiooni tulek ajal mõtestati individuaalsemal moel ümber inimeste suhestumine usutraditsiooniga.

Viimasel (nn tõejärgse ajastu) kümnendil on tehnoloogiline areng avardanud ja andnud uusi võimalusi inimressurssi haldamiseks-juhtimiseks (human resource management), on muutnud nii (poliitilist) kommunikatsiooni (populismi tõus nii ideoloogia, poliitika tegemise viisi ja oskuse kui ka taktikana) ning sealhulgas ka seda, kuidas inimesed suhestuvad religiooniga. Olivier Roy sõnul on „populistid kaaperdamas religiooni“. Pikemas perspektiivis vaadatuna võib aga olla tegemist „lihtsalt“ järjekordse suuremat sorti muutusega, mille käigus muutuvad koos nii tehnoloogia, võim kui religioon.  

Usun, ei usu: komi bricolage õigeusu, ateismi ja animismi väljal

Art Leete

On õpiku tasemel tõsiasi, et pikaajalistel või korduvatel samas piirkonnas toimuvatel etnograafilistel välitöödel saab uurija suure osa informatsioonist vähestelt informantidelt. Sellest johtuvalt kujuneb tinglik tunnetuslik tasakaalutus – ajaliselt mahukas etnograafiline kogemus toetub suuresti suhetele väheste inimestega. Need inimesed kujundavad uurijas justkui mingi tunnetusliku moonduse kaudu tekkivat palju laiemat kultuuritunnetust. Seda võimaliku moonutuse efekti aitab maandada refleksiivsus, teadmiste konstrueerimise iseärasuse tunnistamine. Samas juhtub sedagi, et pika-ajalise suhtlemise tulemusena jõuab võtmeinformant anda üksteisele risti vastukäivaid teateid. Vahel võivad sellised andmed puudutada ka eksistentsiaalselt olulisi küsimusi, mis võiksid justkui olla fundamentaalsed ning peaksid aitama etnograafil inimesi olemuslikult mõista. Idee järgi olekski vaja seda mahukat kultuurikogemust selleks, et sellistest asjadest aru saada. Arutan ettekandes selle üle, kas mu komi võtmeinformant on usklik või pole. Ma pole kindel, kas ta on selles küsimuses sõna võttes surmtõsine, narrib mind või räägib lihtsalt täiesti suvalist juttu, on ta vahel ühel, vahel teisel seisukohal, kasutab erinevaid lähtepunkte enda määratlemisel või esindab ta tänapäevasel Venemaal levinud eksistentsiaalset mudelit, mille raames on inimene kõike korraga.

 

„Parandades inimese kvaliteeti muudame maailma puhtaks maaks!“ Budistlike ühingute tegevusest tänapäeva Taiwanis

Märt Läänemets

Pealkirja lause (hiina keeles: tíshēng rén de pǐnzhí, jiànshè rénjiān jìngtǔ 提昇人的品質，建設人間淨土) pärineb Taiwani ühe mõjukaima budistliku ühingu – Dharmatrummi mäe (fǎ gǔ shān 法鼓山) – rajajalt õpetaja Sheng-yenilt (shēng yán 聲嚴; 1931-2009). See hüüdlause annab uue, tänapäevase mõtte Ida-Aasia budismi iidsele „puhta maa“ (jǐng tù 淨土) õpetusele.

„Puhas maa“ on India mahajaana budismi buddhavälja (buddhakṣetra) mõiste hiinakeelne vaste. Buddhavälja all mõistetakse tavaliselt maailma või universumi osa, mis on ühe konkreetse Buddha (Virgunu) mõju all. Erilised on nn puhtad buddhaväljad, kus kõik olendid on saanud puhtaks kõigist halbadest omadustest ja täielikult virgunud, st nad on oma olemuselt võrdsed Buddhaga. Selle põhjal on loodud budistlikke mütoloogilisi utoopiaid, kus kirjeldatakse taolisi buddhavälju (näiteks mütoloogilise buddha Amitābha buddhaväli Sukhavatī – „Õnnemaa“).

Mahajaana pühakirjas „Vimalkīrti õpetuse suutras“ (Vimalakīrti-nirdeśa-sūtra) antakse buddhavälja mõistele ratsionaalne praktilis-psühholoogiline tõlgendus, mille kohaselt bodhisattvate buddhaväli saab puhtaks ainult sedavõrd, kuivõrd saavad puhtaks kõik olendid. Seega – buddhaväli („puhas maa“) ei saa olla olemas väljaspool kõiki olendeid ja nende meelt. Buddhavälja puhtus sõltub iga olendi (meele) puhtusest. Buddhaväli = olendite väli.

Sellest õpetusest lähtuvad budismi tänapäevased sotsiaalsed õpetused ja tegevused Hiina budismis. Ettekandes vaadeldakse mõningaid neist Taiwani näitel, kus „puhast maad“ rajatakse mõtluse, hariduse, sotsiaalse koostöö ja heategevuse ulatuslike kavade ja projektidega koondmõiste „humanistlik budism“ ehk „ühiskondlik budism“ (rénjiān fójiào 人間佛教，sõnasõnalt „budism inimeste seas“) all.

Jeesuse välimus kunsti, usu ja teaduse lõikepunktides

Ain Riistan

Läänemaises kultuuris on Jeesus visuaalselt kergesti äratuntav ka täiesti kirikuvõõrale inimesele. Ent kui süveneda Jeesus-kuvandi kultuuriloolisse ja ajaloolisse tausta, siis selgub, et me ei tea Jeesuse tegelikust välimusest peaaegu mitte midagi. Kõik Jeesus-kuvandid, mis meil on, on mõjutatud ideoloogilistest/teoloogilisest arusaamadest sellest, mida Jeesus tähendas oma ajastu kunstnikule. Ettekanne visandab mõned pidepunktid tänapäevase Jeesus-kuvandi kujunemisloost ja uurib, kui kaugele ajalooteadus selles küsimuses üldse saab jõuda.

Resonances of Religion in Digital Secularism

Jenna Supp-Montgomerie

A common Western narrative is that advances in technology have displaced the old influence of religion; the digital age seems to offer new ways of being human that render spirituality obsolete. Estonia proves particularly interesting in this frame as both the country with the most robust implementation of e-governance and one touted in dramatic headlines as the “least religious” in the world. Underneath the myth of secularism fueled by digital media percolate other stories of Estonian religiosity and underneath the infrastructure of the Internet sits the religiously inflected infrastructure of the telegraph. Religion in a variety of forms helped build this first cabled network, from spreading the technology around the world to garnering public enthusiasm to imagining what networks could be and could do. This paper offers an overview of the overt influence of religion at the origins of cabled networks and looks ahead to future research on the resonances of religion in so-called digital secularism. Even when the appearance of religion has been dimmed by the passage of time and the invisibility of its dominance as a cultural force, is it still embedded in cabled networks in material, social, affective, imaginative, and communicative ways? Rather than proposing direct causality or continuous influence, could the metaphor of resonance help explain the vibrations of religion in media then and now?

Tervis, loodus ja religioon uue vaimsuse ning alternatiivmeditsiini praktikates

Marko Uibu

Situatiivse ning vajaduspõhise uusvaimse religioossuse üks kandvaid telgi on tervisega seonduvad teemad. Tavameditsiinist eristuva või sellele otseselt vastanduvate õpetuste üheks põhiliseks toetuspunktiks on looduslikkuse ja sellega haagitult loomulikkuse dimensioon, mis ühendab religioossust ja terveolemise ja ravipraktikaid. Ettekandes vaatlen peamiselt uue vaimsuse keskkonnas levivate õpetuste ja teraapiate põhjal tervise ja loodusega seonduvaid tähendusi ja trende: looduslikkuse ja loomulikkuse tähendust ja tõlgendusi tervisega seonduvates õpetustes, tähenduste ja praktikate muutumist globaliseerumise ning kommertsialiseerumise kontekstis.

Lähema aja üritused

Neljapäeval, 15. märtsil kell 16.15 peab professor  Anil Boro (Gauhati University, India)  loengu teemal „Indigenous Religion of the Bodos of Assam“. Loeng toimub Tartus, Tartu Ülikooli von Bocki õppehoones, Ülikooli 16-214.

Helsingi Ülikooli uurija Varpu Myllyniemi peab 23. märtsil kell 17 Tartu Ülikooli peahoones ingliskeelse ettekande „Cooperation between Kindred Peoples in Ingria: Lutheran Estonians and Ingrian Finns in Late-19th Century and Early Soviet Decades“. Ettekandekoosolek toimub Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi, Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ja Eesti Kirikuloo Seltsi koostöös aadressil Ülikooli 18-228.

Prof. Karénina Kollmar-Paulenz (Berni ülikool) peab 27. märtsil kell 16.15 loengu “How to use belief to overcome belief: Demons in the Tibetan Buddhist gcod‐ritual”. Loeng toimub Tartu Ülikooli von Bocki õppehoones, Ülikooli 16-215.

Kuidas hoida hinge, mille omanik selle olemasolusse ei usu?

Teisipäeval, 6. veebruaril kell 17.15 peab SA Tartu Ülikooli Kliinikum hingehoidja ja pereterapeut Naatan Haamer ettekande „Kuidas hoida hinge, mille omanik selle olemasolusse ei usu?“. Ettekanne toimub Tartus, Ülikooli 16 – 214.

Naatan Haamer mõtiskleb küsimuste üle: mis on hing, mida saab hoida? Kas hoida saab igat hinge või vaid usklikku hinge? Mis on hinge hoidmisest kasu ja kas seda on üldse vaja? Mida peaks eestlase hinges hoidma, et hoida eestlast hinges?

 

Sümpoosion „Peterburist Petserini: õigeusu palverännu sisust“

Saabuval esmaspäeval, 8. jaanuaril kell 12.00 – 14.00 toimub Tartus Ülikooli 16 – 212 seltsi esimene selle aasta ettevõtmine, sümpoosion „Peterburist Petserini: õigeusu palverännu sisust“

Kavas:

Georg Allik “Palverännaku idee areng teoks. Õigeusu sümboolikast”

Anne Kukermann ja Ingrid Mäsak “Palverändurite muljeid koos piltidega”

Arutelu

Olete oodatud osalema!

Ettekandepäev „Religioossus ja seksuaalsus“

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ettekandepäev „Religioossus ja seksuaalsus“

Reedel, 15. detsembril 2017, Ülikooli 16 – 212, Tartu

11.00 – 11.15 Avasõnad (EAUSi president Madis Arukask)

11.15 – 11.45 Roland Karo „Viljakus- ja impotentsuskultused – kristlikust hedono- ja erotofoobiast“

11.45 – 12.15 Merili Metsvahi “Kolme kirikuõpetaja konfliktid seksuaalteemadel”

12.15 – 12.45 Madis Arukask “Läänemeresoome erootiline mets”

12.45 – 13.15 Reet Hiiemäe „Saunarituaalide buum Eestis: hedonism, traditsioonid ja uusvaimsus“

13.15 – 14.30 lõuna

14.30 – 15.00 Vladimir Sazonov „Seks ja rituaal muistses Mesopotaamias: kultusliku prostitutsiooni aspektidest“

15.00 – 15.30 Jaan Lahe „Gnostikute seksuaalriitused – ketseritevastase poleemika stereotüüp või ajalooline tegelikkus?“

15.30 – 16.00 Elo Süld „Islami paradiisineitsid“

16.00 – 16.30 Ain Riistan „Uus Testament ja kooseluseadus“

16.30 Koosolek ja koosviibimine seltsi liikmetele

Ettekannete teesid.

Martin Ehala religioossetest ja ilmalikest tuumväärtustest

Jätkuvad ettekandekoosolekuid distsipliinidevahelistel kokkupuutealadel!

Neljapäeval, 2. novembril kell 17.00 peab Tartu ülikooli emakeeleõpetuse ja Helsingi ülikooli eesti keele professor Martin Ehala ettekande

„Religioossed ja ilmalikud tuumväärtused ning ühtekuuluvustunne“.

Ettekanne toimub Tartu ülikooli peahoones, ruumis 139.

Ehala sõnul iseloomustab iga kollektiivset identiteeti teatud väike hulk tuumväärtusi, mis on rühma liikmete emotsionaalse ühtekuuluvustunde aluseks. Jagatud tuumväärtused vähendavad määramatust ja suurendavad vastastikust mõistmist, luues sellega turvalisema sotsiaalse keskkonna. Ettekandes uuritakse, milline on religioossete ja ilmalike tuumväärtuste mõju inimkoosluste kestlikkusele ja dünaamikale. Ettekanne põhineb autori hiljuti ilmunud monograafial “Signs of Identity: The Anatomy of Belonging”
https://www.routledge.com/Signs-of-Identity-The-Anatomy-of-Belonging/Ehala/p/book/9781138280946

Olete oodatud!

Professor Jüri Allik religioosse mõtlemise võimalikkusest

Saabuval kolmapäeval, 11. oktoobril kell 17.00, peab TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik Eesti akadeemilises usundiloo seltsis ettekande “Kas religioosne mõtlemine on olemas?” Ettekandekoosolek toimub Tartu Ülikooli peahoone auditooriumis nr. 139.

Oma ettekande tutvustuseks ütleb Jüri Allik: Psühholoogias on tavaline pakkuda välja mõtlemise erinevaid esinemisvorme ühe või teise nähtuse seletamiseks. Samas, leida mingi eriline tunnus, mis eristab religioosset mõtlemist kõigist teistest, näib üsna lootusetu ülesanne. Religiooni eristab teistest elu vormidest, milles inimene saab eksiteerida, mitte niivõrd mõtlemine, kuivõrd uskumused, arvamused, emotsioonid ja väärtused, mis ei pruugi alluda ratsionaalsele analüüsile.

Eesti akadeemilise usundiloo seltsi eesmärgiks on arendada usundite ja religioossuse akadeemilist uurimist ning tuua selles tegevuses kokku eri distsipliinide uurijaid.

Lisainfo:

Madis Arukask, EAUSi president (Madis.arukask@ut.ee)

Ettekandepäev 1. juunil

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ettekandepäev
1. juunil 2017, Ülikooli 16-212, Tartus

13.00 Sissejuhatavat
13.15 Pille Runnel „Religiooniga seotud objektide eksponeerimisest muuseumis ERMi püsinäituse näitel“
13.45 Madis Arukask „Puudega kõnelemise usundilistest aspektidest läänemeresoomlastel“
14.15 Triin Lees „Naine metsas kivi otsas. Uskumused naiste loomisväest“
14.45 Eva-Liisa Roht-Yilmaz „Romade pöördumine evangeelsesse kristlusesse Eestis ja Lätis“

15.15 kohvipaus

15.45 Raivo Alla „Pikamaajooksja vaimsed maastikud“
16.15 Katre Koppel „Tervisest religiooni ja meditsiini piirimail Hiina meditsiini näitel“
16.45 Tenno Teidearu „Poolvääriskivide kandmise praktika materiaalse kultuuri uurimise perspektiivis“
17.15 Kristel Kivari „Fátima ime: sada aastat tõlgendusi“

18.00 EAUSi aastakoosolek
19.00 Koosviibimine Ülikooli Kohvikus (esinejatele ja seltsi liikmetele)

Ettekandepäev “Surm ja sealpoolsus religioonides”

Neljapäeval, 4. mail algusega kell 11.00 toimub Tallinna Ülikooli Astra majas, auditooriumis A 242
Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ettekandepäev

SURM JA SEALPOOLSUSES RELIGIOONIDES

Ettekandepäeva korraldab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts koostöös Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudiga.

Kava

Kell 11-11.10 Avasõnad – Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudi religiooniuuringute dotsent Jaan Lahe

Tervitus – EAUSi esindaja

Kell 11.10-11.30 Vladimir Sazonov – Surm ja sealpoolsus Muistses Mesopotaamias

Kell 11. 35-11.55 Jaan Lahe – Surmajärgne elu antiiksetes müsteeriumikultustes

Kell 12. 00-12.20 Alari Allik – Teispoolsus Jaapani usundites

Kell 12.25 – 14.30 Lõunapaus

Kell 14.30-14.50 Anu Põldsam – Surm ja sealpoolsus judaismis

Kell 14.55-15.15 Helen Gershman – Surm ja sealpoolsus islamis

Kell 15.20 – 15.40 Marju Kõivupuu – Tuhastusmatus kaasajal: religioosne või pragmaatiline?

Kell 15.45-16.00 Kohvipaus

16.00-17.00 Paneeldiskussioon kõigi ettekannete pidajatega (juhatab Jaan Lahe)

 

Religion(s) and Power(s)

Kutse konverentsile!

Koostöös Läti ja Eesti usundiuurimise seltsidega korraldab meie Leedu sõsarorganisatsioon,  Lithuanian Society for the Study of Religions, rahvusvahelise konverentsi
Religion(s) and Power(s). Üritus toimub Kaunases, Vytautas Magnuse ülikoolis
5.-6. oktoobril 2017.

Täpsem info siin.

 

Ettekandepäev “Places and processes of pilgrimage, past and present”

11. jaanuaril 2017, algusega  kell 10.15. toimub TÜ Von Bocki majas (Ülikooli 16) , auditooriumis 214 palverännu temaatikale pühendatud ettekandepäev “Places and processes of pilgrimage, past and present”. Ettekandepäeva töökeel on inglise keel.

Kava:

10:15-11:15

Tonno Jonuks, Estonian Literary Museum „Pagan pilgrimages? Some thoughts about Early Modern age superstition in Estonia“

Atko Remmel, University of Tartu „Pilgrimage practices in contemporary Estonia: some (peculiar?) developments“.

11:15–11:30 Coffee break

11.30-12:30

Kristel Kivari, University of Tartu.  „Crop circles in England: gateways to the web of meanings.“

Tiina Sepp, University of York, University of Tartu. „From Canterbury to Durham: Pilgrimage to and at English cathedrals.“

12:30- 14:00 Lunch

14:00-15:00

Lina Leparskiene, Lithuanian National Culture Center. „Our Lady of Trakai. Revival of the old cult.“

Kikee D. Bhutia, University of Tartu (the theme will be announced later)

15:00-15:15  Coffee break

15:15-16:00 Open discussion.

 

Kõik on oodatud kuulama!

Info Kristel Kivari (kristel.kivari@ut.ee)

Seltsi ettekandekoosolek ja aastakoosolek

Head seltsikaaslased!
Meie aastalõppu märkiv koosolekupäev näeb välja selline:

EAUSi ettekandekoosolek, aastakoosolek ja koosviibimine 16. detsembril algusega kell 16.15 Ülikooli 16 – 212.

Ajakava:
16.15 Ettekandekoosolek
16.15 Atko Remmel “Religiooni uurimise probleemidest valdavalt mittereligioosses ühiskonnas”
16.50 Jaan Lahe “Heidelbergist Cataniasse: Mithra kultusega seotud ja muud antiikmälestised sel reisil”

18.00 Aastakoosolek
18.30 Koosviibimine Ülikooli kohvikus seltsi liikmetele

Kõik on oodatud!

Kati Mikkola ettekanne „Popular perspectives on secularisation and transformations in religiosity in Finland 1860-1920“

Neljapäeval, 15. septembril kell 16.15 esineb Soome Kirjanduse Seltsi uurija Kati Mikkola ettekandega „Popular perspectives on secularisation and transformations in religiosity in Finland 1860-1920“. Toimumiskohaks on Ülikooli 16 – 214 Tartus.

Kati Mikkola kohta vt: http://www.finlit.fi/fi/tutkimus/loyda-asiantuntija/kati-mikkola#.V9KTRnrIYsJ

Olete oodatud kuulama!

Usundiloo seltsis kõnelevad Mircea Eliadest tema uurija ja õpilane

Mircea Eliade on vaideldamatult üks mõjukamaid 20. sajandi usundiuurijaid, kelle haare ja pärand oli ja on väga mitmekülgne. Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi talle pühendatud eriseminaris astub üles Memphise Ülikooli religiooni ja Euraasia uuringute ajaloo professor Andrei Znamenski ettekandega „Quest for the Archaic: Mircea Eliade and Writing the Book of Shamanism“. Seejärel esineb 1965-67 Chicago Ülikoolis Mircea Eliade juures õppinud antropoloog Paul Firnhaber Viljandist lühiesitlusega „Recollections of Eliade“.

Suve alguse seminar toimub 15. juunil kell 16.15 von Bocki majas (Ülikooli 16) ruumis 102.

Lähem info:

Art Leete, artleete@hotmail.com

Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee

Jüri Metssalu loeng “Looduslikud pühapaigad Eesti kultuuriruumis Juuru kihelkonna näitel”

Teisipäeval, 11. märtsil kell 16.15 kõneleb loengusarjas “Püha ja paik” Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühma projektijuht, ajaloolane Jüri Metssalu teemal “Looduslikud pühapaigad Eesti kultuuriruumis Juuru kihelkonna näitel”. Loeng toimub Tartu Ülikooli von Bocki õppehoones aadressil Ülikooli 16–212.

Jätka lugemist →

Aimar Ventseli loeng “Pühad paigad kui rahvusluse markeerimine Jakuutias”

Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts alustab uue loengusarjaga “Püha ja paik”, mille keskmes on püha ja paiga seosed erinevates religioonides. Teisipäeval, 25. veebruaril 2014 peab esimese loengu etnoloog Aimar Ventsel, kes kõneleb teemal “Pühad paigad kui rahvusluse markeerimine Jakuutias”. Loeng toimub Tartu Ülikooli von Bocki õppehoones aadressil Ülikooli 16–212 algusega kell 16.15.

Jätka lugemist →

Elo-Hanna Seljamaa loeng

Neljapäeval, 2. mail kell 16.15 peab TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule teadur Elo-Hanna Seljamaa EAUS-i loengusarjas ettekande „“Всем миром! Ühel meelel!“ Tähelepanekuid Lasnamäele ehitatavast õigeusu pühamust“. Loeng toimub Tartus, Jakobi 2–109.

Jätka lugemist →

Toomas Grossi loeng “Kogukond, religioossed muutused ja konflikt: protestantide ja katoliiklaste vahelistest suhetest Mehhiko sapoteekide näitel”

Neljapäeval, 11. aprillil kell 16.15 peab Toomas Gross loengu “Kogukond, religioossed muutused ja konflikt: protestantide ja katoliiklaste vahelistest suhetest Mehhiko sapoteekide näitel”. Toomas Gross on Helsingi ülikooli sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia lektor ning TÜ etnoloogia osakonna vanemteadur. Loeng toimub Jakobi 2-109.

Jätka lugemist →

Holger Möldri loeng “Islamiäärmusluse mõju tänapäeva rahvusvaheliste konfliktide kujunemisele: religiooni politiseerumine, terrorism ja hirmukultuur”

Neljapäeval, 21. märtsil 2013 kell 16.15 peab kaitseväe ühendatud õppeasutuse strateegia õppetooli dotsent Holger Mölder Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi loengusarjas “Religioon ja konflikt” ettekande “Islamiäärmusluse mõju tänapäeva rahvusvaheliste konfliktide kujunemisele: religiooni politiseerumine, terrorism ja hirmukultuur”. Loeng toimub Tartus, Jakobi 2-109.

Jätka lugemist →

Sergei Stadnikov loeng “Egiptuse roheline tulevik”

Neljapäeval, 21. veebruaril kell 16.15 algab Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi uus loengusari “Religioon ja konflikt”. Loengusari koosneb kaheksast loengust ja käsitleb religioonidega esile tulevat vastandumise temaatikat nii ühiskonna kui ka indiviidi tasandil.

Esimene loeng viib kuulajad Egiptuse kaasaega, kus Sergei Stadnikov kõneleb teemal “Egiptuse rohelisest tulevikust”. Loeng võtab kokku Egiptuse viimase kahe aasta sisepoliitilised arengud. Samuti vaagitakse võimalikke tulevikustsenaariume, sh islamistide edasise võimu tugevnemise väljavaateid.

Loeng toimub aadressil Ülikooli 16-212 algusega kell 16.15. Kõik huvilised on oodatud!

Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee

Loengusari “Religioon ja konflikt”

Religioonide suuri eesmärke on alati olnud püüdlemine täiuse ja harmoonia poole. Ühiskondlikku ja poliitilisse konteksti sattudes muutuvad religioonid aga sageli allikaks vastandlikele tõlgendustele ja kokkupõrgetele. Nii on religioonide ajalugu ühtlasi konfliktide ajalugu, kust ei puudu vägivald, usuvälised ambitsioonid ning omakasupüüdlikud kired. Käesolev Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi loengusari koondab ettekandeid, mis käsitlevad antud temaatikat maailma eri kohtades erinevatel ajaperioodidel.

Ettekandekoosolekud toimuvad neljapäeviti Tartu Ülikooli õppehoonetes algusega kell 16.15.

21. veebruaril 2013
Ülikooli 16-212		 Sergei Stadnikov “Egiptuse “rohelisest tulevikust””
21. märtsil 2013
Jakobi 2-109		 Holger Mölder “Islamiäärmusluse mõju tänapäeva rahvusvaheliste konfliktide kujunemisele: religiooni politiseerumine, terrorism ja hirmukultuur”
11. aprillil 2013
Jakobi 2-109		 Toomas Gross “Kogukond, religioossed muutused ja konflikt: protestantide ja katoliiklaste vahelistest suhetest Mehhiko sapoteekide näitel”
2. mail 2013
Jakobi 2-109		 Elo-Hanna Seljamaa “”Всем миром! Ühel meelel!” Tähelepanekuid Lasnamäele ehitatavast õigeusu pühamust”
23. mail 2013
Ülikooli 16-212		 Laur Järv “Lõhestavad teemad tiibeti budismis: kahe karmapa probleem, raevukas jumalus Dorje Shugden jt”
19. septembril 2013
Ülikooli 16-212		 Eva Toulouze “Udmurtide animism tänapäeva Udmurdimaal ja Baškortostanis”
3. oktoobril 2013
Ülikooli 16-212		 Atko Remmel “Ateism Eesti usulisel maastikul”

Vaata ka sarja postrit. Loengusarja korraldamist toetab Euroopa Liit Regionaalarengu Fondi kaudu (Kultuuriteooria tippkeskus).

Info: Madis Arukask, EAUS-i president madis.arukask@ut.ee

Tõnno Jonuksi loeng “Nõiad, teadjad või šamaanid. Kas kiviajast saab leida usujuhte?”

Neljapäeval, 4. oktoobril algusega kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) seitsmes loeng seltsi korraldatavas sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”.

Arheoloog Tõnno Jonuks peab loengu teemal “Nõiad, teadjad või šamaanid. Kas kiviajast saab leida usujuhte?”.

Jätka lugemist →

Peeter Espaki loeng “Sumeri lugulaul “Gilgameši surm”: kangelase olemuse ja surma küsimusi muistse Mesopotaamia religioonis”

Neljapäeval, 13. septembril algusega kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) kuues loeng seltsi korraldatavas sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”.

TÜ orientalistika keskuse teadur Peeter Espak peab loengu teemal “Sumeri lugulaul “Gilgameši surm”: kangelase olemuse ja surma küsimusi muistse Mesopotaamia religioonis”.

Jätka lugemist →

Marko Veissoni loeng “Leserituaalid ja lesknaiste muutuv staatus Põhja-Ghanas”

Neljapäeval, 8. juunil algusega kell 14.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) viies loeng seltsi korraldatavas sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”.

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lektor Marko Veisson peab loengu teemal “Leserituaalid ja lesknaiste muutuv staatus Põhja-Ghanas”. Loeng põhineb esineja pikemaajalistel antropoloogilistel välitöödel samas piirkonnas. Ettekanne lõpetab seltsi kevadhooaja ning sellele järgneb EAUS-i aastakoosolek kell 16.00.

Jätka lugemist →

Teet Toome loeng “Buddha, tema aeg ja eluloolised üksikasjad”

Neljapäeval, 2. mail algusega kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) neljas loeng seltsi korraldatavas sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”.

TÜ orientalistikakeskuse teadur Teet Toome peab loengu teemal “Buddha, tema aeg ja eluloolised üksikasjad”.

Ettekanne keskendub küsimustele kus ja millal elas Buddha, mida teame tema elust ja päritolust, millise hariduse ta sai ja kes olid tema õpetajad? Buddha oli ajalooline isik, kuid see, mida temast teame on seotud legendidega ja väljendatud tihti mütoloogilises keeles. Ebaselge on isegi see, millal Buddha elas, rääkimata muust. Kas suudame näha legendide taha ja öelda, milline tegelikult oli Buddha ja tema aeg?

Loeng on avatud kõigile huvilistele.

Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee

Anne Türnpu loeng “Teekond triksterini ja edasi. Usund või teater”

Neljapäeval, 12. aprillil algusega kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) kolmas loeng seltsi korraldatavas sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”.

Näitleja ja lavastaja Anne Türnpu peab loengu teemal “Teekond triksterini ja edasi. Usund või teater”.

Türnpu loeng on triksterist kui pärimusliku kultuuri mütoloogilisest tegelasest ja loengupidaja ootustest triksteri olemasolemise kohta, samuti ootuste ja lootuste luhtumisest ja seeläbi tekkinud uue kultuurilise konstellatsiooni ilmumisest (kultuuri/teaduse) taevasse. Samuti triksteri enese pürgimusest olemasolemise poole läbi lektori ja kuulajate ja kuidas ta inimesi võrgutab ja kas seda nimetada usundiks või teatriks.

Triksteri mõiste tekkis/ilmnes tavaliselt kahe kultuuri piirimail kusjuures üheks oli nn “valgemehekultuur” ja teiseks traditsioonilist eluviisi kandvate põliselanike kultuur: seega ka kirjaliku ja suulise kultuuri kokkupuutepunktis, formuleeriva ja protsessipõhise kultuuri piiril.

Anne Türnpu kaitses antud teemal doktoritöö mullu juunis Eesti muusika- ja teatriakadeemias.

Loeng on avatud kõigile huvilistele.

Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee

Ain Riistani loeng “Antropoloogilise ajaloo võimalikkusest Jeesuse-nimelise Galilea šamaani näitel”

Ain Riistani loeng Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”

Neljapäeval, 15. märtsil algusega kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) teine loeng seltsi korraldatavas sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”.

TÜ usuteaduskonna lektor Ain Riistan peab loengu teemal “Antropoloogilise ajaloo võimalikkusest Jeesuse-nimelise Galilea šamaani näitel”.

Ain Riistan tutvustab oma ettekandes kõigepealt ajaloolist Jeesust“ kui uurijatele jätkuvalt väljakutseid esitavat uurimisprobleemi. Jeesuse isikukuju ajalooteadusliku modelleerimise tehniliste nüansside varjus ootavad ikka veel vastamist mitmesugused, pigemini filosoofiasse kuuluvad kontseptuaalsed küsimused nagu „mida me võime üldse ajaloost teada?“ ja „mis on tegelikkus?“ Kuna neile küsimustele ei ole üheseid vastuseid, siis on on ka erinevate uurijate nägemused sellest, „mis juhtus“ vägagi erinevad.

Üheks värskemaks alternatiiviks traditsioonilisele Jeesuse-kohasele ajalookirjutusele on antropoloogiline ajalugu (social-scientific studies of the Bible), mis käsitleb minevikku kui võõrast kultuuri. Antropoloogilises ajaloos üritatakse piiblitekstide infot avada kultuuriuurimuslike etic-võrdlusmallide kaudu. Üheks selliseks malliks on Lõuna-Aafrika uurija Pieter F. Craffert pakkunud „šamaanikompleksi“ mudeli, mille võimalusi ja piire ettekande teises pooles vaadeldaksegi.

Loeng on avatud kõigile huvilistele.

Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee

Märt Läänemetsa ettekanne “Konfutsius – õpetaja, pühak, põlualune”

Märt Läänemetsa loeng Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”

Neljapäeval, 16. veebruaril algusega kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) esimene loeng seltsi korraldatavas uues sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”.

TÜ orientalistikakeskuse teadur Märt Läänemets peab ettekande teemal “Konfutsius – õpetaja, pühak, põlualune”.

Ettekandes vaadeldakse Hiina suurima kultuuriheerose erinevaid rolle ja kuvandeid hiinlaste ühiskondlikus teadvuses. Kui kanoonilises ehk nn põhisuuna mõtlemises ülistatakse Konfutsiust kui “ülimat õndsat” ja “kümne tuhande põlvkonna õpetajat” ning tema õpetuse baasil on kujunenud aastatuhandeid hiina kultuuri tuumaks olnud eetikakoodeks, siis mõnel ajalooperioodil on ta sattunud ka põlguse ja vaenu, isegi otsese hävitamise objektiks. Rahvalikus traditsioonis on omakorda ammusest ajast olnud populaarne Konfutsiust pilav ja naeruvääristav kihistus oma kunsti ja kirjandusega. Kogu selle seinast-seina suhtumistegamma kohal oli ja jääb Konfutsiuse kuju suurima hiinlase mudeltüübiks, kelle juurde hiinlased ikka ja jälle naasevad.

Loeng on avatud kõigile huvilistele.

Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee

EAUSi loengusari “Isik religioonis: rollid ja kangelased”

Religioonid ei ole kunagi läbi saanud inimeste loova ja läbiviiva panuseta. Religioonide rajajad, suured usujuhid, aga ka sajad erinevad rituaalispetsialistid on kujundanud ja kujundamas inimkonna usundilise mitmekesisuse mosaiiki. Käesolev Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi loengusari võtab vaatluse alla erinevate religioossete rollide mitmekesisuse alates ikoonilistest, kõigile tuntud figuuridest kuni tavalise inimeseni usumaastiku rohujuuretasandil.

Jätka lugemist →

Ettekandekoosolek 15. novembril 2011

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ettekandekoosolek 15. novembril 2011

Teisipäeval, 15. novembril algusega kell 16.15 toimub Tartus, Ülikooli 16-102, seltsi järgmine ettekandekoosolek.

Kesk-Euroopa Ülikooli (Budapest) doktorant Svetlana Tsonkova peab ettekande teemal “The Formulaic Language of Bulgarian Charms: Verbal Magic Techniques in the Dialogue with the Supernatural”.

Jätka lugemist →

Ettekandepärastlõuna ja aastakoosolek 27. mail 2011

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ettekandepärastlõuna ja aastakoosolek 27. mail 2011

Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts võtab hooaja kokku ettekannete ja aastakoosolekuga. Juhatuse otsusel lükkub aastakonverents sügisesse.

Kava

16.15 Seltsi ettekandepärastlõuna (Ülikooli 16-214)

Enn Ernits “Kuradi seljas Püha Linna: reisi tagajärjed ja tulemused (ühest pühakuloost vanavene kirjanduses)”

Vladimir Sazonov “Siseluuretegevus Assüürias I aastatuhandel eKr”

18.00 Aastakoosolek

Liikmete osalus on vajalik juhatuse ja revisjonikomisjoni aruannete kinnitamiseks!

Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee

Ettekandekoosolek 17. märtsil 2011

Neljapäeval, 17. märtsil kell 16.00 peab Vladimir Sazonov von Bocki majas (Ülikooli 16-212) ettekande“Behistuni raidkirja I tulba analüüs”.

Ettekandes esitatakse Behistuni raidkirja (kõige pikem säilinud vana-pärsiakeelne tekst) esimese tulba tõlge vana-pärsia ja akkadi keelest ning selle põgus analüüs. Raidkiri ise on üsna mahukas, koosnedes 5 tulbast, ning see koostati Pärsia kuninga Darius I käsul VI saj. lõpus eKr. Akkadi- ja elamikeelseid versioone pärsiakeelse tekstiga antud ettekandes ei võrrelda. Ettekandes käsitletakse ka raidkirja ideoloogilist tausta ning selle otstarvet – st mis eesmärkidega oli see loodud.

Olete lahkelt kuulama oodatud!

Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee

 

Ettekandekoosolek 29. aprillil 2010

Neljapäeval, 29. aprillil kell 18.15 esineb TÜ Lossi tänava õppehoones (Lossi 3-427) Vladimir Sazonov (TÜ) ettekandega “Elami ja Sumeri keerulised suhted III aastatuhandel”.

Ettekandes käsitleb Sazonov Elami tsivilisatsiooni ajaloo põhijooni keskendudes Elami ja Sumeri suhetele ja Elami ajaloo tähtsamatele sündmustele III aastatuhandel enne meie ajaarvamist. “Eelkõige vaatlen Elami ja Sumeri konflikte, sõdu ning diplomaatilisi ja dünastiate vahelisi suhteid,” ütles Sazonov oma ettekande tutvustuseks. “Algallikana on kasutatud enamasti sumeri ja akadi kuningate raidkirju.”

Olete lahkelt kuulama oodatud!

Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee

EAUSi loengusari “Religioonid ja ühiskonnad II”

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi loengusari “Religioonid ja ühiskonnad II”

Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts jätkab käimasoleval hooajal maailma eri piirkondade rahvaste usundite tutvustamist. Loengud põhinevad nii ettekandjate algupärasel välitööainesel kui ka ajaloolistel sissevaadetel erinevate ühiskondade religioossesse toimimisse. Kuulama on oodatud kõik, kes tunnevad huvi religioonide globaalse mitmekesisuse ja ühiskondlike variatsioonide vastu.

Ettekandekoosolekud toimuvad Tartus algusega kell 16.15

Jätka lugemist →

Ettekandekoosolek 4. märtsil 2010

Ettekandekoosolek 4. märtsil 2010

Neljapäeval, 4. märtsil kell 16.15 esineb TÜ Lossi tänava õppehoones (Lossi 3-425) Mait Talts (TTÜ) ettekandega “Paljasjalgsest Tõnissonist ja tema õpilasest Friedrich v. Lustigist”.

2008. aasta lõpul külastas ettekandja Tai pealinna Bangkoki ja Myanmari endist pealinna Yangoni, kus külastas Eesti budistidega seotud paiku, muuhulgas ka nende kodukloostrit ja matmispaika. Oma ettekandes katsub esineja eristada ajaloolist ja mütoloogilist Karl Tõnissoni (Vend Vahindra) elukäigus ning heita valgust ka tema õpilase Friedrich V. Lustigi elule ja tegevusele.

Kuigi sporaadiliselt, on ettekandja kahe Eestist pärit n-ö praktiseeriva budisti elukäiku, mis viis neid juba 1930. aastate algul sünnimaast eemale Taimaale ja Birmasse (praegusesse Myanmari), uurinud juba aastaid.

Olete lahkelt kuulama oodatud!

Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee

EAUSi arheoloogiateemaline ettekandepäev

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi arheoloogiateemaline ettekandepäev

14. detsember 2009 kl 13:00

Tartus Ülikooli 16 – 214 (von Bocki maja)

Päevakava:

13.00   Avamine
13.15   Tõnno Jonuks – Muutuv ja muutumatu muinasusund
13.45   Mari Lõhmus –  Kenotaafist Tamula kiviaegsel kalmistul
14.15   Ester Oras –  Kalmeaaretest Eestis keskmisel ja nooremal rauaajal

14.45   kohvipaus

15.15   Marge Konsa, Tõnno Jonuks, Liina Maldre, Kristjan Sisa – Ornamenteeritud mängunupud Salme muinaslaevast
15.45   Heiki Valk –  Lõuna-Eesti katolikuaegsetest maakabelitest
16.15   Kristiina Johanson –  Minevik minevikus: näiteid Eesti arheoloogilisest materjalist?

Konverentsi korraldajad: Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts, TÜ arheoloogia õppetool.

Konverents 2010

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi aastakonverents
“Religioonid ja ühiskonnad”

28. mail 2010 Tartus
Ülikooli 16-212 (von Bocki maja)

Kava / Programme

10.00 Alexander Panchenko “Communists against Superstitions: The Soviet State and ‘Popular Religion'” (key-note)

11.00 Pejman Bijan “The Philosophy and Religion of Zoroaster: from Ancient Persia to Contemporary Iran” (key-note)

Jätka lugemist →

Konverents 2015

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi aastakonverents
“Religioon ja rahvus/lus”

4. detsembril 2015 Tartus
Ülikooli 16 (von Bocki maja) – aud. 212

Konverentsi kava

11.00-11.15 Konverentsi avamine: Madis Arukask (EAUS-i president)

11.15-13.15 Juhatab Ergo-Hart Västrik
Tarmo Kulmar “Religioon ja rahvuslus totaalses riigis”
Märt Läänemets “Hindutva ja tänapäeva India rahvuslikud ideoloogiad”
Elo Süld “Islami uurimine Eestis ja eestlaste poolt”
Vladimir Sazonov “Venemaa ideoloogiast 21. sajandi alguses ning rahvusluse ja religiooni rollist vene infosõjas Ukraina vastu”

13.15-14.30 Lõuna

14.30-16.30 Juhatab Tõnno Jonuks
Art Leete “Handi nafta, maailmapilt ja poliitika”
Anti Selart “Ristisõda, ristiusk ja ristinimi”
Riho Saard “Luterluse asend usulis-rahvuslikus eestluses – Jakob Hurdast Lennart Mereni”
Atko Remmel “Eestlaste kui religioonitu rahvuse idee arengust”

16.30-17.00 Kohvi- ja teepaus

17.00-18.30 Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi üldkoosolek (sh juhatuse valimine)

Konverentsi korraldab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts koostöös Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnaga

Konverentsi ringkiri. * * * Konverentsi kava pdf-ina.* * * Konverentsi teesid pdf-ina.

Konverents 2014

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi aastakonverents
“Püha ja paik”

11. detsembril 2014 Tartus
Ülikooli 16 (von Bocki maja) – aud. 214

Konverentsi kava

 

11.00-11.15 Konverentsi avamine: Madis Arukask (EAUS-i president)

11.15-12.45 Juhatab Ergo-Hart Västrik
Katre Koppel “Väga raske on ennast usaldada, kui sa oled sündinud seal, kus autoriteet on olnud totaalselt väljaspool sind – keha kui vahend jõudmaks iseendani”
Kristel Kivari “Pühakohad kaasaja energiatraditsioonis”
Tatiana Alybina “The symbology of contemporary Mari religious movement”

12.45-14.00 Lõuna

14.00-15.30 Juhatab Tõnno Jonuks
Lea Altnurme “Eestlaste isiklikud pühapaigad looduses”
Jüri Metssalu “Pühapaigaolendid viie Eesti kihelkonna näitel”
Villu Kadakas “Sakraalse ja vähem sakraalse ruumi kokkupuutest Padise kloostris”

15.30-16.00 Kohvi- ja teepaus

16.00-17.30 juhatab Piret Koosa
Teet Toome “Buddhaväljad mahajaana budismis”
Märt Läänemets “Potala(ka) mägi kui virtuaalne ja füüsiline pühapaik mahajaana budismis”
Ain Riistan “Ukraina kui püha paik: religiooni ja rahvusluse rollist Ukraina konfliktis”

17.30-20.00 Konverentsi lõpetamine ja koosviibimine Ülikooli kohvikus

Konverentsi korraldab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts koostöös Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnaga

Konverentsi ringkiri. * * * Konverentsi kava pdf-ina.* * * Konverentsi teesid pdf-ina.

Konverents 2013

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi aastakonverents
“Religioon, inimene, konflikt”

13. detsembril 2013 Tartus
Ülikooli 16 (von Bocki maja) – aud. 212

Konverentsi kava

 

10.00-10.15 Konverentsi avamine: Madis Arukask (EAUS-i president)

10.15-12.15 Juhatab Tõnno Jonuks
Ester Oras “Kohtla peitvara: relvad ja rituaalid rauaajal”
Merili Metsvahi “Thiess – šamaan või šarlatan? 1691. a Liivimaa libahundiprotsessi tõlgendusi”
Art Leete “Nafta ja rituaal: Lääne-Siberi põliselanike kollektiivsed põhjapõdraohverdused”
Reet Hiiemäe “Uususundid kõverpeeglis: kas konflikt või ühe terviku kaks tahku”

12.15-13.30 Lõuna

13.30-15.00 Juhatab Piret Koosa
Laur Järv “Enesesüütamised Tiibetis”
Märt Läänemets “Zen-kogemus kui sisemise konfliktsituatsiooni lahendus”
Margus Ott “Religiooni ambivalents: vägevnemine ja sallimatus”

15.00-15.30 Kohvi- ja teepaus

15.30-17.00 Juhatab Ergo-Hart Västrik
Tiina Sepp “Glastonbury – Pilgrims without Pilgrimage?”
Brent C. Augustus “Stripping the Spirit from the Soulless: The Secularization of the Zombie in American Popular Culture”
Davide Ermacora “For a Critical Appraisal of ‘Shamanism’ as a Widely Used (and Abused) Category in European Folklore Studies”

17.30-19.30 Konverentsi lõpetamine ja koosviibimine Ülikooli kohvikus

Konverentsi ringkiri. * * * Konverentsi kava pdf-ina.* * * Konverentsi teesid pdf-ina.

Konverents 2012

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi aastakonverents
“Isik religioonis: rollid ja kangelased”

7. detsembril 2012 Tartus
Ülikooli 16 (von Bocki maja) – aud. 212

Konverentsi kava

10.00-11.45 juhatab Ergo-Hart Västrik

Madis Arukask: Avasõnad

Judit Kis-Halas: “Let’s Cultivate Our Gardens!” Personal Strategies Imported for Eschatological Fears in a Village Magical Group

Irina Sadovina: Eco- and Egovillages: Jokes and Subversion in Slavic Vedic Communities

Kristel Kivari: Kaevurid ja ekstrasensid: autoriteedid rahvapärases inseneriteaduses

Kohvi- ja teepaus

12.15-13.45 juhatab Laur Vallikivi

Piret Koosa: Ameerika spioon või jumala saadik – ameeriklasest misjonär evangeelsete kristlaste ja õigeusklike tõlgenduses

Ain Riistan: Usutervendaja Jeesus meditsiiniantropoloogilises perspektiivis

Enn Ernits: Murma Lazarios ja tema rajatud klooster läbi aegade

Lõuna

15.00-16.30 juhatab Ülo Valk

Marje Ermel: Mäletades Krišnat läbi isikliku kogemuse: keha ja heli roll ‘püha’ tunde loomises

Märt Läänemets: Hüvesõbra (kalyāṇamitra) mõistest mahajaana budismis “Gaṇḍavyūhasūtra” ja teiste allikate põhjal

Laur Järv: Õpetlase rollist tiibeti budismis Sakya Pandita järgi ja näitel

Kohvi- ja teepaus

17.00-18.00 juhatab Tarmo Kulmar

Vladimir Sazonov: Assüüria kuninga roll Uus-Assüüria impeeriumi ametlikus religioonis. Kuningas kui peajumala Aššuri asehaldur maa peal ja kui templivalitseja

Amar Annus: Autismi spektriga isikud usundiloos: askeedid, mungad, sambapühakud?

18.15-19.00 EAUS-i üldkoosolek (presidendi, juhatuse ja revisjonitoimkonna valimine)

Konverentsi korraldavad: Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts, Kultuuriteooria tippkeskus, TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, TÜ eesti keele võõrkeelena osakond

Konverentsi ringkiri * * * Konverentsi kava pdf-ina* * * Konverentsi teesid pdf-ina

Konverents 2011

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi aastakonverents
“Vormelid ja tehnikad religioonis”

4. novembril 2011 Tartus
Ülikooli 16 (von Bocki maja) – aud. 212

Konverentsi kava

10.00 – 11.30 Juhatab Ergo-Hart Västrik

Madis Arukask: Avasõnad

Mare Kõiva: Käsikirjalised nõiaraamatud

Kristi Salve: Sõna ja tegu: mõtteid vepsa rahvausundi põhjal

Taisto Raudalainen: Eerosest agaapesse “Püha Vaimu tules”? – Ekstaatilised tehnikad armastuse teenistuses hüppajate usuliikumises Ingerimaal

Kohvipaus

12.00 – 13.00 Juhatab Art Leete

Piret Koosa: “Et me oskaksime tulistada jumalasõnaga”: komi evangelistide usupraktikast

Eva-Liisa Roht, Ele Pajula: Kes tulevikku ei vaata, elab minevikuta – kuidas võtta vastu Jeesus ja elada nagu enne?

Lõuna

14.00 – 15.30 Juhatab Lea Altnurme

Marko Uibu: Ideede omaksvõtt ja kinnistumine Eesti uue vaimsuse praktiseerijatel

Katre Koppel: Algallika kogukonda ühendavate abstraktsete sümbolite kinnitamine vabastava hingamise kaudu

Elo Liiv: Hingestatud esemete tähtsus kaasaja eestlaste igapäevaelus

Kohvipaus

16.00 – 18.00 Juhatab Ringo Ringvee

Kadri Raudsepp: Väliste harjutuste ja meeleharjutuste seostest tiibeti budismi ningma traditsiooni džangteri (byang gter) õpetusliini ngöndro (sngon’gro) ehk ettevalmistavate harjutuste näitel

Märt Läänemets: Meeleharjutuste tähendusest budismis ja neid tähistavate sõnade tõlkimise probleemist

Elle Vaht: Sugestiivsed tehnikad atika needustahvlitel. Hirmu konstrueerimine maagias Platoni järgi

Jaan Lahe: Rudolf Bultmann usundiloolasena

 

Konverentsi korraldavad: Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts, Kultuuriteooria tippkeskus, TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, TÜ eesti keele võõrkeelena osakond

Konverentsi ringkiri. * * * Konverentsi kava pdf-ina.* * * Konverentsi teesid pdf-ina.

Konverents 2009

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi aastakonverents

16. juunil 2009 Tartus
Ülikooli 16 – 212 (von Bocki maja)

13.00 Avamine

13.15–13.45 Vladimir Sazonov: Assüüria kuningate universalistlike tiitlite ja epiteetide arengujooni

13.45-14.15 Amar Annus: Tuli ja vesi nõidade ja halbade ennete mõju hävitajana muistses Mesopotaamias

14.15-14.45 Peeter Espak: Ajaloo teisenemine müüdiks: võrdlevaid näiteid Lähis-Idast, Euroopast ja Eestist

14.45-15.15 Art Leete: Uute usuliikumiste uurimine Venemaa põhja-aladel

15.15-15.45 kohvipaus

15.45-16.15 Kristel Kivari: Kohakujutelm maa-aluste traditsioonis

16.15-16.45 Ergo-Hart Västrik: Seto Peko-kultusest ja selle tõlgendustest läänemeresoome mütoloogia kontekstis

16.45-17.15 Linnart Mäll: Kristlusest, krišnaismist ja muust Mahe ja selle naaberosariigi kontekstis

17.15-17.45 Ülo Valk: Kas karmaseadust saab rikkuda? Eksimus, vastutus ja jumalad Lõuna-India folklooris

* Konverentsi korraldajad:

Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts,
TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond,
TÜ etnoloogia osakond,
Kultuuriteooria tippkeskus

18.00 EAUS aastakoosolek

Päevakorras:

1) juhatuse aruanne,
2) revisjonikomisjoni aruanne,
3) presidendi, juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine
4) kohapeal algatatud küsimused

Konverents 2008

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi 3. aastakonverents

30. mail 2008 Tartus

  • Ringo Ringvee: Religioon muutuvas Euroopas
  • Tiina Sepp: Camino de Santiago sündroom – palverändurite vaimne tervis nende endi ja teiste pilgu läbi
  • Art Leete: Kes on ususpetsialist komi külas? Ust-Kulomi õigeusu kiriku preestri ja külaelanike arvamuste tõlgendus
  • Madis Arukask: Pühkimise mütologeemi tõlgenduslikkusest erinevates folkloorižanrides ja kultuurikontekstides
  • Vladimir Sazonov: Vana- ja Kesk-Assüüria valitsejate tiitlid kuni Tukulti-Ninurta I valitsemiseni (ajavahemik ca 2000-1200 ekr)
  • Amar Annus: Tsikuraat ja veeuputuse laev Lähis-Ida kosmiliste sümbolitena
  • Enn Ernits: Dracula vanavene kirjasõnas ja tegelikkuses
  • Ülo Valk: Milleks on vaja libaloomi? Mayongi küla nõiduseusk ja Assami tantrism
  • Linnart Mäll: Budismi taassünnist Burjaatias ja Indias

Päeva lõpetas koosviibimine söögi ja joogiga

Konverents 2007

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi 2. aastakonverents

26. mail 2007 Tartus

  • Jaan Lahe:
    Süüria kultused Rooma keisririigis
  • Vladimir Sazonov:
    Illujanka ja Teshub: lohetapmise motiiv Anatoolias II at. e.Kr.
  • Amar Annus:
    Küüntest või sarvedest kehakate Lähis-Ida ja muude rahvaste kujutlustes
  • Enn Ernits:
    Kuradite vägitükkidest Äänisjärve idarannikul
  • Väino Poikalainen:
    Äänisjärve kaljujooniste temaatikast
  • Piret Koosa, Art Leete:
    „Vana“ ja „uue“ õigeusu dialoog Komimaal
  • Kristel Kivari:
    Kognitiivsed kaardid rahvausundis maa-aluste näitel
  • Merili Metsvahi:
    Setu naise Ksenia Müürsepa (1911-2004) usust ja usklikkusest folkloristi pilguga

Konverentsi korraldasid Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts, TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, TÜ etnoloogia õppetool

Asutamiskonverents

Rahvusvaheline konverents / International Conference

Valdkondadevahelised vaated usundiuurimises / Interdisciplinary Perspectives in Religious Studies

Tartu Ülikool / University of Tartu, Ülikooli 16-212

Esmaspäev/Monday, 3.04.2006

10.15-10.30 Opening of the Conference

10.30-10.50 Kim Knott (UK) „New Geographical Perspectives in the Study of Religions”

11.00-11.20 Veikko Anttonen (Finland) „Corporate Intelligence in the Study of Religion”

11.30-12.00 Coffee break

12.00-12.20 Marion Bowman (UK) „Religious Studies and Folklore: Dream Team or Uneasy Alliance? A British Perspective”

12.30-12.50 Mihály Hoppál (Hungary) „On the early development of the religious consciousness”

13.00-14.30 Lunch

14.30-14.50 Tiina Sepp (Estonia) „Tourists and Pilgrims on the Road to Santiago de Compostela”

15.00-15.20 Merili Metsvahi (Estonia) „Saint Legend as a Vernacular Genre”

15.30-15.50 Ergo-Hart Västrik (Estonia) „Missionary Rhetoric and Elements of Ethnographic Writing in the 16th Century Sources about Superstitions among Inhabitants of Votian Fifth”

16.00-16.20 Heiki Valk (Eesti) „Looduslikud pühapaigad: uurimisperspektiivid arheoloogia vaatenurgast”

17.00 Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi asutamiskoosolek
Inaugural meeting of the Estonian Association for the Study of Religions

 

Head teed, Õpetaja!

sven.small

18. veebruaril 2010 saadeti Tartu Ülikooli aulast viimsele teekonnale legendaarne Linnart Mäll. Eesti kaotas särava õpetlase, kelle loov mõte ergastas paljusid Ida võtmetekste, mis tema tõlgendustes said selge ja allikatruu eestikeelse kuju. Kaotasime erakordse õpetaja, kelle mõttetihedad loengud mõjusid vabastavalt neil aegadel, kui totalitaarne võõrvõim kartis ja vaenas vaba mõtlemist.

Jätka lugemist →