Konverents toimub 3. detsembril kell 14.15 Ülikooli 16-212, Tartus.

Kõikvõimalikud vandenõuteooriad on küllap sama vanad kui inimkond. Ometi on viimastel aegadel seoses uue meedia pealetungi ning nn tõejärgse ühiskonnaga teravdunud küsimus sellest, kelle tõde ja millist tõde omaks võtta. Hetkel ühiskonda painav Covid-19 kriis ei ole siin ainus sellise olukorra näide. Vastakate ja konkureerivate tõdede vastuseise kohtame ka hübriidsete konfliktide puhul, nii riikide vahel kui eri riikide sisepoliitikas. Selle konverentsi ettekanded keskenduvadki küsimusele, kuidas ja millistel alustel erinevad ja vastakad tõekäsitlused formeeruvad. Kas usu ja uskumise aluseks on fakt või mingil muul moel formeerunud teadmine? Kes jutustavad meile lugusid tänapäeva maailmas?

14.15-14.30 Avasõnad

14.30-15.00 Siim Lill
Miks esoteerika ja vandenõuteooriad lahku ei koli?

15.00-15.30 Kristel Kivari
Kalevipoeg ja hiiglased taevast: uusmütoloogia sõnumeid Para-Web foorumist

15.30-16.00 Marko Uibu
Alternatiivtõlgenduste välja rollid koroonakriisis

16.00-16.30 Vladimir Sazonov
Aastatel 2020-2021 COVID-19 ajal EL-i vastu suunatud Venemaa strateegilised narratiivid ja vandenõuteooriad  

16.30-16.45 Raamatuesitlus
The Russian Federation in Global Knowledge Warfare: Influence Operations in Europe and Its Neighbourhood

17.00 EAUSi üldkoosolek

Teesid

 Miks esoteerika ja vandenõuteooriad lahku ei koli?

Siim Lill

Vandenõuteooriad on läbi imbunud templirüütlite saladustest, astraalmaailmadest ja esoteerilistest hierarhiatest. Miks see nii on? Kompaktset vastust on keeruline anda, aga üritada võib. Peatun oma ettekandes põgusalt kolmel näitel: 1) 15. sajandi Sola-Busca tarokaartid – renessansiaegse eliidi ja paganliku maagia võitmatu liit; 2) Emmanuel Malynski okultne sõda, mida suunavad juudid ja massoonid; 3) QAnoni satanistlik-pedofiilsed jõledused. Nende kolme näite abil püüan leida esoteerika ja vandenõuteooriate vankumatu sõpruse hävimatuid printsiipe! Umberto Ecost ei pääse vist ka.

Kalevipoeg ja hiiglased taevast: uusmütoloogia sõnumeid Para-Web foorumist

Kristel Kivari

Rahvapärased arutelusid Kalevipoja kui ajaloolise isiku üle on peetud eepose ilmumisest saadik, ent uusi seoseid luuakse ka alternatiivarheoloogiat käsitlevate dokumentaalfilmide ning sarnaseid allikaid kasutavate autorite teoste abil. Nende järgi on inimliigi kujunemisel olulist rolli mänginud pooljumalik hiidude rass. Ettekanne vaatleb nn hiidude pärandit virtuaalses aruteluruumis: milliseid tagajärgi nähakse sellel mütoloogilisel sündmusel ja milliseid sõnumeid see tõlgendus kannab.

Alternatiivtõlgenduste välja rollid koroonakriisis

Marko Uibu

Ettekandes käsitlen koroonameetmete üle toimunud arutelusid laiemal väljal, kus esinevad ja põimuvad uus vaimsus, vandenõuteoreetilised mõtteviisid, rahvaravi, ühiskondlik-poliitiline aktivism. Kriis tekitab pingeid ning aktiveerib erinevaid sotsiaalmeediagruppe. Vaatlen ettekandes nii üldiseid dünaamikaid ja kui ka erinevaid võtmefiguure, nn „elustiiligurusid“ ja aktiviste.

Aastatel 2020-2021 COVID-19 ajal EL-i vastu suunatud Venemaa strateegilised narratiivid ja vandenõuteooriad

Vladimir Sazonov

COVID-19 pandeemia, mis sai alguse Hiinas 2019. aasta lõpus, muutus globaalseks probleemiks 2020. a. See on muutunud inimkonna jaoks ilmselt kõige suuremaks väljakutseks pärast II maailmasõda ja on näidanud, et tänapäeva maailmas on terve hulk erinevaid ohte, mille iseloom on hübriidne ja mille mõju julgeolekule on raskesti prognoositav. Kremli infokampaaniate ja mõjutustegevuse põhieesmärk Läänes (EL-is, USA-s) on lõhkuda ühtsust, mõjutada sihtauditooriumit külvates paanikat, usaldamatust, trotsi ning suurendada poliitilist, majanduslikku jms lõhet EL-is sisemiselt ja ka EL-i ja USA vahel (Mölder, Sazonov, 2020: 84).

Üheks Moskva eesmärgiks ongi kujundada avalikku arvamust endale kasulikus suunas, üritada mõjutada ja ära kasutada Lääne ühiskondades kasvavaid populistlikke liikumisi ja trende (Mölder, Sazonov, 2020: 84). Kremli poolt levitatud strateegilised narratiivid (Hinck et al 2018; Szostek 2017) kirjeldavad EL-i ja Läänt kui ebaõnnestujaid, nende demokraatlikke institutsioone näidatakse kui midagi korrumpeerunut, mis vajab tugevat reformimist (Mölder, Sazonov, 2020: 87).

COVID-19 ajal on ohtralt levinud erinevad vandenõuteooriad, libauudised ning narratiivid, mis on seotud nt vaktsineerimisega, vaktsiinidega ja pandeemia temaatikaga. Kreml loob uusi ja kasutab juba olemasolevaid ülalmainitud teemadega (vaktsineerimine jne) seotud hirme (Mölder, Sazonov 2020b; Ventsel et al. 2021), paisates vandenõusid ja hirmunarratiive peavoolu ning sotsiaalmeedia kanalitesse.

Antud ettekandes autor vaatleb Kremli poolt loodud ja levitatud strateegilisi narratiive COVID-19 ajal, mis olid suunatud Euroopa Liidu ja kitsamalt Eesti sihtauditooriumile.

Kirjandus

• Hinck, R. S.; Kluver, R.; Cooley, S. 2018. Russia re-envisions the world: strategic narratives in Russian broadcast and news media during 2015. Russian Journal of Communication, 10(1), 21–37.
• Madisson, M.-L.; Ventsel, A. 2020. Strategic Conspiracy Narratives: A Semiotic Approach. Routledge
• Miskimmon, A.; O’Loughlin, B.; Roselle, L. 2013. Strategic Narratives: Communication Power and the New World Order. Routledge.
• Miskimmon, A.; O’Loughlin, B.; Roselle, L. (eds). 2018. Forging the World. Strategic Narratives and International Relations. University of Michigan Press.
• Mölder, H.; Sazonov, V. 2019. The Impact of Russian Anti-Western Conspiracy Theories on the Status-related Conflict in Ukraine: The Case of Flight MH17. Baltic Journal of European Studies 9(3), 96−115.
• Mölder, H. & Sazonov, V. 2020. Kremlin Information Campaign in the Baltic States During the COVID-19 Pandemic Escalation of Spring 2020, Modern Management Revue XXV, 27:4, pp. 83−97.
• Mölder, H. & Sazonov, V. 2020a. The Kremlin’s Strategic Narratives on the Baltic States During the COVID-19 Crisis. Belonna Qarterly 4, pp. 35–54.
• Mölder, H. & Sazonov, V. 2020b. Hirmu ja paanika motiiv Venemaa Balti riikidele suunatud COVID-19-aegses mõjutustegevuses. Sisekaitseakadeemia, Tallinn.
• Szostek, J. 2017. The Power and Limits of Russia’s Strategic Narrative in Ukraine: The Role of Linkage. Perspectives on Politics, 15(2), pp. 379–395
• Ventsel, A.; Hansson, S.; Madisson, M.-L.; Sazonov, V. 2021. Discourse of fear in strategic narratives: The case of Russia’s Zapad war games. Media War & Conflict, 14/1, pp. 21−39.

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi konverents „Esoteerika ja ühiskond“

14. detsembril 2018 Tartus

Ülikooli 16 (von Bocki maja) – aud. 214

KAVA

10.10 Avasõnad

10.15 Lea Altnurme „Modernistlik eneseteadvus esoteerika üleujutuses“

10.45 Indrek Linnuste „Religioossed ja spirituaalsed kriisid vaimse tervise valguses“

11.15 Paus

11.30 Marco Pasi “Social and cultural aspects of esoteric sex” (plenaarettekanne)

12.45-14.00 Lõuna (omal kulul)

14.00 Liina Eek „Kui ortodoksne on eestikeelne õigeusk?“

14.30 Helle Kaasik „… elangi tänu Aya abile: Eesti ayahuasca kasutajate psühholoogia“

15.00 Age Kristel Kartau „Budistliku manuaalmeditsiini import Eestisse 2001 – 2008“

15.30 Paus

16.00 Elo Süld „Jeziidide esoteeriline usk“

16.30 Helen Haas „Haci Bektaš Veli pühakulugu“

17.00 Siim Lill „Esoterism kohtub poliitikaga. Julius Evola näitel“

TEESID

Plenaarettekanne:

Social and cultural aspects of esoteric sex

Marco Pasi

Western esotericism has always been closely associated with sexuality. In esoteric doctrines concerning the structure of the universe, or in the use of esoteric symbolism, erotic love has often played a prominent role. This, however, does not mean that actual sexual practices were also implied. The situation begins to change in the 19^th century, when for the first time (at least on the basis of the available evidence) the idea emerges of using sexual intercourse as a tool for esoteric or magical purposes. This is the beginning of a new tradition in the context of Western esotericism which has been usually referred to as “sexual magic”. One can think of several factors as to why this tradition began to emerge precisely at the height of the Victorian period, which is usually seen as an age of rigid restraint and prudishness towards all aspects of sexuality. On the other hand, the emergence of sexual practices in Western esotericism is quite relevant from a broader social and cultural perspective. In my lecture I will describe the historical emergence of the use of sex in Western esotericism and explain its social and cultural relevance through the concept of “heterogenesis of ends”. On the other hand, I will also engage critically with some of the stereotypes that have been frequently associated with this esoteric tradition.

 Modernistlik eneseteadvus esoteerika üleujutuses

 Lea Altnurme

Ettekandes käsitletakse esoteerika levikut eesti kultuuriruumis lähtuvalt küsimustest: mis on esoteerika, millistes seostes see Eestis esineb, miks valdavalt modernistliku eneseteadvusega eestlased nii esoteerikalembesed on ja kuidas seda näilist vastuolu seletada, mis võiks olla esoteerika leviku põhjused.

Esoteerika on olnud sisu poolest väga erinev ajaloos. Sisu alusel määratleda, mis on esoteerika, on äärmiselt keeruline. Mõttekas näib seda defineerida funktsiooni ja tekke kaudu – spekulatiivse teadmise loomisena ametliku normatiivse teadmise kõrvale, millega esoteerika jääb seotuks, esinedes selle suhtes kõrgema, tõesema vms. teadmise pretensiooniga.

Esoteerika esineb tänapäeval esmajoones uue vaimsuse osana, nõnda ka Eestis. Kui akadeemilisest vaatenurgast võib suuremat osa uue vaimsuse õpetuslikust poolest määratleda esoteerikana, siis uues vaimsuses eneses mõistetakse esoteerikat ja okultismi kitsamalt vanade ajalooliste esoteeriliste õpetuste ja maagiliste praktikate võtmes ning kõige sellena, mis liigitub kuidagi parapsühholoogia, ülemeeleliste tajude jms. alla.

Modernismi ja esoteerikat nähakse pigem vastandlike kui omavahel seotud või üksteist täiendavate nähtustena. Samas on neil üsna suur ühisosa, millest tulenevalt on võimalik seletada valdavalt modernismil põhineva rahvusliku eneseteadvusega eestlaste suurt vastuvõtlikkust esoteerikale.

Kui ortodoksne on eestikeelne õigeusk?

Liina Eek

Esoteerika tähendus selles ettekandes ei ole kitsalt salaõpetus ehk mingi salajane siseringile kättesaadav gnoosis, vaid laiemalt kristlusevälised õpetused ja teadmised, kaasa arvatud uusvaimsuse ilmingud.

Õigeusu õpetust võib laias laastus jagada kolmeks: kesksed dogmad, mis on heaks kiidetud esimese seitsme üleilmse kirikukogu poolt, teiseks teologuumenid, nt teiseste kirikukogude otsused ning kirikuisade kirjutised, ning viimaks perifeersemad tõekspidamised, mida iga vaimulik enda äranägemist järgi saab varieerida võib, eeldusel, et need ei lähe kesksete dogmadega otsesesse vastuollu.

Esoteerilisi vaateid esineb kõigil neil kolmel tasandil, nii vaimulike kui ilmike seas. Üldse peetakse õigeusku esoteerikale avatumaks kui lääne kristlust, sellel on nii ajaloolisi kui õpetuslikke põhjuseid. Paljud esoteerilised vaated on õigeusu kirikus hereesiaks nimetatud, aga mitmed elavad ka peavoolu kirikus edasi ning see ei näi kuigivõrd uskliku usuelu segavat.

Oma ettekandes annan ülevaate mõnedest esoteerilistest seisukohtadest eestikeelses õigeusu kirikus. Ettekanne põhineb aastatel 2012 – 2014 kogutud empiirilistel andmetel, ligi 60-l poolstruktureeritud intervjuul eestikeelsete õigeusu vaimulike ning ilmikega. Andmestik käsitleb peamiselt kolmainu Jumala ning inglite kohta käivaid arvamusi. Püüan analüüsida, kuidas ja mis kanaleid pidi on esoteerilised seisukohad õigeusklikeni jõudnud, kuivõrd need mõjutavad õigeusklike „õige usklik“ olemist ning milline on peavoolu õpetuse ning esoteeriliste seisukohtade vahekord tänapäeva eestikeelses õigeusu kirikus.

Haci Bektaš Veli pühakulugu

Helen Haas

Hacı Bektaș Veli (1209-1271) sündis Nišpuris Iraanis ning liikus mongolite vallutuste tagajärjel lääne poole, Anatooliasse. Ta osales 1239. a Babai mässus Seldžukkide keskvõimu vastu, pääses eluga ja veetis järgneva elu Kesk-Anatoolia külas Sulucakarahöyükis. Peale surma omistati talle mitmeid imetegusid, mis on kirja pandud „Hacı Bektaši pühakuloos“, mille vanim kirjalik versioon pärineb aastast 1624.

Aleviidid peavad Hacı Bektași Ali ja teiste imaamide järel tähtsaimaks pühakuks ning tema hauast on saanud palverännakute sihtpunkt. Ajaloouurijad peavad teda tavaliseks dervišiks, kelletaoliseid liikus Anatoolias vägagi palju. Läbi suulise traditsiooni edastatud lugude on temast aga saanud ideaalne derviš, kes põlvneb prohvet Muhamedist ja kes on tänu vaimulikule enesearendusele saavutanud kerameti – erilise võime ja väljavalituse imesid teha ning jumala soosingut vahendada. Ettekandes tutvustatakse pühakuloo mõningaid aspekte ja selle tõlkimist eesti keelde.

… elangi tänu Aya abile: Eesti ayahuasca kasutajate psühholoogia

Helle Kaasik

Uuriti taimse psühhedeelikumi ayahuasca kasutamist Eestis. Kirjeldati ayahuasca kasutamise eesmärke, kasutamisega seotud tegevusi ja kogemusi, ayahuasca kasutamise tajutud mõju ja kasutajate elukvaliteeti. Uuriti kasutajate vaimset tervist objektiivsete psühholoogiliste näitajate põhjal. Küsimustike täitmises ja testimises osales 30 ayahuasca kasutajat (sh 15 naist) ja kontrollgrupina 30 nendega soo, vanuse ja hariduse põhjal sobitatud mittekasutajat. Ayahuasca kasutajate psühholoogilisi näitajaid võrreldi kontrollgrupi omadega. Vabatekstilistest vastustest koostati temaatilised kokkuvõtted.

Ayahuasca kasutamine Eestis toimub enamasti tseremooniameistrite juhitud neošamanistlikel ühisrituaalidel. Kasutamise peamisteks eesmärkideks on vaimne areng, iseenda tundmaõppimine ja spirituaalse kogemuse saamine. Ayahuasca kasutajatel ei ilmnenud sõltuvust ayahuascast ega selle kuritarvitamist, nende vaimne tervis polnud halvem kui mittekasutajatel. Neil oli kontrollgrupist vähem depressiivsust ja ärevust. Nende sissetulek ja elukvaliteet olid kontrollgrupist kõrgemad.

Ayahuasca kasutamist kirjeldasid kasutajad tõsise eesmärgipärase vaimse praktikana ja selle mõjusid oma tervisele ja elule valdavalt positiivsena. Osadel uuritutel ilmnes ka soovimatuid mõjusid. Ayahuasca kasutamine Eestis on suhteliselt turvaline vaimne praktika, mis võiks olla veel turvalisem mõistliku regulatsiooni tingimustes.

Budistliku manuaalmeditsiini import Eestisse 2001 – 2008

Age Kristel Kartau

Kuidas on toimunud ja toimub esoteeriliste voolude „import“ Eesti ühiskonda?

• Kas kriitiline suhtumine esoteerikasse on ainuvõimalik suhtemudel või on võimalikud ka teised lähenemisviisid? Kas esoteerika on ka millegi poolest kasulik ja positiivne?
• Mil määral on esoteerika näol tegu religioosse, mil määral religioonivälise nähtusega?
• Esoteerika ja uus vaimsus

Et uue vaimsuse/esoteerika silt on uurijate oma, enesenägemuses 11-st intervjueeritust

2 olid juriidiliselt luteri kiriku liikmed ja 4 lugesid ennast “kristlaseks” ilma ühegi koguduse liikmeks olemata, 2 “usun ainult ennast” ja ülejäänud mõtisklesid “midagi” ebamääraselt, nagu statistikas kogu eesti rahvas, budistiks ei lugenud end mitte keegi. Ja sissetoomise põhjused on väga praktilised + uudishimu, uudsusjanu.

Esoterism kohtub poliitikaga. Julius Evola näitel

Siim Lill

Julius Evola (1898–1974) on 20. sajandi üks vastuolulisemaid esoteerikuid. Dadaismi ja idealistliku filosoofia juurest maagiani liikunud Evola püüdis oma esoteerilisi ideid rakendada ka reaalpoliitikas. Nõnda saab teda seostada nii natsionaalsotsialistliku esoterismi ja Mussolini kui ka sõjajärgse neofašismiga. Samas loobus ta elu lõpul poliitilistest ambitsioonidest ning soovitas teda külastanud inimestele lugeda hoopis Gustav Meyrinki. Evola järgi elame me ühe suure ajatsükli lõpul, mil vaid üksikud inimsaared traditsioone edasi kannavad. Tema Ida filosoofiast imporditut terminit „ratsutada tiigril“ kasutatakse praeguses ühiskonnas üha enam (nt on meil selle väljendi kasutusele võtnud Kaupo Vipp). Evola poliitilised ideed leiavad vastukaja parempoolsetes liikumistes, ka Eestis. Nõnda on teda üheltpoolt taunitud fašistlike ideede pärast (itaallase Piero Fenili sõnutsi on siin tegemist n-ö madalama Evolaga) ja teisalt on tema esoteerilised kirjutised eri Lääne esoteerilistes liikumistes siiani oma selguse ja täpsuse tõttu aukohal (n-ö kõrgem Evola). Eestis on Evola poliitilist mõttemaailma vahendanud Haljand Udam, esoteerilist aga näiteks Paavo Matsin. Hiljuti ilmus üks lühike tõlge ka Maarja Kangro sulest.

Minu ettekanne annab lühikese ülevaate Julius Evola mõttemaailma arengust ning püüab selles kontekstis analüüsida, kuivõrd õigustatud on tema ideede ja mõtete kasutamine praegustes poliitilis-ühiskondlikes oludes n-ö kontekstiväliselt. Kust sai alguse see mõnede jaoks Evola viga, mis teisalt praeguses parempoolses liikumises omab hoopis positiivset tooni?

Religioossed ja spirituaalsed kriisid vaimse tervise valguses

Indrek Linnuste

Ettekande eesmärk on laiendada teadlikkust spirituaalsete kriiside teemal. Annan ülevaate ja kirjeldan viimase paarikümne aasta jooksul üha enam populaarsust koguva spirituaalse temaatika varjukülgedest, mis oma äärmuslikkuses võivad sattuda ka psühhiaatria huviorbiiti. Globaalses situatsioonis kiirelt arenevad ja kombineeruvad sünkretistlikud õpetused võivad küllaltki selgepiirilises ja konservatiivses meditsiinisüsteemis jääda vajaliku tähelepanuta ning abita. Spirituaalsed vajadused on inimesele omased ning sageli kerkivad need esile just ravil olles, kus on oht neid ignoreerida või koguni stigmatiseerida. Spirituaalsed kriisid omavad mitmeid variatsioone ning kannatustest ja heitluste eest ei ole kaitstud ka ennast usklikeks pidavad inimesed. Spirituaalsetes kriisides on peidus isiksuslik arengupotentsiaal, kuid sageli kaasneb ka oht romantiseerida tõsiseid psühhiaatrilisi häireid ning patoloogilisi kogemusi. Ettekanne aitab laiendada arusaama mitmete vaimse tervise häirete olemusest ning vaatenurga muutmine toob kaasa võimaluse mõista ja käsitleda neid vastavalt.

Jeziidide esoteeriline usk

 Elo Süld

Jeziidide puhul on tegemist kogukonnaga, mille õpetus ei ole avalik, see on ligipääsetava vaid pühendatud siseringile, peamiselt meestele. Ja õpetust ning traditsiooni antakse edasi vaid suuliselt.

Välist ligipääsu õpetusele püüti vältida sh sellega, et kuni 19. saj. olid lugemise ja kirjutamise oskused jeziidide kogukonnas pigem põlu all. Kirjutamist ja lugemist tauniti, et kaitsa õpetust võõrast eest. Õpetuse sisu anti edasi suuliselt. Kuni tänaseni on jeziidid seotud pigem õige praktika ja õige elu järgmisega kui mingi usulise dogma järgmisega. Jeziididel ei ole ka nö oma usu deklaratsiooni (nagu islamis on šahada) ega defineeritud õigete tegude postulaate nagu kristlaste katekismus.