Rubriigiarhiiv: Konverents

“Esoteerika ja ühiskond”

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi konverents „Esoteerika ja ühiskond“

14. detsembril 2018 Tartus

Ülikooli 16 (von Bocki maja) – aud. 214

  

KAVA

10.10 Avasõnad

10.15 Lea Altnurme „Modernistlik eneseteadvus esoteerika üleujutuses“

10.45 Indrek Linnuste „Religioossed ja spirituaalsed kriisid vaimse tervise valguses“

11.15 Paus

11.30 Marco Pasi “Social and cultural aspects of esoteric sex” (plenaarettekanne)

12.45-14.00 Lõuna (omal kulul)

14.00 Liina Eek „Kui ortodoksne on eestikeelne õigeusk?“

14.30 Helle Kaasik „… elangi tänu Aya abile: Eesti ayahuasca kasutajate psühholoogia“

15.00 Age Kristel Kartau „Budistliku manuaalmeditsiini import Eestisse 2001 – 2008“

15.30 Paus

16.00 Elo Süld „Jeziidide esoteeriline usk“

16.30 Helen Haas „Haci Bektaš Veli pühakulugu“

17.00 Siim Lill „Esoterism kohtub poliitikaga. Julius Evola näitel“

 

TEESID

Plenaarettekanne:

Social and cultural aspects of esoteric sex

Marco Pasi

Western esotericism has always been closely associated with sexuality. In esoteric doctrines concerning the structure of the universe, or in the use of esoteric symbolism, erotic love has often played a prominent role. This, however, does not mean that actual sexual practices were also implied. The situation begins to change in the 19th century, when for the first time (at least on the basis of the available evidence) the idea emerges of using sexual intercourse as a tool for esoteric or magical purposes. This is the beginning of a new tradition in the context of Western esotericism which has been usually referred to as “sexual magic”. One can think of several factors as to why this tradition began to emerge precisely at the height of the Victorian period, which is usually seen as an age of rigid restraint and prudishness towards all aspects of sexuality. On the other hand, the emergence of sexual practices in Western esotericism is quite relevant from a broader social and cultural perspective. In my lecture I will describe the historical emergence of the use of sex in Western esotericism and explain its social and cultural relevance through the concept of “heterogenesis of ends”. On the other hand, I will also engage critically with some of the stereotypes that have been frequently associated with this esoteric tradition.

 

 Modernistlik eneseteadvus esoteerika üleujutuses

 Lea Altnurme

Ettekandes käsitletakse esoteerika levikut eesti kultuuriruumis lähtuvalt küsimustest: mis on esoteerika, millistes seostes see Eestis esineb, miks valdavalt modernistliku eneseteadvusega eestlased nii esoteerikalembesed on ja kuidas seda näilist vastuolu seletada, mis võiks olla esoteerika leviku põhjused.

Esoteerika on olnud sisu poolest väga erinev ajaloos. Sisu alusel määratleda, mis on esoteerika, on äärmiselt keeruline. Mõttekas näib seda defineerida funktsiooni ja tekke kaudu – spekulatiivse teadmise loomisena ametliku normatiivse teadmise kõrvale, millega esoteerika jääb seotuks, esinedes selle suhtes kõrgema, tõesema vms. teadmise pretensiooniga.

Esoteerika esineb tänapäeval esmajoones uue vaimsuse osana, nõnda ka Eestis. Kui akadeemilisest vaatenurgast võib suuremat osa uue vaimsuse õpetuslikust poolest määratleda esoteerikana, siis uues vaimsuses eneses mõistetakse esoteerikat ja okultismi kitsamalt vanade ajalooliste esoteeriliste õpetuste ja maagiliste praktikate võtmes ning kõige sellena, mis liigitub kuidagi parapsühholoogia, ülemeeleliste tajude jms. alla.

Modernismi ja esoteerikat nähakse pigem vastandlike kui omavahel seotud või üksteist täiendavate nähtustena. Samas on neil üsna suur ühisosa, millest tulenevalt on võimalik seletada valdavalt modernismil põhineva rahvusliku eneseteadvusega eestlaste suurt vastuvõtlikkust esoteerikale.

 

Kui ortodoksne on eestikeelne õigeusk?

Liina Eek

Esoteerika tähendus selles ettekandes ei ole kitsalt salaõpetus ehk mingi salajane siseringile kättesaadav gnoosis, vaid laiemalt kristlusevälised õpetused ja teadmised, kaasa arvatud uusvaimsuse ilmingud.

Õigeusu õpetust võib laias laastus jagada kolmeks: kesksed dogmad, mis on heaks kiidetud esimese seitsme üleilmse kirikukogu poolt, teiseks teologuumenid, nt teiseste kirikukogude otsused ning kirikuisade kirjutised, ning viimaks perifeersemad tõekspidamised, mida iga vaimulik enda äranägemist järgi saab varieerida võib, eeldusel, et need ei lähe kesksete dogmadega otsesesse vastuollu.

Esoteerilisi vaateid esineb kõigil neil kolmel tasandil, nii vaimulike kui ilmike seas. Üldse peetakse õigeusku esoteerikale avatumaks kui lääne kristlust, sellel on nii ajaloolisi kui õpetuslikke põhjuseid. Paljud esoteerilised vaated on õigeusu kirikus hereesiaks nimetatud, aga mitmed elavad ka peavoolu kirikus edasi ning see ei näi kuigivõrd uskliku usuelu segavat.

Oma ettekandes annan ülevaate mõnedest esoteerilistest seisukohtadest eestikeelses õigeusu kirikus. Ettekanne põhineb aastatel 2012 – 2014 kogutud empiirilistel andmetel, ligi 60-l poolstruktureeritud intervjuul eestikeelsete õigeusu vaimulike ning ilmikega. Andmestik käsitleb peamiselt kolmainu Jumala ning inglite kohta käivaid arvamusi. Püüan analüüsida, kuidas ja mis kanaleid pidi on esoteerilised seisukohad õigeusklikeni jõudnud, kuivõrd need mõjutavad õigeusklike „õige usklik“ olemist ning milline on peavoolu õpetuse ning esoteeriliste seisukohtade vahekord tänapäeva eestikeelses õigeusu kirikus.

 

Haci Bektaš Veli pühakulugu

Helen Haas

Hacı Bektaș Veli (1209-1271) sündis Nišpuris Iraanis ning liikus mongolite vallutuste tagajärjel lääne poole, Anatooliasse. Ta osales 1239. a Babai mässus Seldžukkide keskvõimu vastu, pääses eluga ja veetis järgneva elu Kesk-Anatoolia külas Sulucakarahöyükis. Peale surma omistati talle mitmeid imetegusid, mis on kirja pandud „Hacı Bektaši pühakuloos“, mille vanim kirjalik versioon pärineb aastast 1624.

Aleviidid peavad Hacı Bektași Ali ja teiste imaamide järel tähtsaimaks pühakuks ning tema hauast on saanud palverännakute sihtpunkt. Ajaloouurijad peavad teda tavaliseks dervišiks, kelletaoliseid liikus Anatoolias vägagi palju. Läbi suulise traditsiooni edastatud lugude on temast aga saanud ideaalne derviš, kes põlvneb prohvet Muhamedist ja kes on tänu vaimulikule enesearendusele saavutanud kerameti – erilise võime ja väljavalituse imesid teha ning jumala soosingut vahendada. Ettekandes tutvustatakse pühakuloo mõningaid aspekte ja selle tõlkimist eesti keelde.

 

… elangi tänu Aya abile: Eesti ayahuasca kasutajate psühholoogia

Helle Kaasik

Uuriti taimse psühhedeelikumi ayahuasca kasutamist Eestis. Kirjeldati ayahuasca kasutamise eesmärke, kasutamisega seotud tegevusi ja kogemusi, ayahuasca kasutamise tajutud mõju ja kasutajate elukvaliteeti. Uuriti kasutajate vaimset tervist objektiivsete psühholoogiliste näitajate põhjal. Küsimustike täitmises ja testimises osales 30 ayahuasca kasutajat (sh 15 naist) ja kontrollgrupina 30 nendega soo, vanuse ja hariduse põhjal sobitatud mittekasutajat. Ayahuasca kasutajate psühholoogilisi näitajaid võrreldi kontrollgrupi omadega. Vabatekstilistest vastustest koostati temaatilised kokkuvõtted.

Ayahuasca kasutamine Eestis toimub enamasti tseremooniameistrite juhitud neošamanistlikel ühisrituaalidel. Kasutamise peamisteks eesmärkideks on vaimne areng, iseenda tundmaõppimine ja spirituaalse kogemuse saamine. Ayahuasca kasutajatel ei ilmnenud sõltuvust ayahuascast ega selle kuritarvitamist, nende vaimne tervis polnud halvem kui mittekasutajatel. Neil oli kontrollgrupist vähem depressiivsust ja ärevust. Nende sissetulek ja elukvaliteet olid kontrollgrupist kõrgemad.

Ayahuasca kasutamist kirjeldasid kasutajad tõsise eesmärgipärase vaimse praktikana ja selle mõjusid oma tervisele ja elule valdavalt positiivsena. Osadel uuritutel ilmnes ka soovimatuid mõjusid. Ayahuasca kasutamine Eestis on suhteliselt turvaline vaimne praktika, mis võiks olla veel turvalisem mõistliku regulatsiooni tingimustes.

 

Budistliku manuaalmeditsiini import Eestisse 2001 – 2008

Age Kristel Kartau

Kuidas on toimunud ja toimub esoteeriliste voolude „import“ Eesti ühiskonda?

  • Kas kriitiline suhtumine esoteerikasse on ainuvõimalik suhtemudel või on võimalikud ka teised lähenemisviisid? Kas esoteerika on ka millegi poolest kasulik ja positiivne?
  • Mil määral on esoteerika näol tegu religioosse, mil määral religioonivälise nähtusega?
  • Esoteerika ja uus vaimsus

Et uue vaimsuse/esoteerika silt on uurijate oma, enesenägemuses 11-st intervjueeritust

2 olid juriidiliselt luteri kiriku liikmed ja 4 lugesid ennast “kristlaseks” ilma ühegi koguduse liikmeks olemata, 2 “usun ainult ennast” ja ülejäänud mõtisklesid “midagi” ebamääraselt, nagu statistikas kogu eesti rahvas, budistiks ei lugenud end mitte keegi. Ja sissetoomise põhjused on väga praktilised + uudishimu, uudsusjanu.

 

Esoterism kohtub poliitikaga. Julius Evola näitel

Siim Lill

Julius Evola (1898–1974) on 20. sajandi üks vastuolulisemaid esoteerikuid. Dadaismi ja idealistliku filosoofia juurest maagiani liikunud Evola püüdis oma esoteerilisi ideid rakendada ka reaalpoliitikas. Nõnda saab teda seostada nii natsionaalsotsialistliku esoterismi ja Mussolini kui ka sõjajärgse neofašismiga. Samas loobus ta elu lõpul poliitilistest ambitsioonidest ning soovitas teda külastanud inimestele lugeda hoopis Gustav Meyrinki. Evola järgi elame me ühe suure ajatsükli lõpul, mil vaid üksikud inimsaared traditsioone edasi kannavad. Tema Ida filosoofiast imporditut terminit „ratsutada tiigril“ kasutatakse praeguses ühiskonnas üha enam (nt on meil selle väljendi kasutusele võtnud Kaupo Vipp). Evola poliitilised ideed leiavad vastukaja parempoolsetes liikumistes, ka Eestis. Nõnda on teda üheltpoolt taunitud fašistlike ideede pärast (itaallase Piero Fenili sõnutsi on siin tegemist n-ö madalama Evolaga) ja teisalt on tema esoteerilised kirjutised eri Lääne esoteerilistes liikumistes siiani oma selguse ja täpsuse tõttu aukohal (n-ö kõrgem Evola). Eestis on Evola poliitilist mõttemaailma vahendanud Haljand Udam, esoteerilist aga näiteks Paavo Matsin. Hiljuti ilmus üks lühike tõlge ka Maarja Kangro sulest.

Minu ettekanne annab lühikese ülevaate Julius Evola mõttemaailma arengust ning püüab selles kontekstis analüüsida, kuivõrd õigustatud on tema ideede ja mõtete kasutamine praegustes poliitilis-ühiskondlikes oludes n-ö kontekstiväliselt. Kust sai alguse see mõnede jaoks Evola viga, mis teisalt praeguses parempoolses liikumises omab hoopis positiivset tooni?

 

Religioossed ja spirituaalsed kriisid vaimse tervise valguses

Indrek Linnuste

Ettekande eesmärk on laiendada teadlikkust spirituaalsete kriiside teemal. Annan ülevaate ja kirjeldan viimase paarikümne aasta jooksul üha enam populaarsust koguva spirituaalse temaatika varjukülgedest, mis oma äärmuslikkuses võivad sattuda ka psühhiaatria huviorbiiti. Globaalses situatsioonis kiirelt arenevad ja kombineeruvad sünkretistlikud õpetused võivad küllaltki selgepiirilises ja konservatiivses meditsiinisüsteemis jääda vajaliku tähelepanuta ning abita. Spirituaalsed vajadused on inimesele omased ning sageli kerkivad need esile just ravil olles, kus on oht neid ignoreerida või koguni stigmatiseerida. Spirituaalsed kriisid omavad mitmeid variatsioone ning kannatustest ja heitluste eest ei ole kaitstud ka ennast usklikeks pidavad inimesed. Spirituaalsetes kriisides on peidus isiksuslik arengupotentsiaal, kuid sageli kaasneb ka oht romantiseerida tõsiseid psühhiaatrilisi häireid ning patoloogilisi kogemusi. Ettekanne aitab laiendada arusaama mitmete vaimse tervise häirete olemusest ning vaatenurga muutmine toob kaasa võimaluse mõista ja käsitleda neid vastavalt.

 

Jeziidide esoteeriline usk

 Elo Süld

Jeziidide puhul on tegemist kogukonnaga, mille õpetus ei ole avalik, see on ligipääsetava vaid pühendatud siseringile, peamiselt meestele. Ja õpetust ning traditsiooni antakse edasi vaid suuliselt.

Välist ligipääsu õpetusele püüti vältida sh sellega, et kuni 19. saj. olid lugemise ja kirjutamise oskused jeziidide kogukonnas pigem põlu all. Kirjutamist ja lugemist tauniti, et kaitsa õpetust võõrast eest. Õpetuse sisu anti edasi suuliselt. Kuni tänaseni on jeziidid seotud pigem õige praktika ja õige elu järgmisega kui mingi usulise dogma järgmisega. Jeziididel ei ole ka nö oma usu deklaratsiooni (nagu islamis on šahada) ega defineeritud õigete tegude postulaate nagu kristlaste katekismus.

Konverents “Esoteerika ja ühiskond”

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi konverents
„Esoteerika ja ühiskond“
14. detsembril 2018 Tartus

Viimaste aastatega on üha enam levinud ja kinnistunud teadmine Eesti ühiskonna ja inimeste erakordsest esoteerikalembusest, samuti sellise hoiaku ühemõttelisest kahjulikkusest, tarbetusest ja naeruväärsusest. Näib, et samal ajal kui kollane ja alternatiivmeedia teadus- või tõestuspõhisest maailmavaatest erinevaid lähenemisi entusiastlikult propageerib, sekundeerivad ametlik meedia ja arvamusliidrid sellele sama entusiastliku mahategemisega.

Proportsionaalselt palju vähem on sõna saanud kujunenud situatsiooni analüüsi ning esoteeriliste jms. voolude sisulise ja teaduspõhise käsitlemisega tegelejad. Ometigi pole antud olukord kellegi kujutlus või väljamõeldis, vaid ühiskondlik, maailmapildiline, ka religioosne reaalsus siin ja nüüd, olgu siis kas individuaalsel pinnal või ühiskondlikult jagatuna.

Käesolev konverents käsitleb esoteerilisi ja teisi alternatiivseid voole ühiskonnas, neist huvitumist ja nende viljelemist, nende seotust igapäevaelu, sealhulgas „lubatud ja heakskiidetud“ elusfääridega. Käsitletakse nähtuse aja- ja kultuuriloolisi põhjuseid, praktiseerivaid rühmi, liikumisi, eestvedajaid ja kaasaminejaid meil ja mujal, enne ja nüüd.

Konverentsi peaesineja on Marco Pasi Amsterdami ülikoolist, kelle põhilisteks uurimisteemadeks on Lääne esoteerika ja maagia.

Konverents toimub Tartus 14. detsembril 2018. Ootame ettekandeid, mis analüüsiksid esoteerikat nii tänapäevasest kui ka minevikuperspektiivist. Võimalikud ettekandeteemad on:

  • Millised on need ajaloolised ja tänapäevased põhjused, miks Eesti ühiskond nii esoteerikalembene on?
  • Millisel moel on esoteerika viljelemine avaldunud Eestis nii minevikus kui ka täna?
  • Kuidas on toimunud ja toimub esoteeriliste voolude „import“ Eesti ühiskonda?
  • Kas kriitiline suhtumine esoteerikasse on ainuvõimalik suhtemudel või on võimalikud ka teised lähenemisviisid? Kas esoteerika on ka millegi poolest kasulik ja positiivne?
  • Mil määral on esoteerika näol tegu religioosse, mil määral religioonivälise nähtusega?
  • Esoteerika ja uus vaimsus
  • Milliseid uusi esoteerika vorme võib kohata, milliseid omavahelisi sümbioose nad moodustavad?
  • Kas esoteerika on institutsionaalsete religioonide suhtes konkurent või toetab neid kaudselt? Kas esoteerika võib hakata asendama peavoolureligioone?
  • Esoteerilised jms. voolud maailmas
  • Esoteeriliste jms. voolude ajalugu
  • Mis on üldse esoteerika ja kust lähevad selle piirid?

Oma ettekandesoovist koos ettekande pealkirja ning mõnelõigulise kirjeldusega palun teada anda 30. novembriks aadressil: piret.koosa@gmail.com.

Ettekandepäev “Religiooni tähendusväljad”

Religiooni tähendusväljad

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ettekandepäev 8. juunil, Tartus Ülikooli 16-214

KAVA

13.00 Avasõnad

13.05 Jenna Supp-Montgomerie “Resonances of Religion in Digital Secularism”

13.35 Lea Altnurme „Religioonivabrik. Kuidas teha religiooni?“

14.05 Amar Annus „Religioossete ideede tekkimisest unenägude kaudu“

14.35 Ain Riistan „Jeesuse välimus kunsti, usu ja teaduse lõikepunktides“

15.05-15.30 paus

15.30 Art Leete „Usun, ei usu: komi bricolage õigeusu, ateismi ja animismi väljal“

16.00 Marko Uibu „Tervis, loodus ja religioon uue vaimsuse ning alternatiivmeditsiini praktikates“

16.30 Alar Kilp „Meedium on sõnum: tehnoloogiline areng, inimressursi juhtimine, religiooni massipärastumine“

17.00 Märt Läänemets „„Parandades inimese kvaliteeti muudame maailma puhtaks maaks!“ Budistlike ühingute tegevusest tänapäeva Taiwanis“

17.30-18.00 EAUSi aastakoosolek

18.00 Koosviibimine ettekandjatele ja EAUSi liikmetele Ülikooli kohviku Talveaias

TEESID

Religioonivabrik. Kuidas teha religiooni?

Lea Altnurme

Ettekandes tulevad vaatluse alla erinevad religiooni konstrueerimise viisid ning nendega seotud uurimisprobleemid. Mida tajutakse religioonina ja miks? Mis hoiab seda visalt püsivana? Kuidas religiooniteadus religiooni teeb?  Kuidas teadusest endast religiooni teha saab? Millised on religiooni uued, harjumatud vormid ja paigad? Millised on religiooni peidetud kohad? Nendele ja muudele sarnastele küsimustele vastust otsides heidetakse ettekandes valgust religiooniuuringute ees täna seisvatele ülesannetele.   

Religioossete ideede tekkimisest unenägude kaudu

Amar Annus

Ettekanne teeb ülevaate Patrick McNamara raamatu “Dreams and Visions: How Religious Ideas Emerge in Sleep and Dreams” põhilistest ideedest.

Meedium on sõnum: tehnoloogiline areng, inimressursi juhtimine, religiooni massipärastumine

Alar Kilp

Tagantjärele ajalukku tagasi vaadates on tõdetud, et tehnoloogilise muutuse või arenguga on kaasnenud muutused nii viisides, kuidas on inimkooslusi valitsetud kui ka religioonis ehk selles, kuidas on mõtestatud inimeksistentsi – teljeajastu (Achsenzeit) käsitlused (iseäranis Shmuel Eisenstadt) tuvastasid sarnaseid tehnoloogilisi muutusi maailmareligioonide esilekerkimise ühe tausttingimusena (8-2 saj eKr), trükikunstita poleks olnud (luterlikku) reformatsiooni, kaasaegne rahvuslusreligioon kerkis esile ühiskonnas, mille liikmed lugesid hommikuti päevalehti ning  1960ndate televisiooni tulek ajal mõtestati individuaalsemal moel ümber inimeste suhestumine usutraditsiooniga.

Viimasel (nn tõejärgse ajastu) kümnendil on tehnoloogiline areng avardanud ja andnud uusi võimalusi inimressurssi haldamiseks-juhtimiseks (human resource management), on muutnud nii (poliitilist) kommunikatsiooni (populismi tõus nii ideoloogia, poliitika tegemise viisi ja oskuse kui ka taktikana) ning sealhulgas ka seda, kuidas inimesed suhestuvad religiooniga. Olivier Roy sõnul on „populistid kaaperdamas religiooni“. Pikemas perspektiivis vaadatuna võib aga olla tegemist „lihtsalt“ järjekordse suuremat sorti muutusega, mille käigus muutuvad koos nii tehnoloogia, võim kui religioon.  

Usun, ei usu: komi bricolage õigeusu, ateismi ja animismi väljal

Art Leete

On õpiku tasemel tõsiasi, et pikaajalistel või korduvatel samas piirkonnas toimuvatel etnograafilistel välitöödel saab uurija suure osa informatsioonist vähestelt informantidelt. Sellest johtuvalt kujuneb tinglik tunnetuslik tasakaalutus – ajaliselt mahukas etnograafiline kogemus toetub suuresti suhetele väheste inimestega. Need inimesed kujundavad uurijas justkui mingi tunnetusliku moonduse kaudu tekkivat palju laiemat kultuuritunnetust. Seda võimaliku moonutuse efekti aitab maandada refleksiivsus, teadmiste konstrueerimise iseärasuse tunnistamine. Samas juhtub sedagi, et pika-ajalise suhtlemise tulemusena jõuab võtmeinformant anda üksteisele risti vastukäivaid teateid. Vahel võivad sellised andmed puudutada ka eksistentsiaalselt olulisi küsimusi, mis võiksid justkui olla fundamentaalsed ning peaksid aitama etnograafil inimesi olemuslikult mõista. Idee järgi olekski vaja seda mahukat kultuurikogemust selleks, et sellistest asjadest aru saada. Arutan ettekandes selle üle, kas mu komi võtmeinformant on usklik või pole. Ma pole kindel, kas ta on selles küsimuses sõna võttes surmtõsine, narrib mind või räägib lihtsalt täiesti suvalist juttu, on ta vahel ühel, vahel teisel seisukohal, kasutab erinevaid lähtepunkte enda määratlemisel või esindab ta tänapäevasel Venemaal levinud eksistentsiaalset mudelit, mille raames on inimene kõike korraga.

 

„Parandades inimese kvaliteeti muudame maailma puhtaks maaks!“ Budistlike ühingute tegevusest tänapäeva Taiwanis

Märt Läänemets

Pealkirja lause (hiina keeles: tíshēng rén de pǐnzhí, jiànshè rénjiān jìngtǔ 提昇人的品質,建設人間淨土) pärineb Taiwani ühe mõjukaima budistliku ühingu – Dharmatrummi mäe (fǎ gǔ shān 法鼓山) – rajajalt õpetaja Sheng-yenilt (shēng yán 聲嚴; 1931-2009). See hüüdlause annab uue, tänapäevase mõtte Ida-Aasia budismi iidsele „puhta maa“ (jǐng tù 淨土) õpetusele.

„Puhas maa“ on India mahajaana budismi buddhavälja (buddhakṣetra) mõiste hiinakeelne vaste. Buddhavälja all mõistetakse tavaliselt maailma või universumi osa, mis on ühe konkreetse Buddha (Virgunu) mõju all. Erilised on nn puhtad buddhaväljad, kus kõik olendid on saanud puhtaks kõigist halbadest omadustest ja täielikult virgunud, st nad on oma olemuselt võrdsed Buddhaga. Selle põhjal on loodud budistlikke mütoloogilisi utoopiaid, kus kirjeldatakse taolisi buddhavälju (näiteks mütoloogilise buddha Amitābha buddhaväli Sukhavatī – „Õnnemaa“).

Mahajaana pühakirjas „Vimalkīrti õpetuse suutras“ (Vimalakīrti-nirdeśa-sūtra) antakse buddhavälja mõistele ratsionaalne praktilis-psühholoogiline tõlgendus, mille kohaselt bodhisattvate buddhaväli saab puhtaks ainult sedavõrd, kuivõrd saavad puhtaks kõik olendid. Seega – buddhaväli („puhas maa“) ei saa olla olemas väljaspool kõiki olendeid ja nende meelt. Buddhavälja puhtus sõltub iga olendi (meele) puhtusest. Buddhaväli = olendite väli.

Sellest õpetusest lähtuvad budismi tänapäevased sotsiaalsed õpetused ja tegevused Hiina budismis. Ettekandes vaadeldakse mõningaid neist Taiwani näitel, kus „puhast maad“ rajatakse mõtluse, hariduse, sotsiaalse koostöö ja heategevuse ulatuslike kavade ja projektidega koondmõiste „humanistlik budism“ ehk „ühiskondlik budism“ (rénjiān fójiào 人間佛教,sõnasõnalt „budism inimeste seas“) all.

Jeesuse välimus kunsti, usu ja teaduse lõikepunktides

Ain Riistan

Läänemaises kultuuris on Jeesus visuaalselt kergesti äratuntav ka täiesti kirikuvõõrale inimesele. Ent kui süveneda Jeesus-kuvandi kultuuriloolisse ja ajaloolisse tausta, siis selgub, et me ei tea Jeesuse tegelikust välimusest peaaegu mitte midagi. Kõik Jeesus-kuvandid, mis meil on, on mõjutatud ideoloogilistest/teoloogilisest arusaamadest sellest, mida Jeesus tähendas oma ajastu kunstnikule. Ettekanne visandab mõned pidepunktid tänapäevase Jeesus-kuvandi kujunemisloost ja uurib, kui kaugele ajalooteadus selles küsimuses üldse saab jõuda.

Resonances of Religion in Digital Secularism

Jenna Supp-Montgomerie

A common Western narrative is that advances in technology have displaced the old influence of religion; the digital age seems to offer new ways of being human that render spirituality obsolete. Estonia proves particularly interesting in this frame as both the country with the most robust implementation of e-governance and one touted in dramatic headlines as the “least religious” in the world. Underneath the myth of secularism fueled by digital media percolate other stories of Estonian religiosity and underneath the infrastructure of the Internet sits the religiously inflected infrastructure of the telegraph. Religion in a variety of forms helped build this first cabled network, from spreading the technology around the world to garnering public enthusiasm to imagining what networks could be and could do. This paper offers an overview of the overt influence of religion at the origins of cabled networks and looks ahead to future research on the resonances of religion in so-called digital secularism. Even when the appearance of religion has been dimmed by the passage of time and the invisibility of its dominance as a cultural force, is it still embedded in cabled networks in material, social, affective, imaginative, and communicative ways? Rather than proposing direct causality or continuous influence, could the metaphor of resonance help explain the vibrations of religion in media then and now?

Tervis, loodus ja religioon uue vaimsuse ning alternatiivmeditsiini praktikates

Marko Uibu

Situatiivse ning vajaduspõhise uusvaimse religioossuse üks kandvaid telgi on tervisega seonduvad teemad. Tavameditsiinist eristuva või sellele otseselt vastanduvate õpetuste üheks põhiliseks toetuspunktiks on looduslikkuse ja sellega haagitult loomulikkuse dimensioon, mis ühendab religioossust ja terveolemise ja ravipraktikaid. Ettekandes vaatlen peamiselt uue vaimsuse keskkonnas levivate õpetuste ja teraapiate põhjal tervise ja loodusega seonduvaid tähendusi ja trende: looduslikkuse ja loomulikkuse tähendust ja tõlgendusi tervisega seonduvates õpetustes, tähenduste ja praktikate muutumist globaliseerumise ning kommertsialiseerumise kontekstis.

Ettekandepäev „Religioossus ja seksuaalsus“

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ettekandepäev „Religioossus ja seksuaalsus“

Reedel, 15. detsembril 2017, Ülikooli 16 – 212, Tartu

11.00 – 11.15 Avasõnad (EAUSi president Madis Arukask)

11.15 – 11.45 Roland Karo „Viljakus- ja impotentsuskultused – kristlikust hedono- ja erotofoobiast“

11.45 – 12.15 Merili Metsvahi “Kolme kirikuõpetaja konfliktid seksuaalteemadel”

12.15 – 12.45 Madis Arukask “Läänemeresoome erootiline mets”

12.45 – 13.15 Reet Hiiemäe „Saunarituaalide buum Eestis: hedonism, traditsioonid ja uusvaimsus“

13.15 – 14.30 lõuna

14.30 – 15.00 Vladimir Sazonov „Seks ja rituaal muistses Mesopotaamias: kultusliku prostitutsiooni aspektidest“

15.00 – 15.30 Jaan Lahe „Gnostikute seksuaalriitused – ketseritevastase poleemika stereotüüp või ajalooline tegelikkus?“

15.30 – 16.00 Elo Süld „Islami paradiisineitsid“

16.00 – 16.30 Ain Riistan „Uus Testament ja kooseluseadus“

16.30 Koosolek ja koosviibimine seltsi liikmetele

Ettekannete teesid.

Konverents 2010

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi aastakonverents
“Religioonid ja ühiskonnad”

28. mail 2010 Tartus
Ülikooli 16-212 (von Bocki maja)

Kava / Programme

10.00 Alexander Panchenko “Communists against Superstitions: The Soviet State and ‘Popular Religion'” (key-note)

11.00 Pejman Bijan “The Philosophy and Religion of Zoroaster: from Ancient Persia to Contemporary Iran” (key-note)

Jätka lugemist

Konverents 2015

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi aastakonverents
“Religioon ja rahvus/lus”

4. detsembril 2015 Tartus
Ülikooli 16 (von Bocki maja) – aud. 212

Konverentsi kava

11.00-11.15 Konverentsi avamine: Madis Arukask (EAUS-i president)

11.15-13.15 Juhatab Ergo-Hart Västrik
Tarmo Kulmar “Religioon ja rahvuslus totaalses riigis”
Märt LäänemetsHindutva ja tänapäeva India rahvuslikud ideoloogiad”
Elo Süld “Islami uurimine Eestis ja eestlaste poolt”
Vladimir Sazonov “Venemaa ideoloogiast 21. sajandi alguses ning rahvusluse ja religiooni rollist vene infosõjas Ukraina vastu”

13.15-14.30 Lõuna

14.30-16.30 Juhatab Tõnno Jonuks
Art Leete “Handi nafta, maailmapilt ja poliitika”
Anti Selart “Ristisõda, ristiusk ja ristinimi”
Riho Saard “Luterluse asend usulis-rahvuslikus eestluses – Jakob Hurdast Lennart Mereni”
Atko Remmel “Eestlaste kui religioonitu rahvuse idee arengust”

16.30-17.00 Kohvi- ja teepaus

17.00-18.30 Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi üldkoosolek (sh juhatuse valimine)

Konverentsi korraldab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts koostöös Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnaga

Konverentsi ringkiri. * * * Konverentsi kava pdf-ina.* * * Konverentsi teesid pdf-ina.

Konverents 2014

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi aastakonverents
“Püha ja paik”

11. detsembril 2014 Tartus
Ülikooli 16 (von Bocki maja) – aud. 214

Konverentsi kava

 

11.00-11.15 Konverentsi avamine: Madis Arukask (EAUS-i president)

11.15-12.45 Juhatab Ergo-Hart Västrik
Katre Koppel “Väga raske on ennast usaldada, kui sa oled sündinud seal, kus autoriteet on olnud totaalselt väljaspool sind – keha kui vahend jõudmaks iseendani”
Kristel Kivari “Pühakohad kaasaja energiatraditsioonis”
Tatiana Alybina “The symbology of contemporary Mari religious movement”

12.45-14.00 Lõuna

14.00-15.30 Juhatab Tõnno Jonuks
Lea Altnurme “Eestlaste isiklikud pühapaigad looduses”
Jüri Metssalu “Pühapaigaolendid viie Eesti kihelkonna näitel”
Villu Kadakas “Sakraalse ja vähem sakraalse ruumi kokkupuutest Padise kloostris”

15.30-16.00 Kohvi- ja teepaus

16.00-17.30 juhatab Piret Koosa
Teet Toome “Buddhaväljad mahajaana budismis”
Märt Läänemets “Potala(ka) mägi kui virtuaalne ja füüsiline pühapaik mahajaana budismis”
Ain Riistan “Ukraina kui püha paik: religiooni ja rahvusluse rollist Ukraina konfliktis”

17.30-20.00 Konverentsi lõpetamine ja koosviibimine Ülikooli kohvikus

Konverentsi korraldab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts koostöös Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnaga

Konverentsi ringkiri. * * * Konverentsi kava pdf-ina.* * * Konverentsi teesid pdf-ina.

Konverents 2013

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi aastakonverents
“Religioon, inimene, konflikt”

13. detsembril 2013 Tartus
Ülikooli 16 (von Bocki maja) – aud. 212

Konverentsi kava

 

10.00-10.15 Konverentsi avamine: Madis Arukask (EAUS-i president)

10.15-12.15 Juhatab Tõnno Jonuks
Ester Oras “Kohtla peitvara: relvad ja rituaalid rauaajal”
Merili Metsvahi “Thiess – šamaan või šarlatan? 1691. a Liivimaa libahundiprotsessi tõlgendusi”
Art Leete “Nafta ja rituaal: Lääne-Siberi põliselanike kollektiivsed põhjapõdraohverdused”
Reet Hiiemäe “Uususundid kõverpeeglis: kas konflikt või ühe terviku kaks tahku”

12.15-13.30 Lõuna

13.30-15.00 Juhatab Piret Koosa
Laur Järv “Enesesüütamised Tiibetis”
Märt Läänemets “Zen-kogemus kui sisemise konfliktsituatsiooni lahendus”
Margus Ott “Religiooni ambivalents: vägevnemine ja sallimatus”

15.00-15.30 Kohvi- ja teepaus

15.30-17.00 Juhatab Ergo-Hart Västrik
Tiina Sepp “Glastonbury – Pilgrims without Pilgrimage?”
Brent C. Augustus “Stripping the Spirit from the Soulless: The Secularization of the Zombie in American Popular Culture”
Davide Ermacora “For a Critical Appraisal of ‘Shamanism’ as a Widely Used (and Abused) Category in European Folklore Studies”

17.30-19.30 Konverentsi lõpetamine ja koosviibimine Ülikooli kohvikus

Konverentsi ringkiri. * * * Konverentsi kava pdf-ina.* * * Konverentsi teesid pdf-ina.

Konverents 2012

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi aastakonverents
“Isik religioonis: rollid ja kangelased”

7. detsembril 2012 Tartus
Ülikooli 16 (von Bocki maja) – aud. 212

Konverentsi kava

10.00-11.45 juhatab Ergo-Hart Västrik

Madis Arukask: Avasõnad

Judit Kis-Halas: “Let’s Cultivate Our Gardens!” Personal Strategies Imported for Eschatological Fears in a Village Magical Group

Irina Sadovina: Eco- and Egovillages: Jokes and Subversion in Slavic Vedic Communities

Kristel Kivari: Kaevurid ja ekstrasensid: autoriteedid rahvapärases inseneriteaduses

Kohvi- ja teepaus

12.15-13.45 juhatab Laur Vallikivi

Piret Koosa: Ameerika spioon või jumala saadik – ameeriklasest misjonär evangeelsete kristlaste ja õigeusklike tõlgenduses

Ain Riistan: Usutervendaja Jeesus meditsiiniantropoloogilises perspektiivis

Enn Ernits: Murma Lazarios ja tema rajatud klooster läbi aegade

Lõuna

15.00-16.30 juhatab Ülo Valk

Marje Ermel: Mäletades Krišnat läbi isikliku kogemuse: keha ja heli roll ‘püha’ tunde loomises

Märt Läänemets: Hüvesõbra (kalyāṇamitra) mõistest mahajaana budismis “Gaṇḍavyūhasūtra” ja teiste allikate põhjal

Laur Järv: Õpetlase rollist tiibeti budismis Sakya Pandita järgi ja näitel

Kohvi- ja teepaus

17.00-18.00 juhatab Tarmo Kulmar

Vladimir Sazonov: Assüüria kuninga roll Uus-Assüüria impeeriumi ametlikus religioonis. Kuningas kui peajumala Aššuri asehaldur maa peal ja kui templivalitseja

Amar Annus: Autismi spektriga isikud usundiloos: askeedid, mungad, sambapühakud?

18.15-19.00 EAUS-i üldkoosolek (presidendi, juhatuse ja revisjonitoimkonna valimine)

Konverentsi korraldavad: Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts, Kultuuriteooria tippkeskus, TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, TÜ eesti keele võõrkeelena osakond

Konverentsi ringkiri * * * Konverentsi kava pdf-ina* * * Konverentsi teesid pdf-ina

Konverents 2011

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi aastakonverents
“Vormelid ja tehnikad religioonis”

4. novembril 2011 Tartus
Ülikooli 16 (von Bocki maja) – aud. 212

Konverentsi kava

10.00 – 11.30 Juhatab Ergo-Hart Västrik

Madis Arukask: Avasõnad

Mare Kõiva: Käsikirjalised nõiaraamatud

Kristi Salve: Sõna ja tegu: mõtteid vepsa rahvausundi põhjal

Taisto Raudalainen: Eerosest agaapesse “Püha Vaimu tules”? – Ekstaatilised tehnikad armastuse teenistuses hüppajate usuliikumises Ingerimaal

Kohvipaus

12.00 – 13.00 Juhatab Art Leete

Piret Koosa: “Et me oskaksime tulistada jumalasõnaga”: komi evangelistide usupraktikast

Eva-Liisa Roht, Ele Pajula: Kes tulevikku ei vaata, elab minevikuta – kuidas võtta vastu Jeesus ja elada nagu enne?

Lõuna

14.00 – 15.30 Juhatab Lea Altnurme

Marko Uibu: Ideede omaksvõtt ja kinnistumine Eesti uue vaimsuse praktiseerijatel

Katre Koppel: Algallika kogukonda ühendavate abstraktsete sümbolite kinnitamine vabastava hingamise kaudu

Elo Liiv: Hingestatud esemete tähtsus kaasaja eestlaste igapäevaelus

Kohvipaus

16.00 – 18.00 Juhatab Ringo Ringvee

Kadri Raudsepp: Väliste harjutuste ja meeleharjutuste seostest tiibeti budismi ningma traditsiooni džangteri (byang gter) õpetusliini ngöndro (sngon’gro) ehk ettevalmistavate harjutuste näitel

Märt Läänemets: Meeleharjutuste tähendusest budismis ja neid tähistavate sõnade tõlkimise probleemist

Elle Vaht: Sugestiivsed tehnikad atika needustahvlitel. Hirmu konstrueerimine maagias Platoni järgi

Jaan Lahe: Rudolf Bultmann usundiloolasena

 

Konverentsi korraldavad: Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts, Kultuuriteooria tippkeskus, TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, TÜ eesti keele võõrkeelena osakond

Konverentsi ringkiri. * * * Konverentsi kava pdf-ina.* * * Konverentsi teesid pdf-ina.