Rubriigiarhiiv: Konverents

Talvekonverents „Hing ja hingestatus usundiloos, rahvausus ja folklooris“ 9. detsembril 2022

EAUSi, TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna ja korporatsioon Vironia ühine talvekonverents „Hing ja hingestatus usundiloos, rahvausus ja folklooris“ toimub 9. detsembril korp! Vironia majas Lai 30, Tartus.

Annotatsioon

Vaated hingele ning mitmesugused käsitlused hingest on eri aegadel ja eri kultuurides vägagi varieerunud. See mitmekesisus pole kuhugi kadunud ka tänapäeval. Mõne kõrgreligiooni monistlik lähenemine erineb suuresti animistlikust arusaamast hingede paljususest, kõik see seguneb omakorda uusvaimsuse supikatlas, meie kõigi silme all.

Aristotelism sidus hinge mõiste kogu olemasoleva ühtsesse süsteemi. Hing oli see, mis hoidis koos nii inimest kui ka kõiki teisi elusolendeid. Kui Academia Gustaviana algusperioodil oli Tartu õpetlaste seas suundanäitavaks õpetuseks aristotelism, siis 17. sajandi lõpust alates kartesiaanlike mõjutuste tõttu olukord muutus. René Descartes vastandas mateeria ja hinge, pannes sellega aluse nn mehhanitsistlikule teadusrevolutsioonile. Sellest ajast alates on keha-hinge dualism järk-järgult süvenenud, tipnedes modernse maailmakäsitusega, mis tugineb hinge olemasolu eitaval teaduslikul lähenemisel.

Nüüdisajal on hing saanud ennekõike religioonide, uusvaimsete liikumiste, alternatiivmeditsiini, ja -teraapiate pärusmaaks. Teadlaste seast tegelevad selle mõistega usundiuurijad, antropoloogid ja folkloristid. Millisel viisil on hinge mõistet rakendatud? Millistes kontekstides esineb mõiste hing folklooris ja keeles? Kuidas suhestuvad hingega loodusrahvad maailma eri paigus? Kuidas on seda terminit kasutanud usundiuurijad läbi aegade? Kas rahvapärasel käsitusel ja analüütilisel hinge-kontseptsioonil on üleüldse ühisosa?

Konverentsi kava

13:00               Tervitussõna korp! Vironia esindajalt

13:05              Konverentsi avasõnad
EAUS president Madis Arukask

13:10-13:40    Vaim, hing ja ihu Uues Testamendis
Ain Riistan

13:40-14:10    Henry More’i hingekäsituse eripärad 17. sajandi filosoofia kontekstis
Roomet Jakapi

14:10-14:40   Šamaanid ja loomavaimud tänapäeva Kirde-Hiinas: rahvausu dünaamika
Haozhen Li

14:40-15:10    Hingeloomad eesti nüüdisusundis
Reet Hiiemäe

15:10-15:40    Kohvipaus

15:40-16:10   Hing modernismieelses ja -aegses maailmas rahvalaulude ja konstellatsiooniteooria näitel
Merili Metsvahi

16:10-16:40    Kummitavad hinged: tähelepanekuid eesti rahvausundi hingefenomenoloogiast
Ülo Valk

16:40-17:25    Vestlusring „Hingeuskumustest tänapäeva Eestis“
Juhatab Ain Riistan

17:35-18:05  EAUSi infokoosolek ja arutelu

 

Ettekannete teesid

Vaim, hing ja ihu Uues Testamendis
Ain Riistan

Uues Testamendis kasutab apostel Paulus inimesest kõneldes väljendit „vaim, hing ja ihu“ (1Ts 5:23). Nii sellest kui teistest sarnastest kirjakohtadest lähtuvalt on kristluses olnud küllalt levinud arusaam inimesest kui teatud tüüpi liitolendist, kes koosneb erinevatest substantsidest. Selle arusaama juured ulatuvad juba kristluse tekkeaega ja see on seotud kujuneva kristluse kokkupuutega hellenistliku filosoofia mõttekategooriatega. Samas ei ole kategooriad „vaim“, „hing“ ja „ihu“ kuigi selgelt piiritletavad. Kohati on näiteks „vaim“ ja „hing“ sünonüümsed mõisted ja „ihu“ kõrval on paralleelselt kasutusel mõiste „liha“, mis vastandub „vaimule“. Kõigele sellele lisaks võivad inimese sees tegutseda ka kurjad vaimud ja Jumala Vaim. Need asjaolud on teinud inimese kui liitolendi täpsema kirjelduse küllalt problemaatiliseks ja sel taustal on uuemas piibliteaduslikus eksegeesis maad võtnud arusaam, et hellenistlik Uue Testamendi lugemisviis pigem moonutab Uue Testamendi autorite algset, hoopis heebrea mõttemallidele toetuvat arusaama, mis eeldab pigem inimese terviklikkust kõigis inimelu aspektides ning mille kohaselt mõisted „vaim“, „hing“ ja ihu“ väljendavad lihtsalt selle terviku erinevaid aspekte. Tähelepanuväärne on siinjuures asjaolu, et heebrealik inimesekäsitlus on kooskõlas ka tänapäevase loodusteadusliku vaatega inimesele.
Ettekanne visandab skemaatiliselt ülalkirjeldatud problemaatika kontuurjooned.

 

Henry More’i hingekäsituse eripärad 17. sajandi filosoofia kontekstis
Roomet Jakapi

Henry More (1614–1687) oli üks süstemaatilisemaid ja omapärasemaid metafüüsikuid 17. sajandi Inglismaal. Ta on tuntud kui üks Cambridge’i platonistidest, kelle mõtlemises on ajastuomane substantsifilosoofia ühendatud neoplatonismi ja kristliku apokalüptikaga. Olles hästi tuttav Descartes’i dualistliku ja Hobbesi monistlik-materialistliku arusaamaga hinge ja keha loomusest, vaidles ta vastu mõlemale ja arendas välja vaate, mille järgi nii inimese kehal kui ka hingel on ulatuvus. Veelgi enam, ta leidis, et hing ja keha on kaasulatuvad, nõnda et hing asub kogu kehas ja ulatub kõikjale, kuhu ulatub keha. Hing läbib oma pika eksistentsi kestel mitu staadiumi, asudes alati mingit tüüpi ― nimelt eeterlikus, õhulises või maises ― kehas. Ettekande eesmärgiks on näidata, milliseid filosoofilisi probleeme More säärase hingekäsituse abil lahendada püüdis, kui hästi see tal õnnestus ja mida on sellest õppida tänapäeva filosoofial.

 

Šamaanid ja loomavaimud tänapäeva Kirde-Hiinas: rahvausu dünaamika
Haozhen Li

In a period of more than a century, the transformation from traditional animal worship and shamanic practice to modern urban shamanism of Xian-belief, a widely-existing but relatively seldom discussed folk belief in Northern and Northeastern China, can be witnessed and is still taking place. Focusing on this process, this presentation concentrates on the shamanism as dynamically varying traditional religious and cultural forms.  According to Lauri Honko’s thick corpus principle, data was collected in 2022 through online interviews with several Xian-shamans from the same region (Jilin, northeastern China) but different generations. In order to analyze how these modern shamans understand the nature the Xian-belief, the “folk theology”, or the religious concepts coined by Xian-shamans, of the Xian-belief would be discussed as vernacular theories. And shamans’ personal experiences shared in interviews would be discussed in the frame of theories on legend and belief narrative, this enable to observe how shamans carry out divining and curing in concrete social environment with the power given by the animal spirits. Having compared each shaman’s narrative with others’ and comparing these narratives with previous research, the presentation aims to figure out how the Xian-belief is dynamically varying, developing and transforming in modern China. For example, we can notice its integration with institutional religions, its absorbing of scientific concepts etc. All the changed and unchanged, original and borrowed elements in Xian-belief help to answer the ultimate question of this research: how this particular tradition could survive in changing social and cultural context by adjusting itself.

Hingeloomad eesti nüüdisusundis
Reet Hiiemäe

Ettekanne keskendub hingeloomadega seotud kujutelmadele ja kommunikatsioonimudelitele eesti nüüdisusundis. Eesti vanemas folklooris on hingeloomi kujutatud peamiselt putuka (kärbes, liblikas, mesilane) kujul, nad on pelgalt inimese hinge ilming ning nende ja inimeste vahel ei toimu aktiivset suhtlust. Peamiselt alates 1990. aastatest, mil Eestis hakkasid laiemat kõlapinda leidma põlisameerika kultuuridega ja tuumšamanismiga seotud õpetused ja rituaalid, on hinge- või väelooma kui inimese kaitsja, abistaja ja vaimse suunaja kontseptsioon levinud Eestis lisaks esoteerilistele rühmadele ka peavoolu internetifoorumites, naisteajakirjades, õpilasfolklooris ja mujal. Kirjeldan, kuidas vanad kohalikud arusaamad hingest on segunenud imporditud hingelooma-mõistega ning kuidas hingeloomaga toimunud verbaalset või mitteverbaalset suhtlust kirjeldavad narratiivid muutuvad mõnikord eluloojutustuse osaks. Vaatlen peamiselt vahemikus 2018-2022 kogutud materjalis täheldatavaid korduvelemente hingeloomade avaldumisvormides (nt karud, hundid, kuid mitte koiotid) ja käitumises; kontekste, kus need esinevad (nt sage nihkumine mütoloogilisest olendist lemmiklooma tasandile) ning püüan analüüsida nende kujunemise ajendeid.

Hing modernismieelses ja -aegses maailmas rahvalaulude ja konstellatsiooniteooria näitel
Merili Metsvahi

Bruno Latour kirjutab raamatus Me pole kunagi olnud modernsed… õigusega, et kunagi pole olnud kollektiivi, mis ei mobiliseeriks oma ülesehitusse taevast ja maad, kehasid, hüvesid, õigust, jumalaid, hingi, esivanemaid, loomi, uskumusi, väljamõeldud olendeid (…) (Latour 2014: 178, rasvane kiri minult). Nii on hinge mõiste kasutusel ka tänapäeval, vaatamata sellele, et tänapäevane teaduslik diskursus seda ei soosi.
Vaatlen oma ettekandes, millistes tähendusseostes kasutatakse hinge mõistet eesti rahvalauludes: ennekõike regilauludes, aga teen tähelepanekuid ka uuemate rahvalaulude põhjal. Teiseks tutvustan hinge tähendust ja kasutusvõimalusi sellises tänapäeva alternatiivses teadusvälises lähenemises nagu konstellatsiooniteooria.
Olles kriitiline modernistliku kolmeksjaotuse loodus (tegelik), diskursus (jutustatud) ja ühiskond (kollektiivne) suhtes ning veendununa selles, et modernismi peamistest püüdlustest põikuvaid nähtusi selline lähenemine avada ei aita, lähtun hingekäsituse kõrvutustes ja analüüsis ennekõike modernismieelsetest ning -kriitilistest allikatest ja autoritest.

Kasutatud kirjandus
Latour, Bruno 2014. Me pole kunagi olnud modernsed. Essee sümmeetrilisest antropoloogiast. Tallinna ülikool

Kummitavad hinged: tähelepanekuid eesti rahvausundi hingefenomenoloogiast
Ülo Valk

Ivar Paulsoni võrdlev monograafia „Põhjaeuraasia rahvaste ürgsetest hingekujutelmadest“ (1958) on süstemaatiline uurimus usundilise mõtlemise koondumispunktidest ning selle varieerumise ulatusest läänemeresoomlastest Jaapani ainudeni. Ilmneb, et rahvapärane psühholoogia ei sobi kuskil kokku materialistliku õpetusega, mille järgi teadvus on inimkehast lahutamatu. Rahvausundi inimene ei ole jagamatu indiviid, vaid olevus, kelle vaim võib ihust ajutiselt irduda, ilmuda teisel kujul ja tegutseda omaette. Monistliku subjekti asemel iseloomustab rahvapärast hingefenomenoloogiat pluralism ja levybruhlilik müstiline osadus, seda ka eesti rahvausundis. Selle vanimate hingekujutelmade käsitlusi Eesti uurijate töödes on analüüsinud Tarmo Kulmar (1992), kes tõstab põhiliste kontseptsioonidena esile Wilhelm Wundti ja Ernst Arbmanni töödest tuttavad elu- ja vabahinge mõisted. Kristlik õpetus inimesest kui ihust, hingest ja vaimust koosnevast tervikust lisas siinmail rahvausundile normatiivsust ja ühtlustas mõnevõrra folkloorset psühholoogiat. Hinge ja vaimu mõisted said selgemad piirjooned. Nii oodatakse meil hingedeajal koju lahkunute hingi, mitte nende vaime; surnuaial, teistes liminaalsetes paikades ja vaimude tunnil ilmuvad elavatele vaimud, kummitused ja viirastused.
21. sajandi eesti rahvausundis on hinge ja vaimu mõisted tähenduslikult nihkumas. Üha enam räägitakse kummitavatest hingedest.  Vaim ei tarvitse enam olla hinge ja ihu siduv peenmateriaalne substants, inimese ühendaja teispoolsusega või elava inimese teisik, vaid võib tähendada inimese jumalikku olemust või tema isiksust. Kuidas seda mõtestada? Kas hinge ja vaimu samastamine kõneleb materialistliku psühholoogia juurdumisest rahvapärases mõtlemises, kus inimene taandub lõppkokkuvõttes kahele algele – füüsisele ja minateadvuslikule psüühikale? Või on tegemist vastupidise protsessiga: rahvapärane hingefenomenoloogia ei mahu enam ära materialistliku mõtlemise raamidesse ja voolab sellest tähenduslikult üle, naastes varasema pluralismi juurde? Ettekandes otsin neile küsimustele vastuseid.

 

Konverents „Karud looduses, mütoloogias ja usundis“

Käesolev aasta on kuulutatud pruunkaru aastaks. Et juhtida tähelepanu karude tähtsusele, korraldavad Tallinna Loomaaed ja Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts ühiskonverentsi, mis on pühendatud karudele looduses ning erinevate rahvaste foklooris ja usundites.

Konverents toimub 6. septembril kell 10.00–19.00 Tallinna Loomaaia keskkonnahariduse auditooriumis. Sissepääs tasuta. Konveretntsile tulijalid palutakse siiski eelregistreeruda: https://forms.gle/QAoLBfUGZtpihMVMA

 

Konverentsi kava

 

Avasõnad ja tervitused

Leif-August Kirs, Karud maailmas

Peep Männil, Karu Eestis

Kohvipaus

Madis Arukask, Karu läänemeresoome rahvaste usundis

Tiina Vähi, Karu kannul läänemersoomlaste muistsetel ja nüüdsetel radadel

Marju Kõivupuu, Kas karune on karvane? Karu eestlaste elus ja folklooris

Aado Lintrop, Ühe looma mitu nägu. Karu mansi rahvaluules

Lõuna

Vladimir Sazonov, Karu kui Venemaa sümbol: uskumused, müüdid, folkloor ja Kremli propaganda

Elo-Mall Toomet, Karu Artemisega seotud kultustes ja müütides

Jaan Lahe, „Tema jalad olid nagu karu jalad…“ Karudest ja karusümboolikast Piiblis

Martti Kalda, India karude kuningast Ramayanas

Lõpetamine

Konverents „Ivar Paulson 100“

27. mail tähistab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts väikese konverentsiga 100 aasta möödumist tuntud Eesti usundiloolase Ivar Paulsoni (1922-1966) sünnist. Konverents keskendub ühelt poolt Paulsoni enda kujunemisele ja tegevusele, pöörates teisalt tähelepanu ka sellele, kuidas erinevaid tema lähenemisviise, argumente ja seisukohti tagantjärele hinnata. Laiemas plaanis aga on fookuses kõik need Põhja-Euraasia rahvad ja nende usund, kelle uurimisele oli Paulson enda eluajal pühendunud. Konverents toimub Tartu Ülikooli ruumides: Ülikooli 16-212. Allpool konverentsi ajakava ning ettekannete tutvustused.

 

Ajakava

13:30–13:40 – Avasõnad

13:40–14:10 – Marleen Metslaid „Professor Gustav Ränga aeg Eesti etnoloogias ja Ivar Paulson“

14:10–14:40 – Indrek Peedu „Ivar Paulson kui religiooniteoreetik?“

14:40–15:10 – Merili Metsvahi „Pühajõe mässu tagamaad: Ivar Paulsoni võimalik vaade ja neoanimistlik lähenemine“

15:10–15:40 – Kohvipaus

15:40–16:10 – Art Leete „Ivar Paulson ja komi usund“

16:10–16:40 – Aado Lintrop „Usk hinge taassündi ja selle kajastused mansi rahvaluules“

16:40–17:10 – Aimar Ventsel „Jakuudi „traditsiooniline religioon“: konservatiivsus, ksenofoobia ja putinism“

17:15–17:45 – EAUSi infokoosolek ja arutelu

18:00-21:00 – Koosviibimine Tartu Ülikooli Kohvikus esinejatele ja osalejatele

 

Ettekanded:

Marleen Metslaid „Professor Gustav Ränga aeg Eesti etnoloogias ja Ivar Paulson“

Ettekandes räägin kõigepealt Eesti etnoloogia olukorrast 1930. aastate lõpus, kui Gustav Rängast sai professor. Samuti käsitlen õppe- ja uurimistegevuse võimalikkust keerulisel sõja-ajal, kui Ränga tudengite sekka ilmus ka Ivar Paulson. Ettekande lõpus peatun lühidalt Ränga ja Paulsoni hilisemal suhtel paguluses.

Indrek Peedu „Ivar Paulson kui religiooniteoreetik?“

Ivar Paulson on tuntud eelkõige usundiloolasena, kelle kirjatööd keskendusid Põhja-Euraasia rahvaste usundiloole. Tüüpiliselt ja muidugi oluliselt mõjutatuna ka Paulsoni enda rõhuasetustest, on teda metodoloogilis-teoreetiliselt peetud religioonifenomenoloogilise suuna esindajaks. Siinses ettekandes tuleb lähemale vaatlusele just see viimane küsimus. Keskendudes Paulsoni programmisele tekstile „Religiooni olemusest ja ajaloost“ vaatlen küsimust sellest, millised metodoloogilis-teoreetilised vaated Paulsoni enda käsitlused märgatavad on.

Merili Metsvahi „Pühajõe mässu tagamaad: Ivar Paulsoni võimalik vaade ja neoanimistlik lähenemine“

1642. aasta suvel põletasid talupojad maha Pühajõele ehitatud veski ja lõhkusid tammi. Nad pidasid halba ilma, mis rikkus viljasaagi, jões elutseva Pikse kättemaksuks selle eest, et jõeveel ei lastud enam vabalt voolata. 1644. aastal ilmus kohaliku (Urvaste) pastori Johann Gutslaffi sulest manitsev raamat, milles on selgitatud halbu ilmaolusid hoopis kui Jumala kättemaksu ebausu eest. Oma ettekandes vastan küsimustele, kuidas oleks tõlgendanud talupoegade suhet Pühajõega Ivar Paulson ning kuidas tõlgendada seda neoanimistliku lähenemise raames.

Art Leete „Ivar Paulson ja komi usund“

Vaatlen ettekandes, kuidas asetub komi usund Ivar Paulsoni võrdlevasse skeemi. Paulsoni järgi on siinjuures kõige olulisemaks soome-ugri algupära. Hiljem on komi usundi säilimist mõjutanud varane Vene poliitilise ja usuelu mõjuvälja sattumine, aga ka komide asuala muutused. Kokkuvõttes ei sobi komid hästi Paulsoni süsteemi eeldatava usulise eheduse puudumise tõttu.

Aado Lintrop „Usk hinge taassündi ja selle kajastused mansi rahvaluules“

Ettekandes peatun lühidalt usul hinge (täpsemalt ühe osahinge) taassündi ning räägin pikemalt sellest, kuidas see väljendub mansi rahvaluules. Vaatluse all on peamiselt mu enda tõlgitud lalulud ning muistendid.

Aimar Ventsel „Jakuudi „traditsiooniline religioon“: konservatiivsus, ksenofoobia ja putinism“

Jakuutias toimub juba aastaid konservatiivide poolt juhitud „rahvuslik taassünd“. Paradoksaalselt on see liikumine ühelt poolt vene kolonialismi vastane ja teisalt ääretult võimutruu. Oma ettekandes üritan ma need erinevad aspektid kokku sobitada.

Konverents „Alternatiivsetest faktidest teadususuni“

Konverents toimub 3. detsembril kell 14.15 Ülikooli 16-212, Tartus.

Kõikvõimalikud vandenõuteooriad on küllap sama vanad kui inimkond. Ometi on viimastel aegadel seoses uue meedia pealetungi ning nn tõejärgse ühiskonnaga teravdunud küsimus sellest, kelle tõde ja millist tõde omaks võtta. Hetkel ühiskonda painav Covid-19 kriis ei ole siin ainus sellise olukorra näide. Vastakate ja konkureerivate tõdede vastuseise kohtame ka hübriidsete konfliktide puhul, nii riikide vahel kui eri riikide sisepoliitikas. Selle konverentsi ettekanded keskenduvadki küsimusele, kuidas ja millistel alustel erinevad ja vastakad tõekäsitlused formeeruvad. Kas usu ja uskumise aluseks on fakt või mingil muul moel formeerunud teadmine? Kes jutustavad meile lugusid tänapäeva maailmas?

14.15-14.30 Avasõnad

14.30-15.00 Siim Lill
Miks esoteerika ja vandenõuteooriad lahku ei koli?

15.00-15.30 Kristel Kivari
Kalevipoeg ja hiiglased taevast: uusmütoloogia sõnumeid Para-Web foorumist

15.30-16.00 Marko Uibu
Alternatiivtõlgenduste välja rollid koroonakriisis

16.00-16.30 Vladimir Sazonov
Aastatel 2020-2021 COVID-19 ajal EL-i vastu suunatud Venemaa strateegilised narratiivid ja vandenõuteooriad  

16.30-16.45 Raamatuesitlus
The Russian Federation in Global Knowledge Warfare: Influence Operations in Europe and Its Neighbourhood

17.00 EAUSi üldkoosolek

 

Teesid

 Miks esoteerika ja vandenõuteooriad lahku ei koli?

Siim Lill

Vandenõuteooriad on läbi imbunud templirüütlite saladustest, astraalmaailmadest ja esoteerilistest hierarhiatest. Miks see nii on? Kompaktset vastust on keeruline anda, aga üritada võib. Peatun oma ettekandes põgusalt kolmel näitel: 1) 15. sajandi Sola-Busca tarokaartid – renessansiaegse eliidi ja paganliku maagia võitmatu liit; 2) Emmanuel Malynski okultne sõda, mida suunavad juudid ja massoonid; 3) QAnoni satanistlik-pedofiilsed jõledused. Nende kolme näite abil püüan leida esoteerika ja vandenõuteooriate vankumatu sõpruse hävimatuid printsiipe! Umberto Ecost ei pääse vist ka.

 

Kalevipoeg ja hiiglased taevast: uusmütoloogia sõnumeid Para-Web foorumist

Kristel Kivari

Rahvapärased arutelusid Kalevipoja kui ajaloolise isiku üle on peetud eepose ilmumisest saadik, ent uusi seoseid luuakse ka alternatiivarheoloogiat käsitlevate dokumentaalfilmide ning sarnaseid allikaid kasutavate autorite teoste abil. Nende järgi on inimliigi kujunemisel olulist rolli mänginud pooljumalik hiidude rass. Ettekanne vaatleb nn hiidude pärandit virtuaalses aruteluruumis: milliseid tagajärgi nähakse sellel mütoloogilisel sündmusel ja milliseid sõnumeid see tõlgendus kannab.

 

Alternatiivtõlgenduste välja rollid koroonakriisis

Marko Uibu

Ettekandes käsitlen koroonameetmete üle toimunud arutelusid laiemal väljal, kus esinevad ja põimuvad uus vaimsus, vandenõuteoreetilised mõtteviisid, rahvaravi, ühiskondlik-poliitiline aktivism. Kriis tekitab pingeid ning aktiveerib erinevaid sotsiaalmeediagruppe. Vaatlen ettekandes nii üldiseid dünaamikaid ja kui ka erinevaid võtmefiguure, nn „elustiiligurusid“ ja aktiviste.

 

Aastatel 2020-2021 COVID-19 ajal EL-i vastu suunatud Venemaa strateegilised narratiivid ja vandenõuteooriad

Vladimir Sazonov

COVID-19 pandeemia, mis sai alguse Hiinas 2019. aasta lõpus, muutus globaalseks probleemiks 2020. a. See on muutunud inimkonna jaoks ilmselt kõige suuremaks väljakutseks pärast II maailmasõda ja on näidanud, et tänapäeva maailmas on terve hulk erinevaid ohte, mille iseloom on hübriidne ja mille mõju julgeolekule on raskesti prognoositav. Kremli infokampaaniate ja mõjutustegevuse põhieesmärk Läänes (EL-is, USA-s) on lõhkuda ühtsust, mõjutada sihtauditooriumit külvates paanikat, usaldamatust, trotsi ning suurendada poliitilist, majanduslikku jms lõhet EL-is sisemiselt ja ka EL-i ja USA vahel (Mölder, Sazonov, 2020: 84).

Üheks Moskva eesmärgiks ongi kujundada avalikku arvamust endale kasulikus suunas, üritada mõjutada ja ära kasutada Lääne ühiskondades kasvavaid populistlikke liikumisi ja trende (Mölder, Sazonov, 2020: 84). Kremli poolt levitatud strateegilised narratiivid (Hinck et al 2018; Szostek 2017) kirjeldavad EL-i ja Läänt kui ebaõnnestujaid, nende demokraatlikke institutsioone näidatakse kui midagi korrumpeerunut, mis vajab tugevat reformimist (Mölder, Sazonov, 2020: 87).

COVID-19 ajal on ohtralt levinud erinevad vandenõuteooriad, libauudised ning narratiivid, mis on seotud nt vaktsineerimisega, vaktsiinidega ja pandeemia temaatikaga. Kreml loob uusi ja kasutab juba olemasolevaid ülalmainitud teemadega (vaktsineerimine jne) seotud hirme (Mölder, Sazonov 2020b; Ventsel et al. 2021), paisates vandenõusid ja hirmunarratiive peavoolu ning sotsiaalmeedia kanalitesse.

Antud ettekandes autor vaatleb Kremli poolt loodud ja levitatud strateegilisi narratiive COVID-19 ajal, mis olid suunatud Euroopa Liidu ja kitsamalt Eesti sihtauditooriumile.

Kirjandus

  • Hinck, R. S.; Kluver, R.; Cooley, S. 2018. Russia re-envisions the world: strategic narratives in Russian broadcast and news media during 2015. Russian Journal of Communication, 10(1), 21–37.
  • Madisson, M.-L.; Ventsel, A. 2020. Strategic Conspiracy Narratives: A Semiotic Approach. Routledge
  • Miskimmon, A.; O’Loughlin, B.; Roselle, L. 2013. Strategic Narratives: Communication Power and the New World Order. Routledge.
  • Miskimmon, A.; O’Loughlin, B.; Roselle, L. (eds). 2018. Forging the World. Strategic Narratives and International Relations. University of Michigan Press.
  • Mölder, H.; Sazonov, V. 2019. The Impact of Russian Anti-Western Conspiracy Theories on the Status-related Conflict in Ukraine: The Case of Flight MH17. Baltic Journal of European Studies 9(3), 96−115.
  • Mölder, H. & Sazonov, V. 2020. Kremlin Information Campaign in the Baltic States During the COVID-19 Pandemic Escalation of Spring 2020, Modern Management Revue XXV, 27:4, pp. 83−97.
  • Mölder, H. & Sazonov, V. 2020a. The Kremlin’s Strategic Narratives on the Baltic States During the COVID-19 Crisis. Belonna Qarterly 4, pp. 35–54.
  • Mölder, H. & Sazonov, V. 2020b. Hirmu ja paanika motiiv Venemaa Balti riikidele suunatud COVID-19-aegses mõjutustegevuses. Sisekaitseakadeemia, Tallinn.
  • Szostek, J. 2017. The Power and Limits of Russia’s Strategic Narrative in Ukraine: The Role of Linkage. Perspectives on Politics, 15(2), pp. 379–395
  • Ventsel, A.; Hansson, S.; Madisson, M.-L.; Sazonov, V. 2021. Discourse of fear in strategic narratives: The case of Russia’s Zapad war games. Media War & Conflict, 14/1, pp. 21−39.

EASR konverents “Religion – Continuations and Disruptions” 2019. aastal

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi põhiline energia 2019. aastal kulus seltsi emaorganisatsiooni, European Association for the Study of Religion (EASR) konverentsi ettevalmistamiseks ja korraldamiseks, mis toimus koostöös TÜ usuteaduskonna ja kultuuriteaduste instituudiga.  Konverents toimus Tartu Ülikoolis 25.-29. juunini.

Konverentsi teemaks oli „Religioon – jätkuvused ja katkestused“, haarates seeläbi enda alla kõiksugu religiooniuuringute valdkondi, usundiajaloolisest uurimisest religioonipsühholoogiani. EASR konverentsi võib pidada kõige mõjukamaks ja olulisemaks religiooniuuringute valdkonna iga-aastaseks konverentsiks Euroopas. Selle abil sai ka Eestis tehtav teadustöö kindlasti suure tähelepanu osaliseks, kuivõrd Eesti teadlased olid silmatorkavalt aktiivsed ka ise osalema ja esinema.

Plenaarettekannetega esinesid tunnustatud teadlased: Zvi Bekerman Iisraelist (Hebrew University of Jerusalem/Mandel Leadership Institute); Timothy Insoll Suurbritanniast (University of Exeter); Sonja Luehrmann Kanadast (Simon Fraser University); Michael Stausberg Norrast (University of Bergen); Lotte Tarkka Soomest (University of Helsinki); David Thurfjell Rootsist (Södertörn University).

Kokku registreerus konverentsile 680 inimest 49 riigist, toimus 6 plenaarloengut, tehti 584 ettekannet ning viidi läbi paar ümarlaua-arutelu. Lisaks konverentsi populaarsele sotsiaalprogrammile pakkusime valikut kultuurireise ning ekskursioone, mis tutvustasid Tartut ja Eestit turismisihtkohana. Kõige rohkem oli osalejaid Saksamaalt, Eestist, Soomest, Venemaalt ja Suurbritanniast. Tagasisideküsitluse põhjal jäi üle 90% osalejatest konverentsiga üldjoontes või väga rahule.

Konverentsi kohta leiab enam infot EAUSi ingliskeelselt veebilehelt.

 

Konverents „Uurija ja andmed“

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi konverents „Uurija ja andmed“

6. detsembril 2019 Tartus

Ülikooli 16 (von Bocki maja) – aud. 212

 

KONVERENTSI KAVA

14.00 Avasõnad

14.05-14.35 Helen Haas: Uurimisandmed kui uurija ja uuritava koostöö tulemus

14.35-15.05 Ain Riistan: Uurimisandmete metamorfoosid Uue Testamendi tekstikriitikas

15.05-15.35 Merili Metsvahi: Abielu 18. sajandi Eestis. Kuidas põimida erinevat päritolu andmeid?

15.35-16.00 Kohvipaus

16.00-16.30 Tõnno Jonuks: Arheoloogia ja religioon – kas ainult anekdoot?

16.30-17.00 Vladimir Sazonov: Kiilkiri ja uurija: andmete analüüs ühe Kesk-Assüüria dokumendi näitel

17.00-17.30 Mare Kõiva, Andres Kuperjanov: Lapsepõlve hirmud ja lastehirmutised. Muutused perioodil 1920-2018

 

17.30-18.00 Seltsi koosolek

18.00 Koosviibimine esinejatele ja seltsi liikmetele Ülikooli kohviku talveaias 

“Esoteerika ja ühiskond”

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi konverents „Esoteerika ja ühiskond“

14. detsembril 2018 Tartus

Ülikooli 16 (von Bocki maja) – aud. 214

  

KAVA

10.10 Avasõnad

10.15 Lea Altnurme „Modernistlik eneseteadvus esoteerika üleujutuses“

10.45 Indrek Linnuste „Religioossed ja spirituaalsed kriisid vaimse tervise valguses“

11.15 Paus

11.30 Marco Pasi “Social and cultural aspects of esoteric sex” (plenaarettekanne)

12.45-14.00 Lõuna (omal kulul)

14.00 Liina Eek „Kui ortodoksne on eestikeelne õigeusk?“

14.30 Helle Kaasik „… elangi tänu Aya abile: Eesti ayahuasca kasutajate psühholoogia“

15.00 Age Kristel Kartau „Budistliku manuaalmeditsiini import Eestisse 2001 – 2008“

15.30 Paus

16.00 Elo Süld „Jeziidide esoteeriline usk“

16.30 Helen Haas „Haci Bektaš Veli pühakulugu“

17.00 Siim Lill „Esoterism kohtub poliitikaga. Julius Evola näitel“

 

TEESID

Plenaarettekanne:

Social and cultural aspects of esoteric sex

Marco Pasi

Western esotericism has always been closely associated with sexuality. In esoteric doctrines concerning the structure of the universe, or in the use of esoteric symbolism, erotic love has often played a prominent role. This, however, does not mean that actual sexual practices were also implied. The situation begins to change in the 19th century, when for the first time (at least on the basis of the available evidence) the idea emerges of using sexual intercourse as a tool for esoteric or magical purposes. This is the beginning of a new tradition in the context of Western esotericism which has been usually referred to as “sexual magic”. One can think of several factors as to why this tradition began to emerge precisely at the height of the Victorian period, which is usually seen as an age of rigid restraint and prudishness towards all aspects of sexuality. On the other hand, the emergence of sexual practices in Western esotericism is quite relevant from a broader social and cultural perspective. In my lecture I will describe the historical emergence of the use of sex in Western esotericism and explain its social and cultural relevance through the concept of “heterogenesis of ends”. On the other hand, I will also engage critically with some of the stereotypes that have been frequently associated with this esoteric tradition.

 

 Modernistlik eneseteadvus esoteerika üleujutuses

 Lea Altnurme

Ettekandes käsitletakse esoteerika levikut eesti kultuuriruumis lähtuvalt küsimustest: mis on esoteerika, millistes seostes see Eestis esineb, miks valdavalt modernistliku eneseteadvusega eestlased nii esoteerikalembesed on ja kuidas seda näilist vastuolu seletada, mis võiks olla esoteerika leviku põhjused.

Esoteerika on olnud sisu poolest väga erinev ajaloos. Sisu alusel määratleda, mis on esoteerika, on äärmiselt keeruline. Mõttekas näib seda defineerida funktsiooni ja tekke kaudu – spekulatiivse teadmise loomisena ametliku normatiivse teadmise kõrvale, millega esoteerika jääb seotuks, esinedes selle suhtes kõrgema, tõesema vms. teadmise pretensiooniga.

Esoteerika esineb tänapäeval esmajoones uue vaimsuse osana, nõnda ka Eestis. Kui akadeemilisest vaatenurgast võib suuremat osa uue vaimsuse õpetuslikust poolest määratleda esoteerikana, siis uues vaimsuses eneses mõistetakse esoteerikat ja okultismi kitsamalt vanade ajalooliste esoteeriliste õpetuste ja maagiliste praktikate võtmes ning kõige sellena, mis liigitub kuidagi parapsühholoogia, ülemeeleliste tajude jms. alla.

Modernismi ja esoteerikat nähakse pigem vastandlike kui omavahel seotud või üksteist täiendavate nähtustena. Samas on neil üsna suur ühisosa, millest tulenevalt on võimalik seletada valdavalt modernismil põhineva rahvusliku eneseteadvusega eestlaste suurt vastuvõtlikkust esoteerikale.

 

Kui ortodoksne on eestikeelne õigeusk?

Liina Eek

Esoteerika tähendus selles ettekandes ei ole kitsalt salaõpetus ehk mingi salajane siseringile kättesaadav gnoosis, vaid laiemalt kristlusevälised õpetused ja teadmised, kaasa arvatud uusvaimsuse ilmingud.

Õigeusu õpetust võib laias laastus jagada kolmeks: kesksed dogmad, mis on heaks kiidetud esimese seitsme üleilmse kirikukogu poolt, teiseks teologuumenid, nt teiseste kirikukogude otsused ning kirikuisade kirjutised, ning viimaks perifeersemad tõekspidamised, mida iga vaimulik enda äranägemist järgi saab varieerida võib, eeldusel, et need ei lähe kesksete dogmadega otsesesse vastuollu.

Esoteerilisi vaateid esineb kõigil neil kolmel tasandil, nii vaimulike kui ilmike seas. Üldse peetakse õigeusku esoteerikale avatumaks kui lääne kristlust, sellel on nii ajaloolisi kui õpetuslikke põhjuseid. Paljud esoteerilised vaated on õigeusu kirikus hereesiaks nimetatud, aga mitmed elavad ka peavoolu kirikus edasi ning see ei näi kuigivõrd uskliku usuelu segavat.

Oma ettekandes annan ülevaate mõnedest esoteerilistest seisukohtadest eestikeelses õigeusu kirikus. Ettekanne põhineb aastatel 2012 – 2014 kogutud empiirilistel andmetel, ligi 60-l poolstruktureeritud intervjuul eestikeelsete õigeusu vaimulike ning ilmikega. Andmestik käsitleb peamiselt kolmainu Jumala ning inglite kohta käivaid arvamusi. Püüan analüüsida, kuidas ja mis kanaleid pidi on esoteerilised seisukohad õigeusklikeni jõudnud, kuivõrd need mõjutavad õigeusklike „õige usklik“ olemist ning milline on peavoolu õpetuse ning esoteeriliste seisukohtade vahekord tänapäeva eestikeelses õigeusu kirikus.

 

Haci Bektaš Veli pühakulugu

Helen Haas

Hacı Bektaș Veli (1209-1271) sündis Nišpuris Iraanis ning liikus mongolite vallutuste tagajärjel lääne poole, Anatooliasse. Ta osales 1239. a Babai mässus Seldžukkide keskvõimu vastu, pääses eluga ja veetis järgneva elu Kesk-Anatoolia külas Sulucakarahöyükis. Peale surma omistati talle mitmeid imetegusid, mis on kirja pandud „Hacı Bektaši pühakuloos“, mille vanim kirjalik versioon pärineb aastast 1624.

Aleviidid peavad Hacı Bektași Ali ja teiste imaamide järel tähtsaimaks pühakuks ning tema hauast on saanud palverännakute sihtpunkt. Ajaloouurijad peavad teda tavaliseks dervišiks, kelletaoliseid liikus Anatoolias vägagi palju. Läbi suulise traditsiooni edastatud lugude on temast aga saanud ideaalne derviš, kes põlvneb prohvet Muhamedist ja kes on tänu vaimulikule enesearendusele saavutanud kerameti – erilise võime ja väljavalituse imesid teha ning jumala soosingut vahendada. Ettekandes tutvustatakse pühakuloo mõningaid aspekte ja selle tõlkimist eesti keelde.

 

… elangi tänu Aya abile: Eesti ayahuasca kasutajate psühholoogia

Helle Kaasik

Uuriti taimse psühhedeelikumi ayahuasca kasutamist Eestis. Kirjeldati ayahuasca kasutamise eesmärke, kasutamisega seotud tegevusi ja kogemusi, ayahuasca kasutamise tajutud mõju ja kasutajate elukvaliteeti. Uuriti kasutajate vaimset tervist objektiivsete psühholoogiliste näitajate põhjal. Küsimustike täitmises ja testimises osales 30 ayahuasca kasutajat (sh 15 naist) ja kontrollgrupina 30 nendega soo, vanuse ja hariduse põhjal sobitatud mittekasutajat. Ayahuasca kasutajate psühholoogilisi näitajaid võrreldi kontrollgrupi omadega. Vabatekstilistest vastustest koostati temaatilised kokkuvõtted.

Ayahuasca kasutamine Eestis toimub enamasti tseremooniameistrite juhitud neošamanistlikel ühisrituaalidel. Kasutamise peamisteks eesmärkideks on vaimne areng, iseenda tundmaõppimine ja spirituaalse kogemuse saamine. Ayahuasca kasutajatel ei ilmnenud sõltuvust ayahuascast ega selle kuritarvitamist, nende vaimne tervis polnud halvem kui mittekasutajatel. Neil oli kontrollgrupist vähem depressiivsust ja ärevust. Nende sissetulek ja elukvaliteet olid kontrollgrupist kõrgemad.

Ayahuasca kasutamist kirjeldasid kasutajad tõsise eesmärgipärase vaimse praktikana ja selle mõjusid oma tervisele ja elule valdavalt positiivsena. Osadel uuritutel ilmnes ka soovimatuid mõjusid. Ayahuasca kasutamine Eestis on suhteliselt turvaline vaimne praktika, mis võiks olla veel turvalisem mõistliku regulatsiooni tingimustes.

 

Budistliku manuaalmeditsiini import Eestisse 2001 – 2008

Age Kristel Kartau

Kuidas on toimunud ja toimub esoteeriliste voolude „import“ Eesti ühiskonda?

  • Kas kriitiline suhtumine esoteerikasse on ainuvõimalik suhtemudel või on võimalikud ka teised lähenemisviisid? Kas esoteerika on ka millegi poolest kasulik ja positiivne?
  • Mil määral on esoteerika näol tegu religioosse, mil määral religioonivälise nähtusega?
  • Esoteerika ja uus vaimsus

Et uue vaimsuse/esoteerika silt on uurijate oma, enesenägemuses 11-st intervjueeritust

2 olid juriidiliselt luteri kiriku liikmed ja 4 lugesid ennast “kristlaseks” ilma ühegi koguduse liikmeks olemata, 2 “usun ainult ennast” ja ülejäänud mõtisklesid “midagi” ebamääraselt, nagu statistikas kogu eesti rahvas, budistiks ei lugenud end mitte keegi. Ja sissetoomise põhjused on väga praktilised + uudishimu, uudsusjanu.

 

Esoterism kohtub poliitikaga. Julius Evola näitel

Siim Lill

Julius Evola (1898–1974) on 20. sajandi üks vastuolulisemaid esoteerikuid. Dadaismi ja idealistliku filosoofia juurest maagiani liikunud Evola püüdis oma esoteerilisi ideid rakendada ka reaalpoliitikas. Nõnda saab teda seostada nii natsionaalsotsialistliku esoterismi ja Mussolini kui ka sõjajärgse neofašismiga. Samas loobus ta elu lõpul poliitilistest ambitsioonidest ning soovitas teda külastanud inimestele lugeda hoopis Gustav Meyrinki. Evola järgi elame me ühe suure ajatsükli lõpul, mil vaid üksikud inimsaared traditsioone edasi kannavad. Tema Ida filosoofiast imporditut terminit „ratsutada tiigril“ kasutatakse praeguses ühiskonnas üha enam (nt on meil selle väljendi kasutusele võtnud Kaupo Vipp). Evola poliitilised ideed leiavad vastukaja parempoolsetes liikumistes, ka Eestis. Nõnda on teda üheltpoolt taunitud fašistlike ideede pärast (itaallase Piero Fenili sõnutsi on siin tegemist n-ö madalama Evolaga) ja teisalt on tema esoteerilised kirjutised eri Lääne esoteerilistes liikumistes siiani oma selguse ja täpsuse tõttu aukohal (n-ö kõrgem Evola). Eestis on Evola poliitilist mõttemaailma vahendanud Haljand Udam, esoteerilist aga näiteks Paavo Matsin. Hiljuti ilmus üks lühike tõlge ka Maarja Kangro sulest.

Minu ettekanne annab lühikese ülevaate Julius Evola mõttemaailma arengust ning püüab selles kontekstis analüüsida, kuivõrd õigustatud on tema ideede ja mõtete kasutamine praegustes poliitilis-ühiskondlikes oludes n-ö kontekstiväliselt. Kust sai alguse see mõnede jaoks Evola viga, mis teisalt praeguses parempoolses liikumises omab hoopis positiivset tooni?

 

Religioossed ja spirituaalsed kriisid vaimse tervise valguses

Indrek Linnuste

Ettekande eesmärk on laiendada teadlikkust spirituaalsete kriiside teemal. Annan ülevaate ja kirjeldan viimase paarikümne aasta jooksul üha enam populaarsust koguva spirituaalse temaatika varjukülgedest, mis oma äärmuslikkuses võivad sattuda ka psühhiaatria huviorbiiti. Globaalses situatsioonis kiirelt arenevad ja kombineeruvad sünkretistlikud õpetused võivad küllaltki selgepiirilises ja konservatiivses meditsiinisüsteemis jääda vajaliku tähelepanuta ning abita. Spirituaalsed vajadused on inimesele omased ning sageli kerkivad need esile just ravil olles, kus on oht neid ignoreerida või koguni stigmatiseerida. Spirituaalsed kriisid omavad mitmeid variatsioone ning kannatustest ja heitluste eest ei ole kaitstud ka ennast usklikeks pidavad inimesed. Spirituaalsetes kriisides on peidus isiksuslik arengupotentsiaal, kuid sageli kaasneb ka oht romantiseerida tõsiseid psühhiaatrilisi häireid ning patoloogilisi kogemusi. Ettekanne aitab laiendada arusaama mitmete vaimse tervise häirete olemusest ning vaatenurga muutmine toob kaasa võimaluse mõista ja käsitleda neid vastavalt.

 

Jeziidide esoteeriline usk

 Elo Süld

Jeziidide puhul on tegemist kogukonnaga, mille õpetus ei ole avalik, see on ligipääsetava vaid pühendatud siseringile, peamiselt meestele. Ja õpetust ning traditsiooni antakse edasi vaid suuliselt.

Välist ligipääsu õpetusele püüti vältida sh sellega, et kuni 19. saj. olid lugemise ja kirjutamise oskused jeziidide kogukonnas pigem põlu all. Kirjutamist ja lugemist tauniti, et kaitsa õpetust võõrast eest. Õpetuse sisu anti edasi suuliselt. Kuni tänaseni on jeziidid seotud pigem õige praktika ja õige elu järgmisega kui mingi usulise dogma järgmisega. Jeziididel ei ole ka nö oma usu deklaratsiooni (nagu islamis on šahada) ega defineeritud õigete tegude postulaate nagu kristlaste katekismus.

Konverents “Esoteerika ja ühiskond”

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi konverents
„Esoteerika ja ühiskond“
14. detsembril 2018 Tartus

Viimaste aastatega on üha enam levinud ja kinnistunud teadmine Eesti ühiskonna ja inimeste erakordsest esoteerikalembusest, samuti sellise hoiaku ühemõttelisest kahjulikkusest, tarbetusest ja naeruväärsusest. Näib, et samal ajal kui kollane ja alternatiivmeedia teadus- või tõestuspõhisest maailmavaatest erinevaid lähenemisi entusiastlikult propageerib, sekundeerivad ametlik meedia ja arvamusliidrid sellele sama entusiastliku mahategemisega.

Proportsionaalselt palju vähem on sõna saanud kujunenud situatsiooni analüüsi ning esoteeriliste jms. voolude sisulise ja teaduspõhise käsitlemisega tegelejad. Ometigi pole antud olukord kellegi kujutlus või väljamõeldis, vaid ühiskondlik, maailmapildiline, ka religioosne reaalsus siin ja nüüd, olgu siis kas individuaalsel pinnal või ühiskondlikult jagatuna.

Käesolev konverents käsitleb esoteerilisi ja teisi alternatiivseid voole ühiskonnas, neist huvitumist ja nende viljelemist, nende seotust igapäevaelu, sealhulgas „lubatud ja heakskiidetud“ elusfääridega. Käsitletakse nähtuse aja- ja kultuuriloolisi põhjuseid, praktiseerivaid rühmi, liikumisi, eestvedajaid ja kaasaminejaid meil ja mujal, enne ja nüüd.

Konverentsi peaesineja on Marco Pasi Amsterdami ülikoolist, kelle põhilisteks uurimisteemadeks on Lääne esoteerika ja maagia.

Konverents toimub Tartus 14. detsembril 2018. Ootame ettekandeid, mis analüüsiksid esoteerikat nii tänapäevasest kui ka minevikuperspektiivist. Võimalikud ettekandeteemad on:

  • Millised on need ajaloolised ja tänapäevased põhjused, miks Eesti ühiskond nii esoteerikalembene on?
  • Millisel moel on esoteerika viljelemine avaldunud Eestis nii minevikus kui ka täna?
  • Kuidas on toimunud ja toimub esoteeriliste voolude „import“ Eesti ühiskonda?
  • Kas kriitiline suhtumine esoteerikasse on ainuvõimalik suhtemudel või on võimalikud ka teised lähenemisviisid? Kas esoteerika on ka millegi poolest kasulik ja positiivne?
  • Mil määral on esoteerika näol tegu religioosse, mil määral religioonivälise nähtusega?
  • Esoteerika ja uus vaimsus
  • Milliseid uusi esoteerika vorme võib kohata, milliseid omavahelisi sümbioose nad moodustavad?
  • Kas esoteerika on institutsionaalsete religioonide suhtes konkurent või toetab neid kaudselt? Kas esoteerika võib hakata asendama peavoolureligioone?
  • Esoteerilised jms. voolud maailmas
  • Esoteeriliste jms. voolude ajalugu
  • Mis on üldse esoteerika ja kust lähevad selle piirid?

Oma ettekandesoovist koos ettekande pealkirja ning mõnelõigulise kirjeldusega palun teada anda 30. novembriks aadressil: piret.koosa@gmail.com.

Ettekandepäev “Religiooni tähendusväljad”

Religiooni tähendusväljad

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ettekandepäev 8. juunil, Tartus Ülikooli 16-214

KAVA

13.00 Avasõnad

13.05 Jenna Supp-Montgomerie “Resonances of Religion in Digital Secularism”

13.35 Lea Altnurme „Religioonivabrik. Kuidas teha religiooni?“

14.05 Amar Annus „Religioossete ideede tekkimisest unenägude kaudu“

14.35 Ain Riistan „Jeesuse välimus kunsti, usu ja teaduse lõikepunktides“

15.05-15.30 paus

15.30 Art Leete „Usun, ei usu: komi bricolage õigeusu, ateismi ja animismi väljal“

16.00 Marko Uibu „Tervis, loodus ja religioon uue vaimsuse ning alternatiivmeditsiini praktikates“

16.30 Alar Kilp „Meedium on sõnum: tehnoloogiline areng, inimressursi juhtimine, religiooni massipärastumine“

17.00 Märt Läänemets „„Parandades inimese kvaliteeti muudame maailma puhtaks maaks!“ Budistlike ühingute tegevusest tänapäeva Taiwanis“

17.30-18.00 EAUSi aastakoosolek

18.00 Koosviibimine ettekandjatele ja EAUSi liikmetele Ülikooli kohviku Talveaias

TEESID

Religioonivabrik. Kuidas teha religiooni?

Lea Altnurme

Ettekandes tulevad vaatluse alla erinevad religiooni konstrueerimise viisid ning nendega seotud uurimisprobleemid. Mida tajutakse religioonina ja miks? Mis hoiab seda visalt püsivana? Kuidas religiooniteadus religiooni teeb?  Kuidas teadusest endast religiooni teha saab? Millised on religiooni uued, harjumatud vormid ja paigad? Millised on religiooni peidetud kohad? Nendele ja muudele sarnastele küsimustele vastust otsides heidetakse ettekandes valgust religiooniuuringute ees täna seisvatele ülesannetele.   

Religioossete ideede tekkimisest unenägude kaudu

Amar Annus

Ettekanne teeb ülevaate Patrick McNamara raamatu “Dreams and Visions: How Religious Ideas Emerge in Sleep and Dreams” põhilistest ideedest.

Meedium on sõnum: tehnoloogiline areng, inimressursi juhtimine, religiooni massipärastumine

Alar Kilp

Tagantjärele ajalukku tagasi vaadates on tõdetud, et tehnoloogilise muutuse või arenguga on kaasnenud muutused nii viisides, kuidas on inimkooslusi valitsetud kui ka religioonis ehk selles, kuidas on mõtestatud inimeksistentsi – teljeajastu (Achsenzeit) käsitlused (iseäranis Shmuel Eisenstadt) tuvastasid sarnaseid tehnoloogilisi muutusi maailmareligioonide esilekerkimise ühe tausttingimusena (8-2 saj eKr), trükikunstita poleks olnud (luterlikku) reformatsiooni, kaasaegne rahvuslusreligioon kerkis esile ühiskonnas, mille liikmed lugesid hommikuti päevalehti ning  1960ndate televisiooni tulek ajal mõtestati individuaalsemal moel ümber inimeste suhestumine usutraditsiooniga.

Viimasel (nn tõejärgse ajastu) kümnendil on tehnoloogiline areng avardanud ja andnud uusi võimalusi inimressurssi haldamiseks-juhtimiseks (human resource management), on muutnud nii (poliitilist) kommunikatsiooni (populismi tõus nii ideoloogia, poliitika tegemise viisi ja oskuse kui ka taktikana) ning sealhulgas ka seda, kuidas inimesed suhestuvad religiooniga. Olivier Roy sõnul on „populistid kaaperdamas religiooni“. Pikemas perspektiivis vaadatuna võib aga olla tegemist „lihtsalt“ järjekordse suuremat sorti muutusega, mille käigus muutuvad koos nii tehnoloogia, võim kui religioon.  

Usun, ei usu: komi bricolage õigeusu, ateismi ja animismi väljal

Art Leete

On õpiku tasemel tõsiasi, et pikaajalistel või korduvatel samas piirkonnas toimuvatel etnograafilistel välitöödel saab uurija suure osa informatsioonist vähestelt informantidelt. Sellest johtuvalt kujuneb tinglik tunnetuslik tasakaalutus – ajaliselt mahukas etnograafiline kogemus toetub suuresti suhetele väheste inimestega. Need inimesed kujundavad uurijas justkui mingi tunnetusliku moonduse kaudu tekkivat palju laiemat kultuuritunnetust. Seda võimaliku moonutuse efekti aitab maandada refleksiivsus, teadmiste konstrueerimise iseärasuse tunnistamine. Samas juhtub sedagi, et pika-ajalise suhtlemise tulemusena jõuab võtmeinformant anda üksteisele risti vastukäivaid teateid. Vahel võivad sellised andmed puudutada ka eksistentsiaalselt olulisi küsimusi, mis võiksid justkui olla fundamentaalsed ning peaksid aitama etnograafil inimesi olemuslikult mõista. Idee järgi olekski vaja seda mahukat kultuurikogemust selleks, et sellistest asjadest aru saada. Arutan ettekandes selle üle, kas mu komi võtmeinformant on usklik või pole. Ma pole kindel, kas ta on selles küsimuses sõna võttes surmtõsine, narrib mind või räägib lihtsalt täiesti suvalist juttu, on ta vahel ühel, vahel teisel seisukohal, kasutab erinevaid lähtepunkte enda määratlemisel või esindab ta tänapäevasel Venemaal levinud eksistentsiaalset mudelit, mille raames on inimene kõike korraga.

 

„Parandades inimese kvaliteeti muudame maailma puhtaks maaks!“ Budistlike ühingute tegevusest tänapäeva Taiwanis

Märt Läänemets

Pealkirja lause (hiina keeles: tíshēng rén de pǐnzhí, jiànshè rénjiān jìngtǔ 提昇人的品質，建設人間淨土) pärineb Taiwani ühe mõjukaima budistliku ühingu – Dharmatrummi mäe (fǎ gǔ shān 法鼓山) – rajajalt õpetaja Sheng-yenilt (shēng yán 聲嚴; 1931-2009). See hüüdlause annab uue, tänapäevase mõtte Ida-Aasia budismi iidsele „puhta maa“ (jǐng tù 淨土) õpetusele.

„Puhas maa“ on India mahajaana budismi buddhavälja (buddhakṣetra) mõiste hiinakeelne vaste. Buddhavälja all mõistetakse tavaliselt maailma või universumi osa, mis on ühe konkreetse Buddha (Virgunu) mõju all. Erilised on nn puhtad buddhaväljad, kus kõik olendid on saanud puhtaks kõigist halbadest omadustest ja täielikult virgunud, st nad on oma olemuselt võrdsed Buddhaga. Selle põhjal on loodud budistlikke mütoloogilisi utoopiaid, kus kirjeldatakse taolisi buddhavälju (näiteks mütoloogilise buddha Amitābha buddhaväli Sukhavatī – „Õnnemaa“).

Mahajaana pühakirjas „Vimalkīrti õpetuse suutras“ (Vimalakīrti-nirdeśa-sūtra) antakse buddhavälja mõistele ratsionaalne praktilis-psühholoogiline tõlgendus, mille kohaselt bodhisattvate buddhaväli saab puhtaks ainult sedavõrd, kuivõrd saavad puhtaks kõik olendid. Seega – buddhaväli („puhas maa“) ei saa olla olemas väljaspool kõiki olendeid ja nende meelt. Buddhavälja puhtus sõltub iga olendi (meele) puhtusest. Buddhaväli = olendite väli.

Sellest õpetusest lähtuvad budismi tänapäevased sotsiaalsed õpetused ja tegevused Hiina budismis. Ettekandes vaadeldakse mõningaid neist Taiwani näitel, kus „puhast maad“ rajatakse mõtluse, hariduse, sotsiaalse koostöö ja heategevuse ulatuslike kavade ja projektidega koondmõiste „humanistlik budism“ ehk „ühiskondlik budism“ (rénjiān fójiào 人間佛教，sõnasõnalt „budism inimeste seas“) all.

Jeesuse välimus kunsti, usu ja teaduse lõikepunktides

Ain Riistan

Läänemaises kultuuris on Jeesus visuaalselt kergesti äratuntav ka täiesti kirikuvõõrale inimesele. Ent kui süveneda Jeesus-kuvandi kultuuriloolisse ja ajaloolisse tausta, siis selgub, et me ei tea Jeesuse tegelikust välimusest peaaegu mitte midagi. Kõik Jeesus-kuvandid, mis meil on, on mõjutatud ideoloogilistest/teoloogilisest arusaamadest sellest, mida Jeesus tähendas oma ajastu kunstnikule. Ettekanne visandab mõned pidepunktid tänapäevase Jeesus-kuvandi kujunemisloost ja uurib, kui kaugele ajalooteadus selles küsimuses üldse saab jõuda.

Resonances of Religion in Digital Secularism

Jenna Supp-Montgomerie

A common Western narrative is that advances in technology have displaced the old influence of religion; the digital age seems to offer new ways of being human that render spirituality obsolete. Estonia proves particularly interesting in this frame as both the country with the most robust implementation of e-governance and one touted in dramatic headlines as the “least religious” in the world. Underneath the myth of secularism fueled by digital media percolate other stories of Estonian religiosity and underneath the infrastructure of the Internet sits the religiously inflected infrastructure of the telegraph. Religion in a variety of forms helped build this first cabled network, from spreading the technology around the world to garnering public enthusiasm to imagining what networks could be and could do. This paper offers an overview of the overt influence of religion at the origins of cabled networks and looks ahead to future research on the resonances of religion in so-called digital secularism. Even when the appearance of religion has been dimmed by the passage of time and the invisibility of its dominance as a cultural force, is it still embedded in cabled networks in material, social, affective, imaginative, and communicative ways? Rather than proposing direct causality or continuous influence, could the metaphor of resonance help explain the vibrations of religion in media then and now?

Tervis, loodus ja religioon uue vaimsuse ning alternatiivmeditsiini praktikates

Marko Uibu

Situatiivse ning vajaduspõhise uusvaimse religioossuse üks kandvaid telgi on tervisega seonduvad teemad. Tavameditsiinist eristuva või sellele otseselt vastanduvate õpetuste üheks põhiliseks toetuspunktiks on looduslikkuse ja sellega haagitult loomulikkuse dimensioon, mis ühendab religioossust ja terveolemise ja ravipraktikaid. Ettekandes vaatlen peamiselt uue vaimsuse keskkonnas levivate õpetuste ja teraapiate põhjal tervise ja loodusega seonduvaid tähendusi ja trende: looduslikkuse ja loomulikkuse tähendust ja tõlgendusi tervisega seonduvates õpetustes, tähenduste ja praktikate muutumist globaliseerumise ning kommertsialiseerumise kontekstis.

Ettekandepäev „Religioossus ja seksuaalsus“

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ettekandepäev „Religioossus ja seksuaalsus“

Reedel, 15. detsembril 2017, Ülikooli 16 – 212, Tartu

11.00 – 11.15 Avasõnad (EAUSi president Madis Arukask)

11.15 – 11.45 Roland Karo „Viljakus- ja impotentsuskultused – kristlikust hedono- ja erotofoobiast“

11.45 – 12.15 Merili Metsvahi “Kolme kirikuõpetaja konfliktid seksuaalteemadel”

12.15 – 12.45 Madis Arukask “Läänemeresoome erootiline mets”

12.45 – 13.15 Reet Hiiemäe „Saunarituaalide buum Eestis: hedonism, traditsioonid ja uusvaimsus“

13.15 – 14.30 lõuna

14.30 – 15.00 Vladimir Sazonov „Seks ja rituaal muistses Mesopotaamias: kultusliku prostitutsiooni aspektidest“

15.00 – 15.30 Jaan Lahe „Gnostikute seksuaalriitused – ketseritevastase poleemika stereotüüp või ajalooline tegelikkus?“

15.30 – 16.00 Elo Süld „Islami paradiisineitsid“

16.00 – 16.30 Ain Riistan „Uus Testament ja kooseluseadus“

16.30 Koosolek ja koosviibimine seltsi liikmetele

Ettekannete teesid.