Rubriigiarhiiv: Määratlemata

EAUS aastalõpukonverents “Surm, suremine ja elu pärast surma”

Tänavune EAUSi konverents toimub 15. detsembril Eesti Loodusuurijate Seltsi majas Tartus aadressil Struve 2. 

Annotatsioon

Surm on aegade- ja kultuurideülene nähtus. Tõenäoliselt pole (olnud) ühtegi ühiskonda, milles puuduks surma käsitlus ja surmakombestik. Ainevald on mitmekesine ja alati aktuaalne.

Konverentsil kõneldakse sellest, millised on (olnud) surmaga seotud rituaalid ja tseremooniad eri religioonides ja eri rahvastel nii ajaloos kui tänapäeval. Kuidas kajastub arusaam inimhingest erinevates kultuurides ja praktikates? Kõne alla võetakse ka tänapäeva surmakultuur ja surma ootuse ning leinaga toimetulek.

Ettekanded puudutavad küsimust, kuidas kajastub surm ja elu pärast surma eri religioonide ettekujutustes ja praktikates. Eraldi pööratakse tähelepanu surmalähikogemustele ja nende uurimisele.

 Konverentsi kava

11:00  Tervitussõna Eesti Looduseuurijate Seltsi esindajalt

11:05    Konverentsi avasõnad
EAUS president Madis Arukask

11:10-11:40      „Maga nagu surnu ja ära vaheta neeru!”: Surm ja uni muistse Lähis-Ida kirjavaras 
Andreas Johandi, Tartu ülikool

11:40-12:10      Jumalate kannatused, inimeste lootused: surmajärgse elu teema Kore ja Demeteri kultustes 
Elo-Mall Toomet, Tartu ülikool

12:10-12:40      Surm kui õpetaja. Surmamõtlusest budismis. 
Märt Läänemets, Sisekaitseakadeemia

12:40-13:30      Lõunapaus

13:30-14:00      Surm ja kristlik hingehoid 
Kaido Soom, Tartu ülikool

14:00-14:30      Surmalähedase kogemuse juhud õigeusklikus rahvakultuuris – universaalsed ja kultuurispetsiifilised jooned 
Madis Arukask, Tartu ülikool

14:30-15:00      Sõnulseletamatus surmajärgsuses 
Karl Käsnapuu, Eesti Surmauuringute Selts

15:00-15:30      Kohvipaus

15:30-16:00      Materialismi haisvatest sokkidest õilsa jumaliku hingeni 
Roland Karo, Tartu ülikool

16.00-16:30      Emic Perspectives on Death: Ego-Documents of Orthodox Clerical Families in Estonia (1880s-1920s) 
Irina Paert, Tartu ülikool

16:30-17:15      Vestlusring „Surm, suremine ja elu pärast surma“
Juhatab Ain Riistan

17:25-17:55      EAUSi infokoosolek ja arutelu

 

Ettekannete teesid

 Emic Perspectives on Death: Ego-Documents of Orthodox Clerical Families in Estonia (1880s-1920s)
Irina Paert, Tartu ülikool

The presentation deals with the emic representations of death as researched through a collection of letters and diaries written by members of Orthodox families in Estonia during the late 19th and early 20th centuries. This substantial corpus of documents reveals a noticeable connection between everyday life and the concepts and attitudes surrounding death,  rooted in traditional Christian beliefs but also marked by modern attitudes (especially by the “romanticization of death”). The documents offer insights into various aspects of mortality, with frequent accounts of children’s deaths, suicides, accidental deaths, deaths due to illness and old age, as well as homicides.

Furthermore, these letters and diaries show how individuals perceived and coped with mortality, for example, how men and women dealt with the problem of untimely death (children or young people), bereavement, and commemoration. Since these were members of religious families, how did the traditional church doctrine on the afterlife affect, if at all, their attitudes to death?

This presentation will present a typology of different death experiences and explore the emotional and cognitive frameworks through which these events were understood. It also explores the differences in how death was framed and reflected upon by male and female family members and across generations. A comparative analysis will be conducted between these emic attitudes and existing scholarly findings on deaths among lower social classes in Estonia while also contextualizing my findings with the academic literature on death, notably the works of scholars such as Philippe Aries, Susan Morrisey, and Thomas Laqueur.

Materialismi haisvatest sokkidest õilsa jumaliku hingeni
Roland Karo, Tartu ülikool

Surmalähikogemuste teaduslike uuringutel täitub peagi 50 aastat. Aus hinnang uurimise hetkeolukorrale on, et valitseb teatav peataolek või isegi patiseis. Ühelpool “rindejoont” on hardcore materialistid, teiselpool need, kelle arvates surmalähikogemused tõestavad, et elu jätkub peale surma. Oma ettekandes kiikan kerges huumorivõtmes selle patiseisu taha ning osutan paarile vaikivale metafüüsilisele eeldusele, mille “võrrandist” välja jätmine võiks puhastada õhku ning aidata leida asisemat teed uurimisega edasi minna.

„Maga nagu surnu ja ära vaheta neeru!”: Surm ja uni muistse Lähis-Ida kirjavaras
Andreas Johandi, Tartu ülikool

Une ja magamisega seotud väljendite tarvitamine surma metafoori või eufemismina on omane paljudele kultuuridele ja keeltele ning näib olevat universaalne nähtus. Metafoorse seose aluseks on tõenäoliselt nii magaja kui ka surnu liikumatu, hääletu ja välistele ärritajatele vastuvõtmatu olek. Nimetatud seotust väljendab eesti vanasõna, mille järgi „uni om surma veli“, aga sarnane käsitusviis avaldub näiteks ka kreeka mütoloogias, mille järgi unejumal Hypnos on just surmajumal Thanatose kaksikvend. Surma ja und on tihti seostatud ka muistsest Lähis-Idast pärinevates allikates. Nii sõnastatakse Vanas Testamendis vormellikult, et äsja surnud Iisraeli ja Juuda kuningad lähevad „magama oma vanemate juurde“ ning kannatava Iiobi jaoks on „pikali heitmine“, „rahus olemine“, „magamine“ ja „puhkus“ kõik eufemismid suremise kohta. Hulgaliselt surma ja und seostavaid tähelepanekuid leiab ka väga mahukast kiilkirjalisest tekstivaramust, muu materjali hulgas nt ka Gilgameši eeposest ja Atra-ḫasīsi müüdist. Ettekande eesmärk on toodavate näidete varal uurida, kuidas surma ja und eelkristlikus Lähis-Idas seostati, kas on võimalik koostada surma ja une mitmesuguste seostamisviiside tüpoloogia, ning kas kogutud väljendustest kumavad läbi mingid just muistsele Lähis-Idale eriomased arusaamad surma ja une kohta.

Sõnulseletamatus surmajärgsuses
Karl Käsnapuu, Eesti Surmauuringute Selts

Rääkides surmajärgsusest puutume kokku olukorraga, kus tuleb käsitleda sõnulseletamatut. Keerukustega transtsendentse käsitlemisel puutuvad kokku nii religioonid kui surmalähedaste kogemuste uurijad. Kuna surmajärgsusest rääkides räägitakse millestki, mis jääb inimkogemusest väljaspoole, siis kuidas lahendada inimkeele piirides sellise olemuslikult kättesaamatu ala analüüsimine? Tähelepanekuid viimaste aastate surmalähedaste kogemuste kogumistööst.

Surm kui õpetaja. Surmamõtlusest budismis.
Märt Läänemets, Sisekaitseakadeemia

Budismi õpetuse ja maailmavaate aluseks on arusaamine kõikide asjade ja nähtuste püsitusest (anitya). Kannatuse (duḥkha) põhjuseks on selle tõe ignoreerimine, püsituses püsiva otsimine. Kannatusest vabanemine eeldab püsituse tõe omaksvõtmist, püsituse kujustamist (bhāvanā) meeles. Selleni jõudmiseks on välja töötatud mitmesuguseid mõtlusviise, mille seas on ka surmamõtlused. Surm kui elu lõpp ja keha lagunemine on püsituse ja kõige muutuvuse heaks näiteks, mis eksistentsiaalselt kõigile korda läheb ja millesse süüvimine aitab kaasa püsivuse väärkujutlusest, seega ka kannatusest, vabanemisele. Ettekandes tutvustatakse mõnda surmamõtluse viisi (‘üheksaosaline surnuaiamõtlus’, ‘vabanemine vahelolu kuulmises’ jt) ning nende kohast ja tähendusest budismi õpetussüsteemis.

Jumalate kannatused, inimeste lootused: surmajärgse elu teema Kore ja Demeteri kultustes
Elo-Mall Toomet, Tartu ülikool

Kui  Homerose eepostes visandatud kujutlused surmajärgsusest olid suhteliselt trööstitud ning rõhuti pigem igavesele kuulsusele läbi kangelastegude kui igavesele elule, siis Antiik-Kreeka religioonis leidus ka teistsuguseid ning lootusrikkamaid vaateid elule pärast surma. Eriti tugevalt olid lootused õnnelikule teispoolsusele seotud nö müsteeriumikultustega, mis klassikalises Kreeka maailmas olid koondatud ühelt poolt Dionysose, teiselt poolt aga jumalanna Demeteri ja tema tütre Kore/Persephone ümber. Selles ettekandes räägin lähemalt just viimatimainitud jumalannadepaarist, kellega seotud müüdid ning rituaalid on kantud allilmatemaatikast ning lubavad rituaale järgivatele inimestele õndsat elu ka teises ilmas. Vaatlen lähemalt seda, kuidas olid omavahel seotud jumalannadest kõnelevad müüdid, neile pühendatud rituaalid ning inimeste lootused paremale saatusele. Demeteri ja Kore keskne lugu on kirja pandud juba 7. sajandil eKr Homerose hümnis Demeterile ning nende jumalannadega seotud Eleusise müsteeriumid olid üheks antiikmaailma olulisemas kultussündmuseks. Uurin, miks inimesed Demeteri ja tema röövitud tütre auks Eleusises ja teisteski paikades kokku tulid ja end müsteerimitesse pühendada lasid. Kas ja kuivõrd oli surelike lootus igikestvale elule seotud Eleusise jumalannade müütiliste kannatustega, mis neid omakorda surelike maailmale lähendas?

Surmalähedase kogemuse juhud õigeusklikus rahvakultuuris – universaalsed ja kultuurispetsiifilised jooned
Madis Arukask, Tartu ülikool

Surmalähedases kogemuses „nähtu“ on sageli vaid raskustega ning tinglikult verbaliseeritav. Võib oletada, et nii kogemis- kui seletusfaasis pole varasemate kultuuriliste mõjutajate osakaal vähetähtis. Vaatlen ettekandes vepsa naiste surmalähedase kogemuse juhte ning keskendun lähemalt ühe kogemuse võimalikele õigeusklikele visuaalsetele ning tekstuaalsetele mõjutajatele. Lähemalt on vaatluse all õigeusklik apokrüüfne tekst „Jumalaema põrguskäik“ (Хождение Богородицы по мукам), kus peaingel Miikael tutvustab Neitsi Maarjale ruumilist põrgut ning selle eri paikades kannatavate patuste piinu ja nende põhjuseid. See 6.-7. sajandist pärit Bütsantsi apokrüüf hakkas Vene (ennekõike vanausulises) kultuuriruumis levima ümberkirjutuste kaudu eriti 17. sajandist ning on kahtlemata mõjutanud lihtrahva teispoolsuse arusaamu nii moraalselt kui visuaalselt.

Surm ja kristlik hingehoid
Kaido Soom, Tartu ülikool

Surm puudutab kõiki inimesi. Ettekanne vaatleb, kuidas tunnetavad inimesed surma hingehoidlikust aspektist. Surija vajab toetust ja hingehoid peaks seda andma. Selleks on oluline mõista, milliseid etappe läbib surija oma teel. Oluline on ka inimeste toetamine leinas. Selleks on vaja mõista, mida kogevad leinajad ja millised on leina faasid. Kirik toetab inimest leinas hingehoidlikult matusetalituse kaudu. Mida annab selline talitus leinajale?

Euroopa animismid. Paulsoni loengud religiooniuuringutes

Paulsoni loenguid religiooniuuringutes korraldab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts
koostöös Tartu Ülikooli usuteaduskonnaga. Sel aastal peab Paulsoni loenguid
rahvusvaheliselt hinnatud religiooniuurija Kocku von Stuckrad, kes on eriti tuntud
uurimustega Lääne esoteerikast ja diskursiivsest religiooniuurimisest, kuid ühtlasi teistegi
uurimuste poolest, mis puudutavad religiooni, teaduse ning filosoofia ajalugu Euroopas ja
Põhja-Ameerikas.

Ajad ja kohad:
7.11.2023 kell 16:15-17:45 – Jakobi 2-114: The Colonial Invention of Animism
8.11.2023 kell 16:15-17:45 – Jakobi 2-114: European Animisms Today
9.11.2023 kell 16:15-17:45 – Jakobi 2-114: The Relational Turn and the Study of Religion

Loengute pikemad sisukirjeldused:
The Colonial Invention of Animism
7.11.2023 kell 16:15-17:45 – Jakobi 2-114
The concept of animism is deeply rooted in colonial structures. Introduced by the British
anthropologist Edward B. Tylor (1871) as the belief in the animation of nature and the
existence of spirits, colonial religious studies imagined animism as a ‘failed ontology.’ This
‘primitive religion’ could be found outside of Europe, mainly in Indigenous, Buddhist, and
Hindu traditions, but also in segments of European societies that seemed to be untouched by
the project of rational, disenchanted European modernity. The lecture situates the early
discourse on animism in an ambiguous European setting that is torn between fascination and
rejection of animism and related trends in religion and philosophy.

European Animisms Today
8.11.2023 kell 16:15-17:45 – Jakobi 2-114

While postcolonial critique resulted in a rejection of the concept of animism in most
academic settings, since the 1980s, the term has gained a lot of traction in new religious and
spiritual movements, first in North America and then in Europe. Particularly in nature-based
spiritualities such as paganism or shamanism, animism became a positive identity marker for
many people, including environmental activists and artists. Scholars, too, revisited the
concept of animism and suggested new interpretations that look at animism as a relational
approach to the more-than-human world. The lecture describes these developments as a
general societal change, which involves ‘discourse communities’ formed by scholars,
practitioners, artists, and other actors.

The Relational Turn and the Study of Religion
9.11.2023 kell 16:15-17:45 – Jakobi 2-114
The academic and popular work on the concept of animism is clearly linked to a broader
change that characterizes European and North American intellectual culture today. The new
scholarly interpretations of animism resonate with the ‘relational turn’ across academic
disciplines, the arts, and politics. Taking seriously the relationality, entanglement, and
situatedness of our knowledges is key for the study of religion as well. As it turns out, the
acknowledgment of animism as a European tradition may even contribute to attempts at
decolonization and de-Westernization. Against this background, the lecture formulates a few
programmatic ideas for the study of religion in the 21st century.

Kocku von Stuckrad on Hollandis Groningeni ülikooli religiooniuuringute professor. Ta on
avaldatud suurel hulgal mitmesuguseid teadustöid, tegeledes valdavalt religiooni, teaduse ja
filosoofia ajalooga Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Rakendades diskursiivset lähenemist on ta
eriti tegelenud looduse-kesksete ja esoteeriliste spiritualiteetidega, nii nagu neid on
kujundanud Euroopa mõttetraditsioon. Tema kõige värskemaks teoseks on A Cultural History
of the Soul: Europe and North America from 1870 to the Present (Columbia University Press,
2021).

Ivar Paulsoni nimelised loengud keskenduvad märkimisväärsematele teemadele,
suundumustele ja uutele teadmistele kaasaja religiooniuuringutes. Ivar Paulson (1922-1966)
paistis oma teadustöös silma ambitsioonika laiahaardelisusega nii käsitlust leidva materjali
kui ka küsimuste ja uurimistöös rakendatavate lähenemisviiside poolest. Nõnda on ka
Paulsoni loengute eesmärgiks tuua kokku tähelepanuväärsemaid uurimissuundi
religiooniuuringute erinevatest valdkondadest.

Aruteluring vernakulaarse religiooni teemal

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi selleaastasel kevadüritusel võetakse tähelepanu alla vernakulaarse religiooni kontseptsioon, mis viimasel ajal ja eriti Eesti religiooniuuringutes on omajagu tähelepanu saanud ja rakendust leidnud. Millega ikkagi on tegu? Kuidas aitab see kontseptsioon lahendada uurimisprobleeme? Või kas hoopis leidub küsitavusi ja probleeme kontseptsiooni endaga? Millisel viisil suhestub see teiste kaasaegsete lähenemisviisidega? Nendele ja teistele küsimustele keskendutakse aruteluringil, mille juhatab sisse Ülo Valgu ettekanne. Üritus toimub 2. juunil 2023 kell 16 Tartus, Ülikooli 16-212.

 

Ajakava:

16:00-16:10 – Avasõnad

16:10-16:40 – Ülo Valk “Vernakulaarne religioon või rahvausk?”

16:40-18:10 – Aruteluring vernakulaarse religiooni teemal. Osalevad Ülo Valk, Lea Altnurme, Indrek Peedu ja teised.

18:10-18:40 – EAUSi infokoosolek

Agita Misāne loeng „Perception of Death and Imagined Afterlife in Latvian Traditional and Contemporary Religious Cultures“ (Surma tajumine ja kujuteldav surmajärgsus Läti traditsioonilises ja kaasaegses kultuuris)

23. märtsil kell 16.15 pidas Riia Stradiņši ülikooli juhtivteadur Agita Misāne Tartu ülikoolis (Ülikooli 16-212) inglisekeelse loengu „Perception of Death and Imagined Afterlife in Latvian Traditional and Contemporary Religious Cultures“ (Surma tajumine ja kujuteldav surmajärgsus Läti traditsioonilises ja kaasaegses kultuuris)

Loeng on järelvaadatav siit: https://www.youtube.com/watch?v=RWXVrlwACMA

 

Eesti akadeemiliste teadusseltside pöördumine seoses kriisiga Ukrainas

Eesti akadeemilised seltsid väljendavad oma sügavat nördimust Venemaa Föderatsiooni sõjalise sissetungi üle suveräänsesse Ukrainasse. Kujunenud olukord ei jäta ruumi illusioonidele, et putinlik imperiaalne moodustis poliitiliselt ja kõlbeliselt muutuda võiks. Oma rahva ajaloolise kogemuse ning erialase kompetentsi põhjal teame me hästi, mida tähendab agressorriigi šovinism ning tahe lämmatada rahvaste iseolemist, enesemääramist ja vaba mõtlemist. Venemaa Föderatsiooni praeguse režiimi soovi end kehtestada ning ühtlasi ka ta jõuetust näitab vinduvate kriisikollete loomine oma piiridel. Näeme, et sellest palju enamat ei suudeta korda saata ka Ukrainas. Ometi on sõda juba praegu toonud miljonitele kaotusi ja kannatusi. Väljendame toetust ja soovime kindlameelsust Ukraina akadeemilisele üldsusele ning kogu rahvale oma riigi ja demokraatlike väärtuste kaitsel!

Ukraina maa ja rahva suurte kannatuste hinnaga hakkab lääne heaoluühiskonnale selgeks saama, kui kaugele on Venemaa Föderatsioon valmis minema oma autoritaarsete juhtide ambitsioonide nimel. Oleme veendunud, et lääs peab ühte hoidma rohkem kui kunagi varem, olema sellise agressiooni suhtes leppimatu ja seisma ühiselt vastu putinlikule imperialismile. Näeme praegu läänes toimuvat kannapööret Kremli agressiivse tegevuse suhtes. Saame siin oma teadmistest ja kompetentsist lähtuvalt aidata kaasa lääne ühiskondliku asjatundlikkuse suurendamisel. Tehkem seda! Oleme alati valmis toetama Ukraina kolleege erialase ning muu nõu ja jõuga, nüüd ja edaspidi. Akadeemiline vabadus on see, mida vägivald murda ei saa, kuitahes kriitiline olukord ka ei ole. Hoiame ja kaitseme seda!

  1. märtsil 2022

 

 

Akadeemiline Põllumajanduse Selts

Akadeemiline Rahvaluule Selts

Akadeemiline Teoloogia Selts

Eesti Akadeemiline Orientaalselts

Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts

Eesti Biokeemia Selts

Eesti Füüsika Selts

Eesti Geograafia Selts

Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts

Eesti Inimesegeneetika Ühing

Eesti Inseneride Liit Eesti Keemiaselts

Eesti Kodu-uurimise Selts

Eesti Looduseuurijate Selts

Eesti Majandusteaduse Selts

Eesti Matemaatika Selts

Eesti Muusikateaduse Selts

Eesti Semiootika Selts

Eesti Sotsioloogide Liit

Eesti Teaduslik Selts Rootsis

Eesti Toksikoloogia Selts

Emakeele Selts Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus

Õpetatud Eesti Selts

Toetab Tartu Ülikooli usuteaduskond

Akadeemiline vestlusring Mircea Eliade „Šamanism ja arhailised ekstaasitehnikad“ ainetel

Vestlusringis (vasakult) SIim Lill, Art Leete, Laur Vallikivi ja Madis Arukask

12. oktoobril 2021 toimus EAUSi, Utoopia raamatupoe ja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna ühises koostöös akadeemiline vestlusring hiljuti eesti keeles ilmunud Mircea Eliade raamatu „Šamanism ja arhailised ekstaasitehnikad“ ainetel. Vestlusringis arutasid aktiivselt Eliade intrigeeriva ja ka väga mõjuka raamatu üle Art Leete, Laur Vallikivi ja Siim Lill. Vestlust juhtis Madis Arukask. Eelkõige olidki tähelepanu all Eliade arusaamad šamanismist, šamanistlikest praktikatest ja selle ajaloost, ent vähemalt samavõrd diskuteeriti laiemalt Eliade üleüldise religioonikäsitluse ja selle hindamise üle kaasaja vaatenurgast. Samuti pöörati läbivalt tähelepanu Eliade isikule ning tema kujunemisele nooruseast maailmakuulsaks religiooniuurijaks. Vestlusringi oli kuulama, kaasa mõtlema ja küsimusi esitama tulnud märkimisväärne hulk inimesi.

Vestlusringi videosalvestus on järelvaadatav Utoopia raamatupoe FB-lehel.