Rubriigiarhiiv: Tegevus

Akadeemiline vestlusring Bronisław Malinowskist

Vestlusringis (vasakult) Indrek Peedu, Ain Riistan ja Aimar Ventsel.

3. märtsil 2020 toimus EAUSi eestvedamisel, koostöös Utoopia raamatupoe ja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonnaga, akadeemiline vestlusring hiljuti eesti keeles ilmunud Bronisław Malinowski raamatu „Maagia, teadus ja religioon ning teisi esseid“ teemadel. Vestlusringis esinesid Ain Riistan ja Aimar Ventsel. Arutelu vedas Indrek Peedu. Diskussioonis oli põhitähelepanu all Malinowski tegevus, teadustöö, märkimisväärsemad ideeliinid kui ka sajanditagune kontekst, ent omajagu tähelepanu sai ka Malinowski jätkuv relevantsus tänapäeval. Üritus osutus küllaltki populaarseks – kohale oli tulnud üle 30 huvilise, kes ka ise said vestlusringi lõpus esinejatele küsimusi esitada ning seejärel veini- ja suupistelaua ääres kõigil jutuks tulnud teemadel kaasa mõelda.

 

EAUS kontserdisarjas HELIjaKEEL

Eesti ja lääne nüüdismuusikat sõnakunstiga siduv kontserdisari HELIjaKEEL, mille korraldaja on Eesti muusikute avatud loominguline ühendus Kammermuusikud (http://kammermuusikud.ee/helijakeel-2019-2020/, eesotsas pianist Diana Liiviga), on oma 2019/2020 hooajal keskendunud pühakirjadele, religioonidele ning elufilosoofiatele. Kontsertidel kõrvutatakse ja leitakse seoseid erinevate heliloojate, kirjanike ja mõtlejate loomingus kajastuvate religioossete ja filosoofiliste vaadete vahel. Kõikidele temaatilistele kontsertidele lisandub vestlusring, mida toetavad teemaga lähemalt seotud külalised. Kontserdisari toimub koostöös EAUSiga.

 

Klassikaraadios järelkuulatavad kontsert-vestlused:

EASR konverents “Religion – Continuations and Disruptions” 2019. aastal

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi põhiline energia 2019. aastal kulus seltsi emaorganisatsiooni, European Association for the Study of Religion (EASR) konverentsi ettevalmistamiseks ja korraldamiseks, mis toimus koostöös TÜ usuteaduskonna ja kultuuriteaduste instituudiga.  Konverents toimus Tartu Ülikoolis 25.-29. juunini.

Konverentsi teemaks oli „Religioon – jätkuvused ja katkestused“, haarates seeläbi enda alla kõiksugu religiooniuuringute valdkondi, usundiajaloolisest uurimisest religioonipsühholoogiani. EASR konverentsi võib pidada kõige mõjukamaks ja olulisemaks religiooniuuringute valdkonna iga-aastaseks konverentsiks Euroopas. Selle abil sai ka Eestis tehtav teadustöö kindlasti suure tähelepanu osaliseks, kuivõrd Eesti teadlased olid silmatorkavalt aktiivsed ka ise osalema ja esinema.

Plenaarettekannetega esinesid tunnustatud teadlased: Zvi Bekerman Iisraelist (Hebrew University of Jerusalem/Mandel Leadership Institute); Timothy Insoll Suurbritanniast (University of Exeter); Sonja Luehrmann Kanadast (Simon Fraser University); Michael Stausberg Norrast (University of Bergen); Lotte Tarkka Soomest (University of Helsinki); David Thurfjell Rootsist (Södertörn University).

Kokku registreerus konverentsile 680 inimest 49 riigist, toimus 6 plenaarloengut, tehti 584 ettekannet ning viidi läbi paar ümarlaua-arutelu. Lisaks konverentsi populaarsele sotsiaalprogrammile pakkusime valikut kultuurireise ning ekskursioone, mis tutvustasid Tartut ja Eestit turismisihtkohana. Kõige rohkem oli osalejaid Saksamaalt, Eestist, Soomest, Venemaalt ja Suurbritanniast. Tagasisideküsitluse põhjal jäi üle 90% osalejatest konverentsiga üldjoontes või väga rahule.

Konverentsi veebilehekülg (kättesaadav kuni 2021. aastani) – easr2019.org

Konverents „Uurija ja andmed“

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi konverents „Uurija ja andmed“

6. detsembril 2019 Tartus

Ülikooli 16 (von Bocki maja) – aud. 212

 

KONVERENTSI KAVA

14.00 Avasõnad

14.05-14.35 Helen Haas: Uurimisandmed kui uurija ja uuritava koostöö tulemus

14.35-15.05 Ain Riistan: Uurimisandmete metamorfoosid Uue Testamendi tekstikriitikas

15.05-15.35 Merili Metsvahi: Abielu 18. sajandi Eestis. Kuidas põimida erinevat päritolu andmeid?

15.35-16.00 Kohvipaus

16.00-16.30 Tõnno Jonuks: Arheoloogia ja religioon – kas ainult anekdoot?

16.30-17.00 Vladimir Sazonov: Kiilkiri ja uurija: andmete analüüs ühe Kesk-Assüüria dokumendi näitel

17.00-17.30 Mare Kõiva, Andres Kuperjanov: Lapsepõlve hirmud ja lastehirmutised. Muutused perioodil 1920-2018

 

17.30-18.00 Seltsi koosolek

18.00 Koosviibimine esinejatele ja seltsi liikmetele Ülikooli kohviku talveaias 

Ettekandepäev “Religiooni tähendusväljad”

Religiooni tähendusväljad

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ettekandepäev 8. juunil, Tartus Ülikooli 16-214

KAVA

13.00 Avasõnad

13.05 Jenna Supp-Montgomerie “Resonances of Religion in Digital Secularism”

13.35 Lea Altnurme „Religioonivabrik. Kuidas teha religiooni?“

14.05 Amar Annus „Religioossete ideede tekkimisest unenägude kaudu“

14.35 Ain Riistan „Jeesuse välimus kunsti, usu ja teaduse lõikepunktides“

15.05-15.30 paus

15.30 Art Leete „Usun, ei usu: komi bricolage õigeusu, ateismi ja animismi väljal“

16.00 Marko Uibu „Tervis, loodus ja religioon uue vaimsuse ning alternatiivmeditsiini praktikates“

16.30 Alar Kilp „Meedium on sõnum: tehnoloogiline areng, inimressursi juhtimine, religiooni massipärastumine“

17.00 Märt Läänemets „„Parandades inimese kvaliteeti muudame maailma puhtaks maaks!“ Budistlike ühingute tegevusest tänapäeva Taiwanis“

17.30-18.00 EAUSi aastakoosolek

18.00 Koosviibimine ettekandjatele ja EAUSi liikmetele Ülikooli kohviku Talveaias

TEESID

Religioonivabrik. Kuidas teha religiooni?

Lea Altnurme

Ettekandes tulevad vaatluse alla erinevad religiooni konstrueerimise viisid ning nendega seotud uurimisprobleemid. Mida tajutakse religioonina ja miks? Mis hoiab seda visalt püsivana? Kuidas religiooniteadus religiooni teeb?  Kuidas teadusest endast religiooni teha saab? Millised on religiooni uued, harjumatud vormid ja paigad? Millised on religiooni peidetud kohad? Nendele ja muudele sarnastele küsimustele vastust otsides heidetakse ettekandes valgust religiooniuuringute ees täna seisvatele ülesannetele.   

Religioossete ideede tekkimisest unenägude kaudu

Amar Annus

Ettekanne teeb ülevaate Patrick McNamara raamatu “Dreams and Visions: How Religious Ideas Emerge in Sleep and Dreams” põhilistest ideedest.

Meedium on sõnum: tehnoloogiline areng, inimressursi juhtimine, religiooni massipärastumine

Alar Kilp

Tagantjärele ajalukku tagasi vaadates on tõdetud, et tehnoloogilise muutuse või arenguga on kaasnenud muutused nii viisides, kuidas on inimkooslusi valitsetud kui ka religioonis ehk selles, kuidas on mõtestatud inimeksistentsi – teljeajastu (Achsenzeit) käsitlused (iseäranis Shmuel Eisenstadt) tuvastasid sarnaseid tehnoloogilisi muutusi maailmareligioonide esilekerkimise ühe tausttingimusena (8-2 saj eKr), trükikunstita poleks olnud (luterlikku) reformatsiooni, kaasaegne rahvuslusreligioon kerkis esile ühiskonnas, mille liikmed lugesid hommikuti päevalehti ning  1960ndate televisiooni tulek ajal mõtestati individuaalsemal moel ümber inimeste suhestumine usutraditsiooniga.

Viimasel (nn tõejärgse ajastu) kümnendil on tehnoloogiline areng avardanud ja andnud uusi võimalusi inimressurssi haldamiseks-juhtimiseks (human resource management), on muutnud nii (poliitilist) kommunikatsiooni (populismi tõus nii ideoloogia, poliitika tegemise viisi ja oskuse kui ka taktikana) ning sealhulgas ka seda, kuidas inimesed suhestuvad religiooniga. Olivier Roy sõnul on „populistid kaaperdamas religiooni“. Pikemas perspektiivis vaadatuna võib aga olla tegemist „lihtsalt“ järjekordse suuremat sorti muutusega, mille käigus muutuvad koos nii tehnoloogia, võim kui religioon.  

Usun, ei usu: komi bricolage õigeusu, ateismi ja animismi väljal

Art Leete

On õpiku tasemel tõsiasi, et pikaajalistel või korduvatel samas piirkonnas toimuvatel etnograafilistel välitöödel saab uurija suure osa informatsioonist vähestelt informantidelt. Sellest johtuvalt kujuneb tinglik tunnetuslik tasakaalutus – ajaliselt mahukas etnograafiline kogemus toetub suuresti suhetele väheste inimestega. Need inimesed kujundavad uurijas justkui mingi tunnetusliku moonduse kaudu tekkivat palju laiemat kultuuritunnetust. Seda võimaliku moonutuse efekti aitab maandada refleksiivsus, teadmiste konstrueerimise iseärasuse tunnistamine. Samas juhtub sedagi, et pika-ajalise suhtlemise tulemusena jõuab võtmeinformant anda üksteisele risti vastukäivaid teateid. Vahel võivad sellised andmed puudutada ka eksistentsiaalselt olulisi küsimusi, mis võiksid justkui olla fundamentaalsed ning peaksid aitama etnograafil inimesi olemuslikult mõista. Idee järgi olekski vaja seda mahukat kultuurikogemust selleks, et sellistest asjadest aru saada. Arutan ettekandes selle üle, kas mu komi võtmeinformant on usklik või pole. Ma pole kindel, kas ta on selles küsimuses sõna võttes surmtõsine, narrib mind või räägib lihtsalt täiesti suvalist juttu, on ta vahel ühel, vahel teisel seisukohal, kasutab erinevaid lähtepunkte enda määratlemisel või esindab ta tänapäevasel Venemaal levinud eksistentsiaalset mudelit, mille raames on inimene kõike korraga.

 

„Parandades inimese kvaliteeti muudame maailma puhtaks maaks!“ Budistlike ühingute tegevusest tänapäeva Taiwanis

Märt Läänemets

Pealkirja lause (hiina keeles: tíshēng rén de pǐnzhí, jiànshè rénjiān jìngtǔ 提昇人的品質,建設人間淨土) pärineb Taiwani ühe mõjukaima budistliku ühingu – Dharmatrummi mäe (fǎ gǔ shān 法鼓山) – rajajalt õpetaja Sheng-yenilt (shēng yán 聲嚴; 1931-2009). See hüüdlause annab uue, tänapäevase mõtte Ida-Aasia budismi iidsele „puhta maa“ (jǐng tù 淨土) õpetusele.

„Puhas maa“ on India mahajaana budismi buddhavälja (buddhakṣetra) mõiste hiinakeelne vaste. Buddhavälja all mõistetakse tavaliselt maailma või universumi osa, mis on ühe konkreetse Buddha (Virgunu) mõju all. Erilised on nn puhtad buddhaväljad, kus kõik olendid on saanud puhtaks kõigist halbadest omadustest ja täielikult virgunud, st nad on oma olemuselt võrdsed Buddhaga. Selle põhjal on loodud budistlikke mütoloogilisi utoopiaid, kus kirjeldatakse taolisi buddhavälju (näiteks mütoloogilise buddha Amitābha buddhaväli Sukhavatī – „Õnnemaa“).

Mahajaana pühakirjas „Vimalkīrti õpetuse suutras“ (Vimalakīrti-nirdeśa-sūtra) antakse buddhavälja mõistele ratsionaalne praktilis-psühholoogiline tõlgendus, mille kohaselt bodhisattvate buddhaväli saab puhtaks ainult sedavõrd, kuivõrd saavad puhtaks kõik olendid. Seega – buddhaväli („puhas maa“) ei saa olla olemas väljaspool kõiki olendeid ja nende meelt. Buddhavälja puhtus sõltub iga olendi (meele) puhtusest. Buddhaväli = olendite väli.

Sellest õpetusest lähtuvad budismi tänapäevased sotsiaalsed õpetused ja tegevused Hiina budismis. Ettekandes vaadeldakse mõningaid neist Taiwani näitel, kus „puhast maad“ rajatakse mõtluse, hariduse, sotsiaalse koostöö ja heategevuse ulatuslike kavade ja projektidega koondmõiste „humanistlik budism“ ehk „ühiskondlik budism“ (rénjiān fójiào 人間佛教,sõnasõnalt „budism inimeste seas“) all.

Jeesuse välimus kunsti, usu ja teaduse lõikepunktides

Ain Riistan

Läänemaises kultuuris on Jeesus visuaalselt kergesti äratuntav ka täiesti kirikuvõõrale inimesele. Ent kui süveneda Jeesus-kuvandi kultuuriloolisse ja ajaloolisse tausta, siis selgub, et me ei tea Jeesuse tegelikust välimusest peaaegu mitte midagi. Kõik Jeesus-kuvandid, mis meil on, on mõjutatud ideoloogilistest/teoloogilisest arusaamadest sellest, mida Jeesus tähendas oma ajastu kunstnikule. Ettekanne visandab mõned pidepunktid tänapäevase Jeesus-kuvandi kujunemisloost ja uurib, kui kaugele ajalooteadus selles küsimuses üldse saab jõuda.

Resonances of Religion in Digital Secularism

Jenna Supp-Montgomerie

A common Western narrative is that advances in technology have displaced the old influence of religion; the digital age seems to offer new ways of being human that render spirituality obsolete. Estonia proves particularly interesting in this frame as both the country with the most robust implementation of e-governance and one touted in dramatic headlines as the “least religious” in the world. Underneath the myth of secularism fueled by digital media percolate other stories of Estonian religiosity and underneath the infrastructure of the Internet sits the religiously inflected infrastructure of the telegraph. Religion in a variety of forms helped build this first cabled network, from spreading the technology around the world to garnering public enthusiasm to imagining what networks could be and could do. This paper offers an overview of the overt influence of religion at the origins of cabled networks and looks ahead to future research on the resonances of religion in so-called digital secularism. Even when the appearance of religion has been dimmed by the passage of time and the invisibility of its dominance as a cultural force, is it still embedded in cabled networks in material, social, affective, imaginative, and communicative ways? Rather than proposing direct causality or continuous influence, could the metaphor of resonance help explain the vibrations of religion in media then and now?

Tervis, loodus ja religioon uue vaimsuse ning alternatiivmeditsiini praktikates

Marko Uibu

Situatiivse ning vajaduspõhise uusvaimse religioossuse üks kandvaid telgi on tervisega seonduvad teemad. Tavameditsiinist eristuva või sellele otseselt vastanduvate õpetuste üheks põhiliseks toetuspunktiks on looduslikkuse ja sellega haagitult loomulikkuse dimensioon, mis ühendab religioossust ja terveolemise ja ravipraktikaid. Ettekandes vaatlen peamiselt uue vaimsuse keskkonnas levivate õpetuste ja teraapiate põhjal tervise ja loodusega seonduvaid tähendusi ja trende: looduslikkuse ja loomulikkuse tähendust ja tõlgendusi tervisega seonduvates õpetustes, tähenduste ja praktikate muutumist globaliseerumise ning kommertsialiseerumise kontekstis.

Lähema aja üritused

Neljapäeval, 15. märtsil kell 16.15 peab professor  Anil Boro (Gauhati University, India)  loengu teemal „Indigenous Religion of the Bodos of Assam“. Loeng toimub Tartus, Tartu Ülikooli von Bocki õppehoones, Ülikooli 16-214.

Helsingi Ülikooli uurija Varpu Myllyniemi peab 23. märtsil kell 17 Tartu Ülikooli peahoones ingliskeelse ettekande „Cooperation between Kindred Peoples in Ingria: Lutheran Estonians and Ingrian Finns in Late-19th Century and Early Soviet Decades“. Ettekandekoosolek toimub Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi, Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ja Eesti Kirikuloo Seltsi koostöös aadressil Ülikooli 18-228.

Prof. Karénina Kollmar-Paulenz (Berni ülikool) peab 27. märtsil kell 16.15 loengu “How to use belief to overcome belief: Demons in the Tibetan Buddhist gcod‐ritual”. Loeng toimub Tartu Ülikooli von Bocki õppehoones, Ülikooli 16-215.

Kuidas hoida hinge, mille omanik selle olemasolusse ei usu?

Teisipäeval, 6. veebruaril kell 17.15 peab SA Tartu Ülikooli Kliinikum hingehoidja ja pereterapeut Naatan Haamer ettekande „Kuidas hoida hinge, mille omanik selle olemasolusse ei usu?“. Ettekanne toimub Tartus, Ülikooli 16 – 214.

Naatan Haamer mõtiskleb küsimuste üle: mis on hing, mida saab hoida? Kas hoida saab igat hinge või vaid usklikku hinge? Mis on hinge hoidmisest kasu ja kas seda on üldse vaja? Mida peaks eestlase hinges hoidma, et hoida eestlast hinges?

 

Sümpoosion „Peterburist Petserini: õigeusu palverännu sisust“

Saabuval esmaspäeval, 8. jaanuaril kell 12.00 – 14.00 toimub Tartus Ülikooli 16 – 212 seltsi esimene selle aasta ettevõtmine, sümpoosion „Peterburist Petserini: õigeusu palverännu sisust“

Kavas:

Georg Allik “Palverännaku idee areng teoks. Õigeusu sümboolikast”

Anne Kukermann ja Ingrid Mäsak “Palverändurite muljeid koos piltidega”

Arutelu

Olete oodatud osalema!

Martin Ehala religioossetest ja ilmalikest tuumväärtustest

Jätkuvad ettekandekoosolekuid distsipliinidevahelistel kokkupuutealadel!

Neljapäeval, 2. novembril kell 17.00 peab Tartu ülikooli emakeeleõpetuse ja Helsingi ülikooli eesti keele professor Martin Ehala ettekande

„Religioossed ja ilmalikud tuumväärtused ning ühtekuuluvustunne“.

Ettekanne toimub Tartu ülikooli peahoones, ruumis 139.

Ehala sõnul iseloomustab iga kollektiivset identiteeti teatud väike hulk tuumväärtusi, mis on rühma liikmete emotsionaalse ühtekuuluvustunde aluseks. Jagatud tuumväärtused vähendavad määramatust ja suurendavad vastastikust mõistmist, luues sellega turvalisema sotsiaalse keskkonna. Ettekandes uuritakse, milline on religioossete ja ilmalike tuumväärtuste mõju inimkoosluste kestlikkusele ja dünaamikale. Ettekanne põhineb autori hiljuti ilmunud monograafial “Signs of Identity: The Anatomy of Belonging”
https://www.routledge.com/Signs-of-Identity-The-Anatomy-of-Belonging/Ehala/p/book/9781138280946

Olete oodatud!

Professor Jüri Allik religioosse mõtlemise võimalikkusest

Saabuval kolmapäeval, 11. oktoobril kell 17.00, peab TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik Eesti akadeemilises usundiloo seltsis ettekande “Kas religioosne mõtlemine on olemas?” Ettekandekoosolek toimub Tartu Ülikooli peahoone auditooriumis nr. 139.

Oma ettekande tutvustuseks ütleb Jüri Allik: Psühholoogias on tavaline pakkuda välja mõtlemise erinevaid esinemisvorme ühe või teise nähtuse seletamiseks. Samas, leida mingi eriline tunnus, mis eristab religioosset mõtlemist kõigist teistest, näib üsna lootusetu ülesanne. Religiooni eristab teistest elu vormidest, milles inimene saab eksiteerida, mitte niivõrd mõtlemine, kuivõrd uskumused, arvamused, emotsioonid ja väärtused, mis ei pruugi alluda ratsionaalsele analüüsile.

Eesti akadeemilise usundiloo seltsi eesmärgiks on arendada usundite ja religioossuse akadeemilist uurimist ning tuua selles tegevuses kokku eri distsipliinide uurijaid.

Lisainfo:

Madis Arukask, EAUSi president (Madis.arukask@ut.ee)