Rubriigiarhiiv: Tegevus

Tantra Indias. Paulsoni loengud religiooniuuringutes

Koostöös Tartu Ülikooliga korraldab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts esimesed Ivar Paulsoni nimelised loengud religiooniuuringutes. Sel aastal peab Paulsoni loenguid hinnatud India tantra uurija Paolo E. Rosati, kes on silma paistnud olulise ajaloolis-võrdleva teadustööga tantra kui religioosse nähtuse uurimisalal.

 

Ajad ja kohad:

02.11.2022 kell 16:15-17:45 – Ülikooli 18-139: Tantra and Beyond

03.11.2022 kell 16:15-17:45 – Ülikooli 18-139: The Cult of the Goddess Kāmākhyā (Assam)

04.11.2022 kell 14:15-15:45 – Ülikooli 18-139: Blood, Sex, and Magic: The Power of the Yonipīṭha at Kāmākhyā

 

Loengute pikemad sisukirjeldused on leitavad allpool.

Tantra and Beyond

02.11.2022 kell 16:15-17:45 – Ülikooli 18-139

This lecture is a short introduction to Tantra as a religious phenomenon related not only to the Sanskritic élite and its textual production (such as, e.g., the highly philosophical Kashmiri Śivaism and its non-dualistic view of the universe) but also to the cross-cultural dialectic between Brahmanism and non-mainstream religions, such as tribal and folk traditions. After an analysis of the proposed definitions of Tantra in the history of the studies, the characteristics of Tantra will be point out in order to explain the problematic identification of Tantra as an univocal category because the extreme fluidity of its elements. Hence, also a differentiation between left-hand and right-hand or soft-core and hard-core Tantra emerges as a flawed attempt of classification. Finally, the controversial issue regarding the ‘birth’ of Tantra will be discussed highlighting the possibility of a multiple origin of what we call Tantra.

 

The Cult of the Goddess Kāmākhyā (Assam)

03.11.2022 kell 16:15-17:45 – Ülikooli 18-139

The mythology of the goddess Kāmākhyā was introduced in the early medieval Kālikāpurāṇa (ninth–eleventh century CE), a Śākta text that linked the yoni of Satī to the Assamese goddess Kāmākhyā. This lecture will analyse the medieval and pre-modern Purāṇas and Tantras compiled in northeastern India—focusing on their mythological accounts of the cosmogony of the yoni-pīṭha—in order to outline the intersection of Kaula-Tantra and Purāṇic elements in the formation of the Goddess’s cult at Kāmākhyā.

 

Blood, Sex, and Magic: The Power of the Yonipīṭha at Kāmākhyā

04.11.2022 kell 14:15-15:45 – Ülikooli 18-139

This lecture explores the connection between Tantra and the magic tradition of Nīlācala in Assam in order to explain the encounter between Brahmanism and magic. First, the doctrinal, ritual, and mythical background of the cult of the Goddess Kāmākhyā, whose roots go back to the esoteric sexual path of Kaula Tantra praxis will be discussed. Having traced the history to this path, which around the 10th century switched from blood sacrifice to a mystic-erotic ritual centred on the yoni-pūjā (worship of the vulva), homologizing blood offerings and erotic rituals focusing on the human body as a source of sexual fluids necessary to obtain such supernatural accomplishments (siddhis), this lecture then examines the concept of siddhi as a ‘magical power’ that can be acquired only by those belonging to the kula (clan), the only ones who know the yoni’s secret (the restricted transmission of siddhis over kula’s generations being a complement to the ideology of blood sacrifice). Finally, it considers the intersection of indigenous traditions and Brahmanical ritual praxis in Assam as the source of the peculiar cult of the yoni of Kāmākhyā. From this discussion, Assamese Tantra emerges as a religious phenomenon that crosses socio-cultural boundaries and encompasses apparently irreconcilable categories

 

Paolo E. Rosati on Roomas (Itaalias) tegutsev sõltumatu uurija. Tal on doktorikraadi Aasia ja Aafrika uuringutes Rooma Sapienza Ülikoolist 2017. aastast. 2016. aastast saati on ta avaldanud hulgaliselt teadusartikleid yoni kultusest Kamakhyas. Tema märkimisväärsemate publikatsioonide hulka kuulub ajakirja Religions of South Asia toimetatud tantra-temaline erinumber (vol. 14, no. 1-2) ning koos Andrea Acriga toimetatud kogumik Tantra, Magic, and Vernacular Religions in Monsoon Asia: Texts, Practices, and Practitioners from the Margins (Routledge Studies in Tantric Traditions). Ühtlasi on tema koostamisel valmimas ka teine artiklikogumik, pealkirjaga Magic, the Supernatural, and Danger across Pre-Modern and Modern Monsoon Asia. Paolo Rosati peamiseks uurimisvaldkonnaks on olnud tantra ajalooline kujunemine kesk- ja varauusaja Assamis. Viimasel ajal on ta eriti tähelepanu pööranud tntra, maagia, sooliste aspektide ja mälu omavahelistele seostele uusajal.

 

Ivar Paulsoni nimelised loengud keskenduvad märkimisväärsematele teemadele, suundumustele ja uutele teadmistele kaasaja religiooniuuringutes. Ivar Paulson (1922-1966) paistis oma teadustöös silma ambitsioonika laiahaardelisusega nii käsitlust leidva materjali kui ka küsimuste ja uurimistöös rakendatavate lähenemisviiside poolest. Nõnda on ka Paulsoni loengute eesmärgiks tuua kokku tähelepanuväärsemaid uurimissuundi religiooniuuringute erinevatest valdkondadest.

 

Vestlusring Vladimir Proppi raamatu „Imemuinasjutu ajaloolised juured“ teemadel

4. augustil 2022 toimus EAUSi, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna ning kultuuriklubi Utoopiline Salong koostöös akadeemiline vestlusring äsja eesti keeles ilmunud Vladimir Proppi raamatu „Imemuinasjutu ajaloolised juured“ teemadel. Vestlusringis osalesid Jüri Allik, Peeter Torop ja Ülo Valk. Juttu juhtis raamatu tõlkinud ning kommentaaridega varustanud Madis Arukask.

Raamatus „Imemuinasjutu ajaloolised juured“ esitas Propp jõulise seletuse imemuinasjutu pärinemisest totemistlikke initsiatsiooniriitusi saatnud ja seletanud müütidest ning erinevate kultuuride surmajärgsuse kujutelmadest. Vestlusringis arutleti Vladimir Proppi akadeemiliste mõjutajate ning ta teos(t)e vastuvõtu üle Nõukogude Liidus ning läänes. Raamatu vastuvõtt ei olnud sõjajärgsel nõukogudemaal kuigi positiivne. Proppi süüdistati hälbimises leninlik-marksistlikust ajalookäsitlusest, läänes seevastu hoopis selle propageerimises. Proppi enda huvi ja kirg asusid aga väljaspool jaburaid ideoloogiaid seisvate ürgsete fenomenide tabamises ja sidumises.

Tartu Kirjanduse maja keldrikorruse Salongi oli vestlust kuulama kogunenud ligi 30 huvilist. Jutu ja suupistete kõrvale rüübati akadeemilist rabarberiveini. Lahkuti sõpradena.

Vestlusringi salvestust on võimalik vaadata siit: https://www.facebook.com/watch/live/?ref=watch_permalink&v=636577647518634

Vestlusringis Indrek Peedu, Erki Lind, Ülo Valk ja Tõnno Jonuks.

10. augustil 2021 toimus EAUSi, Tartu ülikooli usuteaduskonna, Utoopia raamatupoe, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna ning kultuuriklubi Salong ühises koostöös akadeemiline vestlusring kevadel eesti keeles ilmunud Hans G. Kippenbergi ja Kocku von Stuckradi raamatu „Sissejuhatus religiooniuuringutesse“ teemadel. Vestlusringis esinesid Erki Lind, Ülo Valk ja Tõnno Jonuks. Arutelu vedas Indrek Peedu. Peamiselt arutleti erinevate teemade üle, mis selles õpikus esile tõusid ning nende toel laiemalt küsimuse üle, millisena on ses äsjailmunud raamatus esitletud ja kujutatud religiooniuuringuid. Samuti arutleti raamatu autorite akadeemilise tausta ja teiste uurimisalade üle, vaadeldes seoseid käesoleva õpikuga. Lisaks jagus tähelepanu ka mitmetele erinevatele teemadele, mis tänapäeva religiooniuuringutes aktuaalsed on. Vestlusringi oli kuulama ja küsimusi esitama tulnud umbkaudu paarkümmend inimest. Diskussioonile järgnes vabavormiline arutelu veini, sooja joogi ja suupistelaua juures.

Akadeemiline vestlusring Wilfred Cantwell Smithist

Vestlusringis Indrek Peedu, Meelis Friedenthal ja Atko Remmel.

27. juulil 2021 toimus EAUSi eestvedamisel, koostöös Utoopia raamatupoe, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna ning kultuuriklubiga Salong, akadeemiline vestlusring möödunud talvel eesti keeles ilmunud Wilfred Cantwell Smithi raamatu „Religiooni tähendus ja ots“ ainetel. Vestlusringis esinesid Meelis Friedenthal ja Atko Remmel, arutelu vedas Indrek Peedu. Peamiselt keerles diskussioon „religiooni“ mõiste ümber. Arutleti mõiste ajaloo, tänapäevase kasutuse, probleemide ja muu seonduva üle, keskendudes läbivalt argumentidele ja järeldustele, mida neis asjus esitas W. C. Smith enda raamatus. Lisaks pöörati tähelepanu ka sellele, kuidas kõik niisugused asjaolud haakuvad tänapäeva olukorra ja selle uurimisega nii Eesti kui ka maailmas laiemalt. Vestlusring sai igati korraliku tähelepanu osaliseks, kohale oli tulnud umbkaudu 25 huvilist. Diskussioonile järgnes vabas vormis mõtete vahetamine veini- ja suupistelaua ääres.

Akadeemiline vestlusring Arnold van Gennepist

Vestlusringis (vasakult) Indrek Peedu, Ülo Valk (arvuti vahendusel) ja Toomas Gross.

11. augustil 2020 toimus EAUSi eestvedamisel, koostöös Utoopia raamatupoe ja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonnaga, akadeemiline vestlusring kevadel eesti keeles ilmunud Arnold van Gennepi raamatu „Siirderiitused“ ainetel. Vestlusringis esinesid Toomas Gross ja Ülo Valk, vestlust juhtis Indrek Peedu. Arutelus oli põhitähelepanu all van Gennepist alguse saanud siirderiituste kontseptsiooni jätkuv olulisus antropoloogias kui ka humanitaar- ja sotsiaalteaduses üleüldiselt, samuti van Gennepi enda isik ning muu tegevus teistegi uurimisteemade juures peale siirderiituste. Samuti sai omajagu tähelepanu van Gennepi jõudmine Eestisse ning sellega kaasnenud varajane vastukaja siinsete uurijate seas. Vestlusring sai küllaltki laia tähelepanu osaliseks, kuivõrd kohale oli tulnud üle 30 huvilise. Diskussioonile järgnes vabas vormis mõtete vahetamine veini- ja suupistelaua ääres.

Akadeemiline vestlusring Bronisław Malinowskist

Vestlusringis Indrek Peedu, Ain Riistan ja Aimar Ventsel.

3. märtsil 2020 toimus EAUSi eestvedamisel, koostöös Utoopia raamatupoe ja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonnaga, akadeemiline vestlusring hiljuti eesti keeles ilmunud Bronisław Malinowski raamatu „Maagia, teadus ja religioon ning teisi esseid“ teemadel. Vestlusringis esinesid Ain Riistan ja Aimar Ventsel. Arutelu vedas Indrek Peedu. Diskussioonis oli põhitähelepanu all Malinowski tegevus, teadustöö, märkimisväärsemad ideeliinid kui ka sajanditagune kontekst, ent omajagu tähelepanu sai ka Malinowski jätkuv relevantsus tänapäeval. Üritus osutus küllaltki populaarseks – kohale oli tulnud üle 30 huvilise, kes ka ise said vestlusringi lõpus esinejatele küsimusi esitada ning seejärel veini- ja suupistelaua ääres kõigil jutuks tulnud teemadel kaasa mõelda.

 

EAUS kontserdisarjas HELIjaKEEL

Eesti ja lääne nüüdismuusikat sõnakunstiga siduv kontserdisari HELIjaKEEL, mille korraldaja on Eesti muusikute avatud loominguline ühendus Kammermuusikud (http://kammermuusikud.ee/helijakeel-2019-2020/, eesotsas pianist Diana Liiviga), on oma 2019/2020 hooajal keskendunud pühakirjadele, religioonidele ning elufilosoofiatele. Kontsertidel kõrvutatakse ja leitakse seoseid erinevate heliloojate, kirjanike ja mõtlejate loomingus kajastuvate religioossete ja filosoofiliste vaadete vahel. Kõikidele temaatilistele kontsertidele lisandub vestlusring, mida toetavad teemaga lähemalt seotud külalised. Kontserdisari toimub koostöös EAUSiga.

 

Klassikaraadios järelkuulatavad kontsert-vestlused:

EASR konverents “Religion – Continuations and Disruptions” 2019. aastal

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi põhiline energia 2019. aastal kulus seltsi emaorganisatsiooni, European Association for the Study of Religion (EASR) konverentsi ettevalmistamiseks ja korraldamiseks, mis toimus koostöös TÜ usuteaduskonna ja kultuuriteaduste instituudiga.  Konverents toimus Tartu Ülikoolis 25.-29. juunini.

Konverentsi teemaks oli „Religioon – jätkuvused ja katkestused“, haarates seeläbi enda alla kõiksugu religiooniuuringute valdkondi, usundiajaloolisest uurimisest religioonipsühholoogiani. EASR konverentsi võib pidada kõige mõjukamaks ja olulisemaks religiooniuuringute valdkonna iga-aastaseks konverentsiks Euroopas. Selle abil sai ka Eestis tehtav teadustöö kindlasti suure tähelepanu osaliseks, kuivõrd Eesti teadlased olid silmatorkavalt aktiivsed ka ise osalema ja esinema.

Plenaarettekannetega esinesid tunnustatud teadlased: Zvi Bekerman Iisraelist (Hebrew University of Jerusalem/Mandel Leadership Institute); Timothy Insoll Suurbritanniast (University of Exeter); Sonja Luehrmann Kanadast (Simon Fraser University); Michael Stausberg Norrast (University of Bergen); Lotte Tarkka Soomest (University of Helsinki); David Thurfjell Rootsist (Södertörn University).

Kokku registreerus konverentsile 680 inimest 49 riigist, toimus 6 plenaarloengut, tehti 584 ettekannet ning viidi läbi paar ümarlaua-arutelu. Lisaks konverentsi populaarsele sotsiaalprogrammile pakkusime valikut kultuurireise ning ekskursioone, mis tutvustasid Tartut ja Eestit turismisihtkohana. Kõige rohkem oli osalejaid Saksamaalt, Eestist, Soomest, Venemaalt ja Suurbritanniast. Tagasisideküsitluse põhjal jäi üle 90% osalejatest konverentsiga üldjoontes või väga rahule.

Konverentsi kohta leiab enam infot EAUSi ingliskeelselt veebilehelt.

 

Konverents „Uurija ja andmed“

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi konverents „Uurija ja andmed“

6. detsembril 2019 Tartus

Ülikooli 16 (von Bocki maja) – aud. 212

 

KONVERENTSI KAVA

14.00 Avasõnad

14.05-14.35 Helen Haas: Uurimisandmed kui uurija ja uuritava koostöö tulemus

14.35-15.05 Ain Riistan: Uurimisandmete metamorfoosid Uue Testamendi tekstikriitikas

15.05-15.35 Merili Metsvahi: Abielu 18. sajandi Eestis. Kuidas põimida erinevat päritolu andmeid?

15.35-16.00 Kohvipaus

16.00-16.30 Tõnno Jonuks: Arheoloogia ja religioon – kas ainult anekdoot?

16.30-17.00 Vladimir Sazonov: Kiilkiri ja uurija: andmete analüüs ühe Kesk-Assüüria dokumendi näitel

17.00-17.30 Mare Kõiva, Andres Kuperjanov: Lapsepõlve hirmud ja lastehirmutised. Muutused perioodil 1920-2018

 

17.30-18.00 Seltsi koosolek

18.00 Koosviibimine esinejatele ja seltsi liikmetele Ülikooli kohviku talveaias 

Ettekandepäev “Religiooni tähendusväljad”

Religiooni tähendusväljad

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ettekandepäev 8. juunil, Tartus Ülikooli 16-214

KAVA

13.00 Avasõnad

13.05 Jenna Supp-Montgomerie “Resonances of Religion in Digital Secularism”

13.35 Lea Altnurme „Religioonivabrik. Kuidas teha religiooni?“

14.05 Amar Annus „Religioossete ideede tekkimisest unenägude kaudu“

14.35 Ain Riistan „Jeesuse välimus kunsti, usu ja teaduse lõikepunktides“

15.05-15.30 paus

15.30 Art Leete „Usun, ei usu: komi bricolage õigeusu, ateismi ja animismi väljal“

16.00 Marko Uibu „Tervis, loodus ja religioon uue vaimsuse ning alternatiivmeditsiini praktikates“

16.30 Alar Kilp „Meedium on sõnum: tehnoloogiline areng, inimressursi juhtimine, religiooni massipärastumine“

17.00 Märt Läänemets „„Parandades inimese kvaliteeti muudame maailma puhtaks maaks!“ Budistlike ühingute tegevusest tänapäeva Taiwanis“

17.30-18.00 EAUSi aastakoosolek

18.00 Koosviibimine ettekandjatele ja EAUSi liikmetele Ülikooli kohviku Talveaias

TEESID

Religioonivabrik. Kuidas teha religiooni?

Lea Altnurme

Ettekandes tulevad vaatluse alla erinevad religiooni konstrueerimise viisid ning nendega seotud uurimisprobleemid. Mida tajutakse religioonina ja miks? Mis hoiab seda visalt püsivana? Kuidas religiooniteadus religiooni teeb?  Kuidas teadusest endast religiooni teha saab? Millised on religiooni uued, harjumatud vormid ja paigad? Millised on religiooni peidetud kohad? Nendele ja muudele sarnastele küsimustele vastust otsides heidetakse ettekandes valgust religiooniuuringute ees täna seisvatele ülesannetele.   

Religioossete ideede tekkimisest unenägude kaudu

Amar Annus

Ettekanne teeb ülevaate Patrick McNamara raamatu “Dreams and Visions: How Religious Ideas Emerge in Sleep and Dreams” põhilistest ideedest.

Meedium on sõnum: tehnoloogiline areng, inimressursi juhtimine, religiooni massipärastumine

Alar Kilp

Tagantjärele ajalukku tagasi vaadates on tõdetud, et tehnoloogilise muutuse või arenguga on kaasnenud muutused nii viisides, kuidas on inimkooslusi valitsetud kui ka religioonis ehk selles, kuidas on mõtestatud inimeksistentsi – teljeajastu (Achsenzeit) käsitlused (iseäranis Shmuel Eisenstadt) tuvastasid sarnaseid tehnoloogilisi muutusi maailmareligioonide esilekerkimise ühe tausttingimusena (8-2 saj eKr), trükikunstita poleks olnud (luterlikku) reformatsiooni, kaasaegne rahvuslusreligioon kerkis esile ühiskonnas, mille liikmed lugesid hommikuti päevalehti ning  1960ndate televisiooni tulek ajal mõtestati individuaalsemal moel ümber inimeste suhestumine usutraditsiooniga.

Viimasel (nn tõejärgse ajastu) kümnendil on tehnoloogiline areng avardanud ja andnud uusi võimalusi inimressurssi haldamiseks-juhtimiseks (human resource management), on muutnud nii (poliitilist) kommunikatsiooni (populismi tõus nii ideoloogia, poliitika tegemise viisi ja oskuse kui ka taktikana) ning sealhulgas ka seda, kuidas inimesed suhestuvad religiooniga. Olivier Roy sõnul on „populistid kaaperdamas religiooni“. Pikemas perspektiivis vaadatuna võib aga olla tegemist „lihtsalt“ järjekordse suuremat sorti muutusega, mille käigus muutuvad koos nii tehnoloogia, võim kui religioon.  

Usun, ei usu: komi bricolage õigeusu, ateismi ja animismi väljal

Art Leete

On õpiku tasemel tõsiasi, et pikaajalistel või korduvatel samas piirkonnas toimuvatel etnograafilistel välitöödel saab uurija suure osa informatsioonist vähestelt informantidelt. Sellest johtuvalt kujuneb tinglik tunnetuslik tasakaalutus – ajaliselt mahukas etnograafiline kogemus toetub suuresti suhetele väheste inimestega. Need inimesed kujundavad uurijas justkui mingi tunnetusliku moonduse kaudu tekkivat palju laiemat kultuuritunnetust. Seda võimaliku moonutuse efekti aitab maandada refleksiivsus, teadmiste konstrueerimise iseärasuse tunnistamine. Samas juhtub sedagi, et pika-ajalise suhtlemise tulemusena jõuab võtmeinformant anda üksteisele risti vastukäivaid teateid. Vahel võivad sellised andmed puudutada ka eksistentsiaalselt olulisi küsimusi, mis võiksid justkui olla fundamentaalsed ning peaksid aitama etnograafil inimesi olemuslikult mõista. Idee järgi olekski vaja seda mahukat kultuurikogemust selleks, et sellistest asjadest aru saada. Arutan ettekandes selle üle, kas mu komi võtmeinformant on usklik või pole. Ma pole kindel, kas ta on selles küsimuses sõna võttes surmtõsine, narrib mind või räägib lihtsalt täiesti suvalist juttu, on ta vahel ühel, vahel teisel seisukohal, kasutab erinevaid lähtepunkte enda määratlemisel või esindab ta tänapäevasel Venemaal levinud eksistentsiaalset mudelit, mille raames on inimene kõike korraga.

 

„Parandades inimese kvaliteeti muudame maailma puhtaks maaks!“ Budistlike ühingute tegevusest tänapäeva Taiwanis

Märt Läänemets

Pealkirja lause (hiina keeles: tíshēng rén de pǐnzhí, jiànshè rénjiān jìngtǔ 提昇人的品質，建設人間淨土) pärineb Taiwani ühe mõjukaima budistliku ühingu – Dharmatrummi mäe (fǎ gǔ shān 法鼓山) – rajajalt õpetaja Sheng-yenilt (shēng yán 聲嚴; 1931-2009). See hüüdlause annab uue, tänapäevase mõtte Ida-Aasia budismi iidsele „puhta maa“ (jǐng tù 淨土) õpetusele.

„Puhas maa“ on India mahajaana budismi buddhavälja (buddhakṣetra) mõiste hiinakeelne vaste. Buddhavälja all mõistetakse tavaliselt maailma või universumi osa, mis on ühe konkreetse Buddha (Virgunu) mõju all. Erilised on nn puhtad buddhaväljad, kus kõik olendid on saanud puhtaks kõigist halbadest omadustest ja täielikult virgunud, st nad on oma olemuselt võrdsed Buddhaga. Selle põhjal on loodud budistlikke mütoloogilisi utoopiaid, kus kirjeldatakse taolisi buddhavälju (näiteks mütoloogilise buddha Amitābha buddhaväli Sukhavatī – „Õnnemaa“).

Mahajaana pühakirjas „Vimalkīrti õpetuse suutras“ (Vimalakīrti-nirdeśa-sūtra) antakse buddhavälja mõistele ratsionaalne praktilis-psühholoogiline tõlgendus, mille kohaselt bodhisattvate buddhaväli saab puhtaks ainult sedavõrd, kuivõrd saavad puhtaks kõik olendid. Seega – buddhaväli („puhas maa“) ei saa olla olemas väljaspool kõiki olendeid ja nende meelt. Buddhavälja puhtus sõltub iga olendi (meele) puhtusest. Buddhaväli = olendite väli.

Sellest õpetusest lähtuvad budismi tänapäevased sotsiaalsed õpetused ja tegevused Hiina budismis. Ettekandes vaadeldakse mõningaid neist Taiwani näitel, kus „puhast maad“ rajatakse mõtluse, hariduse, sotsiaalse koostöö ja heategevuse ulatuslike kavade ja projektidega koondmõiste „humanistlik budism“ ehk „ühiskondlik budism“ (rénjiān fójiào 人間佛教，sõnasõnalt „budism inimeste seas“) all.

Jeesuse välimus kunsti, usu ja teaduse lõikepunktides

Ain Riistan

Läänemaises kultuuris on Jeesus visuaalselt kergesti äratuntav ka täiesti kirikuvõõrale inimesele. Ent kui süveneda Jeesus-kuvandi kultuuriloolisse ja ajaloolisse tausta, siis selgub, et me ei tea Jeesuse tegelikust välimusest peaaegu mitte midagi. Kõik Jeesus-kuvandid, mis meil on, on mõjutatud ideoloogilistest/teoloogilisest arusaamadest sellest, mida Jeesus tähendas oma ajastu kunstnikule. Ettekanne visandab mõned pidepunktid tänapäevase Jeesus-kuvandi kujunemisloost ja uurib, kui kaugele ajalooteadus selles küsimuses üldse saab jõuda.

Resonances of Religion in Digital Secularism

Jenna Supp-Montgomerie

A common Western narrative is that advances in technology have displaced the old influence of religion; the digital age seems to offer new ways of being human that render spirituality obsolete. Estonia proves particularly interesting in this frame as both the country with the most robust implementation of e-governance and one touted in dramatic headlines as the “least religious” in the world. Underneath the myth of secularism fueled by digital media percolate other stories of Estonian religiosity and underneath the infrastructure of the Internet sits the religiously inflected infrastructure of the telegraph. Religion in a variety of forms helped build this first cabled network, from spreading the technology around the world to garnering public enthusiasm to imagining what networks could be and could do. This paper offers an overview of the overt influence of religion at the origins of cabled networks and looks ahead to future research on the resonances of religion in so-called digital secularism. Even when the appearance of religion has been dimmed by the passage of time and the invisibility of its dominance as a cultural force, is it still embedded in cabled networks in material, social, affective, imaginative, and communicative ways? Rather than proposing direct causality or continuous influence, could the metaphor of resonance help explain the vibrations of religion in media then and now?

Tervis, loodus ja religioon uue vaimsuse ning alternatiivmeditsiini praktikates

Marko Uibu

Situatiivse ning vajaduspõhise uusvaimse religioossuse üks kandvaid telgi on tervisega seonduvad teemad. Tavameditsiinist eristuva või sellele otseselt vastanduvate õpetuste üheks põhiliseks toetuspunktiks on looduslikkuse ja sellega haagitult loomulikkuse dimensioon, mis ühendab religioossust ja terveolemise ja ravipraktikaid. Ettekandes vaatlen peamiselt uue vaimsuse keskkonnas levivate õpetuste ja teraapiate põhjal tervise ja loodusega seonduvaid tähendusi ja trende: looduslikkuse ja loomulikkuse tähendust ja tõlgendusi tervisega seonduvates õpetustes, tähenduste ja praktikate muutumist globaliseerumise ning kommertsialiseerumise kontekstis.