Rubriigiarhiiv: Tegevus

Tantra Indias. Paulsoni loengud religiooniuuringutes

Koostöös Tartu Ülikooliga korraldab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts esimesed Ivar Paulsoni nimelised loengud religiooniuuringutes. Sel aastal peab Paulsoni loenguid hinnatud India tantra uurija Paolo E. Rosati, kes on silma paistnud olulise ajaloolis-võrdleva teadustööga tantra kui religioosse nähtuse uurimisalal.

 

Ajad ja kohad:

02.11.2022 kell 16:15-17:45 – Ülikooli 18-139: Tantra and Beyond

03.11.2022 kell 16:15-17:45 – Ülikooli 18-139: The Cult of the Goddess Kāmākhyā (Assam)

04.11.2022 kell 14:15-15:45 – Ülikooli 18-139: Blood, Sex, and Magic: The Power of the Yonipīṭha at Kāmākhyā

 

Loengute pikemad sisukirjeldused on leitavad allpool.

Tantra and Beyond

02.11.2022 kell 16:15-17:45 – Ülikooli 18-139

This lecture is a short introduction to Tantra as a religious phenomenon related not only to the Sanskritic élite and its textual production (such as, e.g., the highly philosophical Kashmiri Śivaism and its non-dualistic view of the universe) but also to the cross-cultural dialectic between Brahmanism and non-mainstream religions, such as tribal and folk traditions. After an analysis of the proposed definitions of Tantra in the history of the studies, the characteristics of Tantra will be point out in order to explain the problematic identification of Tantra as an univocal category because the extreme fluidity of its elements. Hence, also a differentiation between left-hand and right-hand or soft-core and hard-core Tantra emerges as a flawed attempt of classification. Finally, the controversial issue regarding the ‘birth’ of Tantra will be discussed highlighting the possibility of a multiple origin of what we call Tantra.

 

The Cult of the Goddess Kāmākhyā (Assam)

03.11.2022 kell 16:15-17:45 – Ülikooli 18-139

The mythology of the goddess Kāmākhyā was introduced in the early medieval Kālikāpurāṇa (ninth–eleventh century CE), a Śākta text that linked the yoni of Satī to the Assamese goddess Kāmākhyā. This lecture will analyse the medieval and pre-modern Purāṇas and Tantras compiled in northeastern India—focusing on their mythological accounts of the cosmogony of the yoni-pīṭha—in order to outline the intersection of Kaula-Tantra and Purāṇic elements in the formation of the Goddess’s cult at Kāmākhyā.

 

Blood, Sex, and Magic: The Power of the Yonipīṭha at Kāmākhyā

04.11.2022 kell 14:15-15:45 – Ülikooli 18-139

This lecture explores the connection between Tantra and the magic tradition of Nīlācala in Assam in order to explain the encounter between Brahmanism and magic. First, the doctrinal, ritual, and mythical background of the cult of the Goddess Kāmākhyā, whose roots go back to the esoteric sexual path of Kaula Tantra praxis will be discussed. Having traced the history to this path, which around the 10th century switched from blood sacrifice to a mystic-erotic ritual centred on the yoni-pūjā (worship of the vulva), homologizing blood offerings and erotic rituals focusing on the human body as a source of sexual fluids necessary to obtain such supernatural accomplishments (siddhis), this lecture then examines the concept of siddhi as a ‘magical power’ that can be acquired only by those belonging to the kula (clan), the only ones who know the yoni’s secret (the restricted transmission of siddhis over kula’s generations being a complement to the ideology of blood sacrifice). Finally, it considers the intersection of indigenous traditions and Brahmanical ritual praxis in Assam as the source of the peculiar cult of the yoni of Kāmākhyā. From this discussion, Assamese Tantra emerges as a religious phenomenon that crosses socio-cultural boundaries and encompasses apparently irreconcilable categories

 

Paolo E. Rosati on Roomas (Itaalias) tegutsev sõltumatu uurija. Tal on doktorikraadi Aasia ja Aafrika uuringutes Rooma Sapienza Ülikoolist 2017. aastast. 2016. aastast saati on ta avaldanud hulgaliselt teadusartikleid yoni kultusest Kamakhyas. Tema märkimisväärsemate publikatsioonide hulka kuulub ajakirja Religions of South Asia toimetatud tantra-temaline erinumber (vol. 14, no. 1-2) ning koos Andrea Acriga toimetatud kogumik Tantra, Magic, and Vernacular Religions in Monsoon Asia: Texts, Practices, and Practitioners from the Margins (Routledge Studies in Tantric Traditions). Ühtlasi on tema koostamisel valmimas ka teine artiklikogumik, pealkirjaga Magic, the Supernatural, and Danger across Pre-Modern and Modern Monsoon Asia. Paolo Rosati peamiseks uurimisvaldkonnaks on olnud tantra ajalooline kujunemine kesk- ja varauusaja Assamis. Viimasel ajal on ta eriti tähelepanu pööranud tntra, maagia, sooliste aspektide ja mälu omavahelistele seostele uusajal.

 

Ivar Paulsoni nimelised loengud keskenduvad märkimisväärsematele teemadele, suundumustele ja uutele teadmistele kaasaja religiooniuuringutes. Ivar Paulson (1922-1966) paistis oma teadustöös silma ambitsioonika laiahaardelisusega nii käsitlust leidva materjali kui ka küsimuste ja uurimistöös rakendatavate lähenemisviiside poolest. Nõnda on ka Paulsoni loengute eesmärgiks tuua kokku tähelepanuväärsemaid uurimissuundi religiooniuuringute erinevatest valdkondadest.

 

Vestlusring Vladimir Proppi raamatu „Imemuinasjutu ajaloolised juured“ teemadel

4. augustil 2022 toimus EAUSi, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna ning kultuuriklubi Utoopiline Salong koostöös akadeemiline vestlusring äsja eesti keeles ilmunud Vladimir Proppi raamatu „Imemuinasjutu ajaloolised juured“ teemadel. Vestlusringis osalesid Jüri Allik, Peeter Torop ja Ülo Valk. Juttu juhtis raamatu tõlkinud ning kommentaaridega varustanud Madis Arukask.

Raamatus „Imemuinasjutu ajaloolised juured“ esitas Propp jõulise seletuse imemuinasjutu pärinemisest totemistlikke initsiatsiooniriitusi saatnud ja seletanud müütidest ning erinevate kultuuride surmajärgsuse kujutelmadest. Vestlusringis arutleti Vladimir Proppi akadeemiliste mõjutajate ning ta teos(t)e vastuvõtu üle Nõukogude Liidus ning läänes. Raamatu vastuvõtt ei olnud sõjajärgsel nõukogudemaal kuigi positiivne. Proppi süüdistati hälbimises leninlik-marksistlikust ajalookäsitlusest, läänes seevastu hoopis selle propageerimises. Proppi enda huvi ja kirg asusid aga väljaspool jaburaid ideoloogiaid seisvate ürgsete fenomenide tabamises ja sidumises.

Tartu Kirjanduse maja keldrikorruse Salongi oli vestlust kuulama kogunenud ligi 30 huvilist. Jutu ja suupistete kõrvale rüübati akadeemilist rabarberiveini. Lahkuti sõpradena.

Vestlusringi salvestust on võimalik vaadata siit: https://www.facebook.com/watch/live/?ref=watch_permalink&v=636577647518634

Vestlusringis Indrek Peedu, Erki Lind, Ülo Valk ja Tõnno Jonuks.

10. augustil 2021 toimus EAUSi, Tartu ülikooli usuteaduskonna, Utoopia raamatupoe, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna ning kultuuriklubi Salong ühises koostöös akadeemiline vestlusring kevadel eesti keeles ilmunud Hans G. Kippenbergi ja Kocku von Stuckradi raamatu „Sissejuhatus religiooniuuringutesse“ teemadel. Vestlusringis esinesid Erki Lind, Ülo Valk ja Tõnno Jonuks. Arutelu vedas Indrek Peedu. Peamiselt arutleti erinevate teemade üle, mis selles õpikus esile tõusid ning nende toel laiemalt küsimuse üle, millisena on ses äsjailmunud raamatus esitletud ja kujutatud religiooniuuringuid. Samuti arutleti raamatu autorite akadeemilise tausta ja teiste uurimisalade üle, vaadeldes seoseid käesoleva õpikuga. Lisaks jagus tähelepanu ka mitmetele erinevatele teemadele, mis tänapäeva religiooniuuringutes aktuaalsed on. Vestlusringi oli kuulama ja küsimusi esitama tulnud umbkaudu paarkümmend inimest. Diskussioonile järgnes vabavormiline arutelu veini, sooja joogi ja suupistelaua juures.

Akadeemiline vestlusring Wilfred Cantwell Smithist

Vestlusringis Indrek Peedu, Meelis Friedenthal ja Atko Remmel.

27. juulil 2021 toimus EAUSi eestvedamisel, koostöös Utoopia raamatupoe, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna ning kultuuriklubiga Salong, akadeemiline vestlusring möödunud talvel eesti keeles ilmunud Wilfred Cantwell Smithi raamatu „Religiooni tähendus ja ots“ ainetel. Vestlusringis esinesid Meelis Friedenthal ja Atko Remmel, arutelu vedas Indrek Peedu. Peamiselt keerles diskussioon „religiooni“ mõiste ümber. Arutleti mõiste ajaloo, tänapäevase kasutuse, probleemide ja muu seonduva üle, keskendudes läbivalt argumentidele ja järeldustele, mida neis asjus esitas W. C. Smith enda raamatus. Lisaks pöörati tähelepanu ka sellele, kuidas kõik niisugused asjaolud haakuvad tänapäeva olukorra ja selle uurimisega nii Eesti kui ka maailmas laiemalt. Vestlusring sai igati korraliku tähelepanu osaliseks, kohale oli tulnud umbkaudu 25 huvilist. Diskussioonile järgnes vabas vormis mõtete vahetamine veini- ja suupistelaua ääres.

Akadeemiline vestlusring Arnold van Gennepist

Vestlusringis (vasakult) Indrek Peedu, Ülo Valk (arvuti vahendusel) ja Toomas Gross.

11. augustil 2020 toimus EAUSi eestvedamisel, koostöös Utoopia raamatupoe ja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonnaga, akadeemiline vestlusring kevadel eesti keeles ilmunud Arnold van Gennepi raamatu „Siirderiitused“ ainetel. Vestlusringis esinesid Toomas Gross ja Ülo Valk, vestlust juhtis Indrek Peedu. Arutelus oli põhitähelepanu all van Gennepist alguse saanud siirderiituste kontseptsiooni jätkuv olulisus antropoloogias kui ka humanitaar- ja sotsiaalteaduses üleüldiselt, samuti van Gennepi enda isik ning muu tegevus teistegi uurimisteemade juures peale siirderiituste. Samuti sai omajagu tähelepanu van Gennepi jõudmine Eestisse ning sellega kaasnenud varajane vastukaja siinsete uurijate seas. Vestlusring sai küllaltki laia tähelepanu osaliseks, kuivõrd kohale oli tulnud üle 30 huvilise. Diskussioonile järgnes vabas vormis mõtete vahetamine veini- ja suupistelaua ääres.

Akadeemiline vestlusring Bronisław Malinowskist

Vestlusringis Indrek Peedu, Ain Riistan ja Aimar Ventsel.

3. märtsil 2020 toimus EAUSi eestvedamisel, koostöös Utoopia raamatupoe ja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonnaga, akadeemiline vestlusring hiljuti eesti keeles ilmunud Bronisław Malinowski raamatu „Maagia, teadus ja religioon ning teisi esseid“ teemadel. Vestlusringis esinesid Ain Riistan ja Aimar Ventsel. Arutelu vedas Indrek Peedu. Diskussioonis oli põhitähelepanu all Malinowski tegevus, teadustöö, märkimisväärsemad ideeliinid kui ka sajanditagune kontekst, ent omajagu tähelepanu sai ka Malinowski jätkuv relevantsus tänapäeval. Üritus osutus küllaltki populaarseks – kohale oli tulnud üle 30 huvilise, kes ka ise said vestlusringi lõpus esinejatele küsimusi esitada ning seejärel veini- ja suupistelaua ääres kõigil jutuks tulnud teemadel kaasa mõelda.

 

EAUS kontserdisarjas HELIjaKEEL

Eesti ja lääne nüüdismuusikat sõnakunstiga siduv kontserdisari HELIjaKEEL, mille korraldaja on Eesti muusikute avatud loominguline ühendus Kammermuusikud (http://kammermuusikud.ee/helijakeel-2019-2020/, eesotsas pianist Diana Liiviga), on oma 2019/2020 hooajal keskendunud pühakirjadele, religioonidele ning elufilosoofiatele. Kontsertidel kõrvutatakse ja leitakse seoseid erinevate heliloojate, kirjanike ja mõtlejate loomingus kajastuvate religioossete ja filosoofiliste vaadete vahel. Kõikidele temaatilistele kontsertidele lisandub vestlusring, mida toetavad teemaga lähemalt seotud külalised. Kontserdisari toimub koostöös EAUSiga.

 

Klassikaraadios järelkuulatavad kontsert-vestlused:

EASR konverents “Religion – Continuations and Disruptions” 2019. aastal

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi põhiline energia 2019. aastal kulus seltsi emaorganisatsiooni, European Association for the Study of Religion (EASR) konverentsi ettevalmistamiseks ja korraldamiseks, mis toimus koostöös TÜ usuteaduskonna ja kultuuriteaduste instituudiga.  Konverents toimus Tartu Ülikoolis 25.-29. juunini.

Konverentsi teemaks oli „Religioon – jätkuvused ja katkestused“, haarates seeläbi enda alla kõiksugu religiooniuuringute valdkondi, usundiajaloolisest uurimisest religioonipsühholoogiani. EASR konverentsi võib pidada kõige mõjukamaks ja olulisemaks religiooniuuringute valdkonna iga-aastaseks konverentsiks Euroopas. Selle abil sai ka Eestis tehtav teadustöö kindlasti suure tähelepanu osaliseks, kuivõrd Eesti teadlased olid silmatorkavalt aktiivsed ka ise osalema ja esinema.

Plenaarettekannetega esinesid tunnustatud teadlased: Zvi Bekerman Iisraelist (Hebrew University of Jerusalem/Mandel Leadership Institute); Timothy Insoll Suurbritanniast (University of Exeter); Sonja Luehrmann Kanadast (Simon Fraser University); Michael Stausberg Norrast (University of Bergen); Lotte Tarkka Soomest (University of Helsinki); David Thurfjell Rootsist (Södertörn University).

Kokku registreerus konverentsile 680 inimest 49 riigist, toimus 6 plenaarloengut, tehti 584 ettekannet ning viidi läbi paar ümarlaua-arutelu. Lisaks konverentsi populaarsele sotsiaalprogrammile pakkusime valikut kultuurireise ning ekskursioone, mis tutvustasid Tartut ja Eestit turismisihtkohana. Kõige rohkem oli osalejaid Saksamaalt, Eestist, Soomest, Venemaalt ja Suurbritanniast. Tagasisideküsitluse põhjal jäi üle 90% osalejatest konverentsiga üldjoontes või väga rahule.

Konverentsi kohta leiab enam infot EAUSi ingliskeelselt veebilehelt.

 

Konverents „Uurija ja andmed“

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi konverents „Uurija ja andmed“

6. detsembril 2019 Tartus

Ülikooli 16 (von Bocki maja) – aud. 212

 

KONVERENTSI KAVA

14.00 Avasõnad

14.05-14.35 Helen Haas: Uurimisandmed kui uurija ja uuritava koostöö tulemus

14.35-15.05 Ain Riistan: Uurimisandmete metamorfoosid Uue Testamendi tekstikriitikas

15.05-15.35 Merili Metsvahi: Abielu 18. sajandi Eestis. Kuidas põimida erinevat päritolu andmeid?

15.35-16.00 Kohvipaus

16.00-16.30 Tõnno Jonuks: Arheoloogia ja religioon – kas ainult anekdoot?

16.30-17.00 Vladimir Sazonov: Kiilkiri ja uurija: andmete analüüs ühe Kesk-Assüüria dokumendi näitel

17.00-17.30 Mare Kõiva, Andres Kuperjanov: Lapsepõlve hirmud ja lastehirmutised. Muutused perioodil 1920-2018

 

17.30-18.00 Seltsi koosolek

18.00 Koosviibimine esinejatele ja seltsi liikmetele Ülikooli kohviku talveaias 

Ettekandepäev “Religiooni tähendusväljad”

Religiooni tähendusväljad

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ettekandepäev 8. juunil, Tartus Ülikooli 16-214

KAVA

13.00 Avasõnad

13.05 Jenna Supp-Montgomerie “Resonances of Religion in Digital Secularism”

13.35 Lea Altnurme „Religioonivabrik. Kuidas teha religiooni?“

14.05 Amar Annus „Religioossete ideede tekkimisest unenägude kaudu“

14.35 Ain Riistan „Jeesuse välimus kunsti, usu ja teaduse lõikepunktides“

15.05-15.30 paus

15.30 Art Leete „Usun, ei usu: komi bricolage õigeusu, ateismi ja animismi väljal“

16.00 Marko Uibu „Tervis, loodus ja religioon uue vaimsuse ning alternatiivmeditsiini praktikates“

16.30 Alar Kilp „Meedium on sõnum: tehnoloogiline areng, inimressursi juhtimine, religiooni massipärastumine“

17.00 Märt Läänemets „„Parandades inimese kvaliteeti muudame maailma puhtaks maaks!“ Budistlike ühingute tegevusest tänapäeva Taiwanis“

17.30-18.00 EAUSi aastakoosolek

18.00 Koosviibimine ettekandjatele ja EAUSi liikmetele Ülikooli kohviku Talveaias

TEESID

Religioonivabrik. Kuidas teha religiooni?

Lea Altnurme

Ettekandes tulevad vaatluse alla erinevad religiooni konstrueerimise viisid ning nendega seotud uurimisprobleemid. Mida tajutakse religioonina ja miks? Mis hoiab seda visalt püsivana? Kuidas religiooniteadus religiooni teeb?  Kuidas teadusest endast religiooni teha saab? Millised on religiooni uued, harjumatud vormid ja paigad? Millised on religiooni peidetud kohad? Nendele ja muudele sarnastele küsimustele vastust otsides heidetakse ettekandes valgust religiooniuuringute ees täna seisvatele ülesannetele.   

Religioossete ideede tekkimisest unenägude kaudu

Amar Annus

Ettekanne teeb ülevaate Patrick McNamara raamatu “Dreams and Visions: How Religious Ideas Emerge in Sleep and Dreams” põhilistest ideedest.

Meedium on sõnum: tehnoloogiline areng, inimressursi juhtimine, religiooni massipärastumine

Alar Kilp

Tagantjärele ajalukku tagasi vaadates on tõdetud, et tehnoloogilise muutuse või arenguga on kaasnenud muutused nii viisides, kuidas on inimkooslusi valitsetud kui ka religioonis ehk selles, kuidas on mõtestatud inimeksistentsi – teljeajastu (Achsenzeit) käsitlused (iseäranis Shmuel Eisenstadt) tuvastasid sarnaseid tehnoloogilisi muutusi maailmareligioonide esilekerkimise ühe tausttingimusena (8-2 saj eKr), trükikunstita poleks olnud (luterlikku) reformatsiooni, kaasaegne rahvuslusreligioon kerkis esile ühiskonnas, mille liikmed lugesid hommikuti päevalehti ning  1960ndate televisiooni tulek ajal mõtestati individuaalsemal moel ümber inimeste suhestumine usutraditsiooniga.

Viimasel (nn tõejärgse ajastu) kümnendil on tehnoloogiline areng avardanud ja andnud uusi võimalusi inimressurssi haldamiseks-juhtimiseks (human resource management), on muutnud nii (poliitilist) kommunikatsiooni (populismi tõus nii ideoloogia, poliitika tegemise viisi ja oskuse kui ka taktikana) ning sealhulgas ka seda, kuidas inimesed suhestuvad religiooniga. Olivier Roy sõnul on „populistid kaaperdamas religiooni“. Pikemas perspektiivis vaadatuna võib aga olla tegemist „lihtsalt“ järjekordse suuremat sorti muutusega, mille käigus muutuvad koos nii tehnoloogia, võim kui religioon.  

Usun, ei usu: komi bricolage õigeusu, ateismi ja animismi väljal

Art Leete

On õpiku tasemel tõsiasi, et pikaajalistel või korduvatel samas piirkonnas toimuvatel etnograafilistel välitöödel saab uurija suure osa informatsioonist vähestelt informantidelt. Sellest johtuvalt kujuneb tinglik tunnetuslik tasakaalutus – ajaliselt mahukas etnograafiline kogemus toetub suuresti suhetele väheste inimestega. Need inimesed kujundavad uurijas justkui mingi tunnetusliku moonduse kaudu tekkivat palju laiemat kultuuritunnetust. Seda võimaliku moonutuse efekti aitab maandada refleksiivsus, teadmiste konstrueerimise iseärasuse tunnistamine. Samas juhtub sedagi, et pika-ajalise suhtlemise tulemusena jõuab võtmeinformant anda üksteisele risti vastukäivaid teateid. Vahel võivad sellised andmed puudutada ka eksistentsiaalselt olulisi küsimusi, mis võiksid justkui olla fundamentaalsed ning peaksid aitama etnograafil inimesi olemuslikult mõista. Idee järgi olekski vaja seda mahukat kultuurikogemust selleks, et sellistest asjadest aru saada. Arutan ettekandes selle üle, kas mu komi võtmeinformant on usklik või pole. Ma pole kindel, kas ta on selles küsimuses sõna võttes surmtõsine, narrib mind või räägib lihtsalt täiesti suvalist juttu, on ta vahel ühel, vahel teisel seisukohal, kasutab erinevaid lähtepunkte enda määratlemisel või esindab ta tänapäevasel Venemaal levinud eksistentsiaalset mudelit, mille raames on inimene kõike korraga.

 

„Parandades inimese kvaliteeti muudame maailma puhtaks maaks!“ Budistlike ühingute tegevusest tänapäeva Taiwanis

Märt Läänemets

Pealkirja lause (hiina keeles: tíshēng rén de pǐnzhí, jiànshè rénjiān jìngtǔ 提昇人的品質，建設人間淨土) pärineb Taiwani ühe mõjukaima budistliku ühingu – Dharmatrummi mäe (fǎ gǔ shān 法鼓山) – rajajalt õpetaja Sheng-yenilt (shēng yán 聲嚴; 1931-2009). See hüüdlause annab uue, tänapäevase mõtte Ida-Aasia budismi iidsele „puhta maa“ (jǐng tù 淨土) õpetusele.

„Puhas maa“ on India mahajaana budismi buddhavälja (buddhakṣetra) mõiste hiinakeelne vaste. Buddhavälja all mõistetakse tavaliselt maailma või universumi osa, mis on ühe konkreetse Buddha (Virgunu) mõju all. Erilised on nn puhtad buddhaväljad, kus kõik olendid on saanud puhtaks kõigist halbadest omadustest ja täielikult virgunud, st nad on oma olemuselt võrdsed Buddhaga. Selle põhjal on loodud budistlikke mütoloogilisi utoopiaid, kus kirjeldatakse taolisi buddhavälju (näiteks mütoloogilise buddha Amitābha buddhaväli Sukhavatī – „Õnnemaa“).

Mahajaana pühakirjas „Vimalkīrti õpetuse suutras“ (Vimalakīrti-nirdeśa-sūtra) antakse buddhavälja mõistele ratsionaalne praktilis-psühholoogiline tõlgendus, mille kohaselt bodhisattvate buddhaväli saab puhtaks ainult sedavõrd, kuivõrd saavad puhtaks kõik olendid. Seega – buddhaväli („puhas maa“) ei saa olla olemas väljaspool kõiki olendeid ja nende meelt. Buddhavälja puhtus sõltub iga olendi (meele) puhtusest. Buddhaväli = olendite väli.

Sellest õpetusest lähtuvad budismi tänapäevased sotsiaalsed õpetused ja tegevused Hiina budismis. Ettekandes vaadeldakse mõningaid neist Taiwani näitel, kus „puhast maad“ rajatakse mõtluse, hariduse, sotsiaalse koostöö ja heategevuse ulatuslike kavade ja projektidega koondmõiste „humanistlik budism“ ehk „ühiskondlik budism“ (rénjiān fójiào 人間佛教，sõnasõnalt „budism inimeste seas“) all.

Jeesuse välimus kunsti, usu ja teaduse lõikepunktides

Ain Riistan

Läänemaises kultuuris on Jeesus visuaalselt kergesti äratuntav ka täiesti kirikuvõõrale inimesele. Ent kui süveneda Jeesus-kuvandi kultuuriloolisse ja ajaloolisse tausta, siis selgub, et me ei tea Jeesuse tegelikust välimusest peaaegu mitte midagi. Kõik Jeesus-kuvandid, mis meil on, on mõjutatud ideoloogilistest/teoloogilisest arusaamadest sellest, mida Jeesus tähendas oma ajastu kunstnikule. Ettekanne visandab mõned pidepunktid tänapäevase Jeesus-kuvandi kujunemisloost ja uurib, kui kaugele ajalooteadus selles küsimuses üldse saab jõuda.

Resonances of Religion in Digital Secularism

Jenna Supp-Montgomerie

A common Western narrative is that advances in technology have displaced the old influence of religion; the digital age seems to offer new ways of being human that render spirituality obsolete. Estonia proves particularly interesting in this frame as both the country with the most robust implementation of e-governance and one touted in dramatic headlines as the “least religious” in the world. Underneath the myth of secularism fueled by digital media percolate other stories of Estonian religiosity and underneath the infrastructure of the Internet sits the religiously inflected infrastructure of the telegraph. Religion in a variety of forms helped build this first cabled network, from spreading the technology around the world to garnering public enthusiasm to imagining what networks could be and could do. This paper offers an overview of the overt influence of religion at the origins of cabled networks and looks ahead to future research on the resonances of religion in so-called digital secularism. Even when the appearance of religion has been dimmed by the passage of time and the invisibility of its dominance as a cultural force, is it still embedded in cabled networks in material, social, affective, imaginative, and communicative ways? Rather than proposing direct causality or continuous influence, could the metaphor of resonance help explain the vibrations of religion in media then and now?

Tervis, loodus ja religioon uue vaimsuse ning alternatiivmeditsiini praktikates

Marko Uibu

Situatiivse ning vajaduspõhise uusvaimse religioossuse üks kandvaid telgi on tervisega seonduvad teemad. Tavameditsiinist eristuva või sellele otseselt vastanduvate õpetuste üheks põhiliseks toetuspunktiks on looduslikkuse ja sellega haagitult loomulikkuse dimensioon, mis ühendab religioossust ja terveolemise ja ravipraktikaid. Ettekandes vaatlen peamiselt uue vaimsuse keskkonnas levivate õpetuste ja teraapiate põhjal tervise ja loodusega seonduvaid tähendusi ja trende: looduslikkuse ja loomulikkuse tähendust ja tõlgendusi tervisega seonduvates õpetustes, tähenduste ja praktikate muutumist globaliseerumise ning kommertsialiseerumise kontekstis.

Lähema aja üritused

Neljapäeval, 15. märtsil kell 16.15 peab professor  Anil Boro (Gauhati University, India)  loengu teemal „Indigenous Religion of the Bodos of Assam“. Loeng toimub Tartus, Tartu Ülikooli von Bocki õppehoones, Ülikooli 16-214.

Helsingi Ülikooli uurija Varpu Myllyniemi peab 23. märtsil kell 17 Tartu Ülikooli peahoones ingliskeelse ettekande „Cooperation between Kindred Peoples in Ingria: Lutheran Estonians and Ingrian Finns in Late-19th Century and Early Soviet Decades“. Ettekandekoosolek toimub Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi, Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ja Eesti Kirikuloo Seltsi koostöös aadressil Ülikooli 18-228.

Prof. Karénina Kollmar-Paulenz (Berni ülikool) peab 27. märtsil kell 16.15 loengu “How to use belief to overcome belief: Demons in the Tibetan Buddhist gcod‐ritual”. Loeng toimub Tartu Ülikooli von Bocki õppehoones, Ülikooli 16-215.

Kuidas hoida hinge, mille omanik selle olemasolusse ei usu?

Teisipäeval, 6. veebruaril kell 17.15 peab SA Tartu Ülikooli Kliinikum hingehoidja ja pereterapeut Naatan Haamer ettekande „Kuidas hoida hinge, mille omanik selle olemasolusse ei usu?“. Ettekanne toimub Tartus, Ülikooli 16 – 214.

Naatan Haamer mõtiskleb küsimuste üle: mis on hing, mida saab hoida? Kas hoida saab igat hinge või vaid usklikku hinge? Mis on hinge hoidmisest kasu ja kas seda on üldse vaja? Mida peaks eestlase hinges hoidma, et hoida eestlast hinges?

 

Sümpoosion „Peterburist Petserini: õigeusu palverännu sisust“

Saabuval esmaspäeval, 8. jaanuaril kell 12.00 – 14.00 toimub Tartus Ülikooli 16 – 212 seltsi esimene selle aasta ettevõtmine, sümpoosion „Peterburist Petserini: õigeusu palverännu sisust“

Kavas:

Georg Allik “Palverännaku idee areng teoks. Õigeusu sümboolikast”

Anne Kukermann ja Ingrid Mäsak “Palverändurite muljeid koos piltidega”

Arutelu

Olete oodatud osalema!

Martin Ehala religioossetest ja ilmalikest tuumväärtustest

Jätkuvad ettekandekoosolekuid distsipliinidevahelistel kokkupuutealadel!

Neljapäeval, 2. novembril kell 17.00 peab Tartu ülikooli emakeeleõpetuse ja Helsingi ülikooli eesti keele professor Martin Ehala ettekande

„Religioossed ja ilmalikud tuumväärtused ning ühtekuuluvustunne“.

Ettekanne toimub Tartu ülikooli peahoones, ruumis 139.

Ehala sõnul iseloomustab iga kollektiivset identiteeti teatud väike hulk tuumväärtusi, mis on rühma liikmete emotsionaalse ühtekuuluvustunde aluseks. Jagatud tuumväärtused vähendavad määramatust ja suurendavad vastastikust mõistmist, luues sellega turvalisema sotsiaalse keskkonna. Ettekandes uuritakse, milline on religioossete ja ilmalike tuumväärtuste mõju inimkoosluste kestlikkusele ja dünaamikale. Ettekanne põhineb autori hiljuti ilmunud monograafial “Signs of Identity: The Anatomy of Belonging”
https://www.routledge.com/Signs-of-Identity-The-Anatomy-of-Belonging/Ehala/p/book/9781138280946

Olete oodatud!

Professor Jüri Allik religioosse mõtlemise võimalikkusest

Saabuval kolmapäeval, 11. oktoobril kell 17.00, peab TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik Eesti akadeemilises usundiloo seltsis ettekande “Kas religioosne mõtlemine on olemas?” Ettekandekoosolek toimub Tartu Ülikooli peahoone auditooriumis nr. 139.

Oma ettekande tutvustuseks ütleb Jüri Allik: Psühholoogias on tavaline pakkuda välja mõtlemise erinevaid esinemisvorme ühe või teise nähtuse seletamiseks. Samas, leida mingi eriline tunnus, mis eristab religioosset mõtlemist kõigist teistest, näib üsna lootusetu ülesanne. Religiooni eristab teistest elu vormidest, milles inimene saab eksiteerida, mitte niivõrd mõtlemine, kuivõrd uskumused, arvamused, emotsioonid ja väärtused, mis ei pruugi alluda ratsionaalsele analüüsile.

Eesti akadeemilise usundiloo seltsi eesmärgiks on arendada usundite ja religioossuse akadeemilist uurimist ning tuua selles tegevuses kokku eri distsipliinide uurijaid.

Lisainfo:

Madis Arukask, EAUSi president (Madis.arukask@ut.ee)

Ettekandepäev 1. juunil

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ettekandepäev
1. juunil 2017, Ülikooli 16-212, Tartus

13.00 Sissejuhatavat
13.15 Pille Runnel „Religiooniga seotud objektide eksponeerimisest muuseumis ERMi püsinäituse näitel“
13.45 Madis Arukask „Puudega kõnelemise usundilistest aspektidest läänemeresoomlastel“
14.15 Triin Lees „Naine metsas kivi otsas. Uskumused naiste loomisväest“
14.45 Eva-Liisa Roht-Yilmaz „Romade pöördumine evangeelsesse kristlusesse Eestis ja Lätis“

15.15 kohvipaus

15.45 Raivo Alla „Pikamaajooksja vaimsed maastikud“
16.15 Katre Koppel „Tervisest religiooni ja meditsiini piirimail Hiina meditsiini näitel“
16.45 Tenno Teidearu „Poolvääriskivide kandmise praktika materiaalse kultuuri uurimise perspektiivis“
17.15 Kristel Kivari „Fátima ime: sada aastat tõlgendusi“

18.00 EAUSi aastakoosolek
19.00 Koosviibimine Ülikooli Kohvikus (esinejatele ja seltsi liikmetele)

Ettekandepäev “Surm ja sealpoolsus religioonides”

Neljapäeval, 4. mail algusega kell 11.00 toimub Tallinna Ülikooli Astra majas, auditooriumis A 242
Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ettekandepäev

SURM JA SEALPOOLSUSES RELIGIOONIDES

Ettekandepäeva korraldab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts koostöös Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudiga.

Kava

Kell 11-11.10 Avasõnad – Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudi religiooniuuringute dotsent Jaan Lahe

Tervitus – EAUSi esindaja

Kell 11.10-11.30 Vladimir Sazonov – Surm ja sealpoolsus Muistses Mesopotaamias

Kell 11. 35-11.55 Jaan Lahe – Surmajärgne elu antiiksetes müsteeriumikultustes

Kell 12. 00-12.20 Alari Allik – Teispoolsus Jaapani usundites

Kell 12.25 – 14.30 Lõunapaus

Kell 14.30-14.50 Anu Põldsam – Surm ja sealpoolsus judaismis

Kell 14.55-15.15 Helen Gershman – Surm ja sealpoolsus islamis

Kell 15.20 – 15.40 Marju Kõivupuu – Tuhastusmatus kaasajal: religioosne või pragmaatiline?

Kell 15.45-16.00 Kohvipaus

16.00-17.00 Paneeldiskussioon kõigi ettekannete pidajatega (juhatab Jaan Lahe)

 

Religion(s) and Power(s)

Kutse konverentsile!

Koostöös Läti ja Eesti usundiuurimise seltsidega korraldab meie Leedu sõsarorganisatsioon,  Lithuanian Society for the Study of Religions, rahvusvahelise konverentsi
Religion(s) and Power(s). Üritus toimub Kaunases, Vytautas Magnuse ülikoolis
5.-6. oktoobril 2017.

Täpsem info siin.

 

Ettekandepäev “Places and processes of pilgrimage, past and present”

11. jaanuaril 2017, algusega  kell 10.15. toimub TÜ Von Bocki majas (Ülikooli 16) , auditooriumis 214 palverännu temaatikale pühendatud ettekandepäev “Places and processes of pilgrimage, past and present”. Ettekandepäeva töökeel on inglise keel.

Kava:

10:15-11:15

Tonno Jonuks, Estonian Literary Museum „Pagan pilgrimages? Some thoughts about Early Modern age superstition in Estonia“

Atko Remmel, University of Tartu „Pilgrimage practices in contemporary Estonia: some (peculiar?) developments“.

11:15–11:30 Coffee break

11.30-12:30

Kristel Kivari, University of Tartu.  „Crop circles in England: gateways to the web of meanings.“

Tiina Sepp, University of York, University of Tartu. „From Canterbury to Durham: Pilgrimage to and at English cathedrals.“

12:30- 14:00 Lunch

14:00-15:00

Lina Leparskiene, Lithuanian National Culture Center. „Our Lady of Trakai. Revival of the old cult.“

Kikee D. Bhutia, University of Tartu (the theme will be announced later)

15:00-15:15  Coffee break

15:15-16:00 Open discussion.

 

Kõik on oodatud kuulama!

Info Kristel Kivari (kristel.kivari@ut.ee)

Seltsi ettekandekoosolek ja aastakoosolek

Head seltsikaaslased!
Meie aastalõppu märkiv koosolekupäev näeb välja selline:

EAUSi ettekandekoosolek, aastakoosolek ja koosviibimine 16. detsembril algusega kell 16.15 Ülikooli 16 – 212.

Ajakava:
16.15 Ettekandekoosolek
16.15 Atko Remmel “Religiooni uurimise probleemidest valdavalt mittereligioosses ühiskonnas”
16.50 Jaan Lahe “Heidelbergist Cataniasse: Mithra kultusega seotud ja muud antiikmälestised sel reisil”

18.00 Aastakoosolek
18.30 Koosviibimine Ülikooli kohvikus seltsi liikmetele

Kõik on oodatud!

Kati Mikkola ettekanne „Popular perspectives on secularisation and transformations in religiosity in Finland 1860-1920“

Neljapäeval, 15. septembril kell 16.15 esineb Soome Kirjanduse Seltsi uurija Kati Mikkola ettekandega „Popular perspectives on secularisation and transformations in religiosity in Finland 1860-1920“. Toimumiskohaks on Ülikooli 16 – 214 Tartus.

Kati Mikkola kohta vt: http://www.finlit.fi/fi/tutkimus/loyda-asiantuntija/kati-mikkola#.V9KTRnrIYsJ

Olete oodatud kuulama!

Usundiloo seltsis kõnelevad Mircea Eliadest tema uurija ja õpilane

Mircea Eliade on vaideldamatult üks mõjukamaid 20. sajandi usundiuurijaid, kelle haare ja pärand oli ja on väga mitmekülgne. Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi talle pühendatud eriseminaris astub üles Memphise Ülikooli religiooni ja Euraasia uuringute ajaloo professor Andrei Znamenski ettekandega „Quest for the Archaic: Mircea Eliade and Writing the Book of Shamanism“. Seejärel esineb 1965-67 Chicago Ülikoolis Mircea Eliade juures õppinud antropoloog Paul Firnhaber Viljandist lühiesitlusega „Recollections of Eliade“.

Suve alguse seminar toimub 15. juunil kell 16.15 von Bocki majas (Ülikooli 16) ruumis 102.

Lähem info:

Art Leete, artleete@hotmail.com

Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee

Jüri Metssalu loeng “Looduslikud pühapaigad Eesti kultuuriruumis Juuru kihelkonna näitel”

Teisipäeval, 11. märtsil kell 16.15 kõneleb loengusarjas “Püha ja paik” Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühma projektijuht, ajaloolane Jüri Metssalu teemal “Looduslikud pühapaigad Eesti kultuuriruumis Juuru kihelkonna näitel”. Loeng toimub Tartu Ülikooli von Bocki õppehoones aadressil Ülikooli 16–212.

Jätka lugemist →

Aimar Ventseli loeng “Pühad paigad kui rahvusluse markeerimine Jakuutias”

Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts alustab uue loengusarjaga “Püha ja paik”, mille keskmes on püha ja paiga seosed erinevates religioonides. Teisipäeval, 25. veebruaril 2014 peab esimese loengu etnoloog Aimar Ventsel, kes kõneleb teemal “Pühad paigad kui rahvusluse markeerimine Jakuutias”. Loeng toimub Tartu Ülikooli von Bocki õppehoones aadressil Ülikooli 16–212 algusega kell 16.15.

Jätka lugemist →

Elo-Hanna Seljamaa loeng

Neljapäeval, 2. mail kell 16.15 peab TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule teadur Elo-Hanna Seljamaa EAUS-i loengusarjas ettekande „“Всем миром! Ühel meelel!“ Tähelepanekuid Lasnamäele ehitatavast õigeusu pühamust“. Loeng toimub Tartus, Jakobi 2–109.

Jätka lugemist →

Toomas Grossi loeng “Kogukond, religioossed muutused ja konflikt: protestantide ja katoliiklaste vahelistest suhetest Mehhiko sapoteekide näitel”

Neljapäeval, 11. aprillil kell 16.15 peab Toomas Gross loengu “Kogukond, religioossed muutused ja konflikt: protestantide ja katoliiklaste vahelistest suhetest Mehhiko sapoteekide näitel”. Toomas Gross on Helsingi ülikooli sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia lektor ning TÜ etnoloogia osakonna vanemteadur. Loeng toimub Jakobi 2-109.

Jätka lugemist →

Holger Möldri loeng “Islamiäärmusluse mõju tänapäeva rahvusvaheliste konfliktide kujunemisele: religiooni politiseerumine, terrorism ja hirmukultuur”

Neljapäeval, 21. märtsil 2013 kell 16.15 peab kaitseväe ühendatud õppeasutuse strateegia õppetooli dotsent Holger Mölder Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi loengusarjas “Religioon ja konflikt” ettekande “Islamiäärmusluse mõju tänapäeva rahvusvaheliste konfliktide kujunemisele: religiooni politiseerumine, terrorism ja hirmukultuur”. Loeng toimub Tartus, Jakobi 2-109.

Jätka lugemist →

Sergei Stadnikov loeng “Egiptuse roheline tulevik”

Neljapäeval, 21. veebruaril kell 16.15 algab Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi uus loengusari “Religioon ja konflikt”. Loengusari koosneb kaheksast loengust ja käsitleb religioonidega esile tulevat vastandumise temaatikat nii ühiskonna kui ka indiviidi tasandil.

Esimene loeng viib kuulajad Egiptuse kaasaega, kus Sergei Stadnikov kõneleb teemal “Egiptuse rohelisest tulevikust”. Loeng võtab kokku Egiptuse viimase kahe aasta sisepoliitilised arengud. Samuti vaagitakse võimalikke tulevikustsenaariume, sh islamistide edasise võimu tugevnemise väljavaateid.

Loeng toimub aadressil Ülikooli 16-212 algusega kell 16.15. Kõik huvilised on oodatud!

Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee

Loengusari “Religioon ja konflikt”

Religioonide suuri eesmärke on alati olnud püüdlemine täiuse ja harmoonia poole. Ühiskondlikku ja poliitilisse konteksti sattudes muutuvad religioonid aga sageli allikaks vastandlikele tõlgendustele ja kokkupõrgetele. Nii on religioonide ajalugu ühtlasi konfliktide ajalugu, kust ei puudu vägivald, usuvälised ambitsioonid ning omakasupüüdlikud kired. Käesolev Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi loengusari koondab ettekandeid, mis käsitlevad antud temaatikat maailma eri kohtades erinevatel ajaperioodidel.

Ettekandekoosolekud toimuvad neljapäeviti Tartu Ülikooli õppehoonetes algusega kell 16.15.

21. veebruaril 2013
Ülikooli 16-212		 Sergei Stadnikov “Egiptuse “rohelisest tulevikust””
21. märtsil 2013
Jakobi 2-109		 Holger Mölder “Islamiäärmusluse mõju tänapäeva rahvusvaheliste konfliktide kujunemisele: religiooni politiseerumine, terrorism ja hirmukultuur”
11. aprillil 2013
Jakobi 2-109		 Toomas Gross “Kogukond, religioossed muutused ja konflikt: protestantide ja katoliiklaste vahelistest suhetest Mehhiko sapoteekide näitel”
2. mail 2013
Jakobi 2-109		 Elo-Hanna Seljamaa “”Всем миром! Ühel meelel!” Tähelepanekuid Lasnamäele ehitatavast õigeusu pühamust”
23. mail 2013
Ülikooli 16-212		 Laur Järv “Lõhestavad teemad tiibeti budismis: kahe karmapa probleem, raevukas jumalus Dorje Shugden jt”
19. septembril 2013
Ülikooli 16-212		 Eva Toulouze “Udmurtide animism tänapäeva Udmurdimaal ja Baškortostanis”
3. oktoobril 2013
Ülikooli 16-212		 Atko Remmel “Ateism Eesti usulisel maastikul”

Vaata ka sarja postrit. Loengusarja korraldamist toetab Euroopa Liit Regionaalarengu Fondi kaudu (Kultuuriteooria tippkeskus).

Info: Madis Arukask, EAUS-i president madis.arukask@ut.ee

Tõnno Jonuksi loeng “Nõiad, teadjad või šamaanid. Kas kiviajast saab leida usujuhte?”

Neljapäeval, 4. oktoobril algusega kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) seitsmes loeng seltsi korraldatavas sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”.

Arheoloog Tõnno Jonuks peab loengu teemal “Nõiad, teadjad või šamaanid. Kas kiviajast saab leida usujuhte?”.

Jätka lugemist →

Peeter Espaki loeng “Sumeri lugulaul “Gilgameši surm”: kangelase olemuse ja surma küsimusi muistse Mesopotaamia religioonis”

Neljapäeval, 13. septembril algusega kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) kuues loeng seltsi korraldatavas sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”.

TÜ orientalistika keskuse teadur Peeter Espak peab loengu teemal “Sumeri lugulaul “Gilgameši surm”: kangelase olemuse ja surma küsimusi muistse Mesopotaamia religioonis”.

Jätka lugemist →

Marko Veissoni loeng “Leserituaalid ja lesknaiste muutuv staatus Põhja-Ghanas”

Neljapäeval, 8. juunil algusega kell 14.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) viies loeng seltsi korraldatavas sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”.

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lektor Marko Veisson peab loengu teemal “Leserituaalid ja lesknaiste muutuv staatus Põhja-Ghanas”. Loeng põhineb esineja pikemaajalistel antropoloogilistel välitöödel samas piirkonnas. Ettekanne lõpetab seltsi kevadhooaja ning sellele järgneb EAUS-i aastakoosolek kell 16.00.

Jätka lugemist →

Teet Toome loeng “Buddha, tema aeg ja eluloolised üksikasjad”

Neljapäeval, 2. mail algusega kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) neljas loeng seltsi korraldatavas sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”.

TÜ orientalistikakeskuse teadur Teet Toome peab loengu teemal “Buddha, tema aeg ja eluloolised üksikasjad”.

Ettekanne keskendub küsimustele kus ja millal elas Buddha, mida teame tema elust ja päritolust, millise hariduse ta sai ja kes olid tema õpetajad? Buddha oli ajalooline isik, kuid see, mida temast teame on seotud legendidega ja väljendatud tihti mütoloogilises keeles. Ebaselge on isegi see, millal Buddha elas, rääkimata muust. Kas suudame näha legendide taha ja öelda, milline tegelikult oli Buddha ja tema aeg?

Loeng on avatud kõigile huvilistele.

Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee

Anne Türnpu loeng “Teekond triksterini ja edasi. Usund või teater”

Neljapäeval, 12. aprillil algusega kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) kolmas loeng seltsi korraldatavas sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”.

Näitleja ja lavastaja Anne Türnpu peab loengu teemal “Teekond triksterini ja edasi. Usund või teater”.

Türnpu loeng on triksterist kui pärimusliku kultuuri mütoloogilisest tegelasest ja loengupidaja ootustest triksteri olemasolemise kohta, samuti ootuste ja lootuste luhtumisest ja seeläbi tekkinud uue kultuurilise konstellatsiooni ilmumisest (kultuuri/teaduse) taevasse. Samuti triksteri enese pürgimusest olemasolemise poole läbi lektori ja kuulajate ja kuidas ta inimesi võrgutab ja kas seda nimetada usundiks või teatriks.

Triksteri mõiste tekkis/ilmnes tavaliselt kahe kultuuri piirimail kusjuures üheks oli nn “valgemehekultuur” ja teiseks traditsioonilist eluviisi kandvate põliselanike kultuur: seega ka kirjaliku ja suulise kultuuri kokkupuutepunktis, formuleeriva ja protsessipõhise kultuuri piiril.

Anne Türnpu kaitses antud teemal doktoritöö mullu juunis Eesti muusika- ja teatriakadeemias.

Loeng on avatud kõigile huvilistele.

Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee

Ain Riistani loeng “Antropoloogilise ajaloo võimalikkusest Jeesuse-nimelise Galilea šamaani näitel”

Ain Riistani loeng Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”

Neljapäeval, 15. märtsil algusega kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) teine loeng seltsi korraldatavas sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”.

TÜ usuteaduskonna lektor Ain Riistan peab loengu teemal “Antropoloogilise ajaloo võimalikkusest Jeesuse-nimelise Galilea šamaani näitel”.

Ain Riistan tutvustab oma ettekandes kõigepealt ajaloolist Jeesust“ kui uurijatele jätkuvalt väljakutseid esitavat uurimisprobleemi. Jeesuse isikukuju ajalooteadusliku modelleerimise tehniliste nüansside varjus ootavad ikka veel vastamist mitmesugused, pigemini filosoofiasse kuuluvad kontseptuaalsed küsimused nagu „mida me võime üldse ajaloost teada?“ ja „mis on tegelikkus?“ Kuna neile küsimustele ei ole üheseid vastuseid, siis on on ka erinevate uurijate nägemused sellest, „mis juhtus“ vägagi erinevad.

Üheks värskemaks alternatiiviks traditsioonilisele Jeesuse-kohasele ajalookirjutusele on antropoloogiline ajalugu (social-scientific studies of the Bible), mis käsitleb minevikku kui võõrast kultuuri. Antropoloogilises ajaloos üritatakse piiblitekstide infot avada kultuuriuurimuslike etic-võrdlusmallide kaudu. Üheks selliseks malliks on Lõuna-Aafrika uurija Pieter F. Craffert pakkunud „šamaanikompleksi“ mudeli, mille võimalusi ja piire ettekande teises pooles vaadeldaksegi.

Loeng on avatud kõigile huvilistele.

Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee

Märt Läänemetsa ettekanne “Konfutsius – õpetaja, pühak, põlualune”

Märt Läänemetsa loeng Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”

Neljapäeval, 16. veebruaril algusega kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) esimene loeng seltsi korraldatavas uues sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”.

TÜ orientalistikakeskuse teadur Märt Läänemets peab ettekande teemal “Konfutsius – õpetaja, pühak, põlualune”.

Ettekandes vaadeldakse Hiina suurima kultuuriheerose erinevaid rolle ja kuvandeid hiinlaste ühiskondlikus teadvuses. Kui kanoonilises ehk nn põhisuuna mõtlemises ülistatakse Konfutsiust kui “ülimat õndsat” ja “kümne tuhande põlvkonna õpetajat” ning tema õpetuse baasil on kujunenud aastatuhandeid hiina kultuuri tuumaks olnud eetikakoodeks, siis mõnel ajalooperioodil on ta sattunud ka põlguse ja vaenu, isegi otsese hävitamise objektiks. Rahvalikus traditsioonis on omakorda ammusest ajast olnud populaarne Konfutsiust pilav ja naeruvääristav kihistus oma kunsti ja kirjandusega. Kogu selle seinast-seina suhtumistegamma kohal oli ja jääb Konfutsiuse kuju suurima hiinlase mudeltüübiks, kelle juurde hiinlased ikka ja jälle naasevad.

Loeng on avatud kõigile huvilistele.

Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee

EAUSi loengusari “Isik religioonis: rollid ja kangelased”

Religioonid ei ole kunagi läbi saanud inimeste loova ja läbiviiva panuseta. Religioonide rajajad, suured usujuhid, aga ka sajad erinevad rituaalispetsialistid on kujundanud ja kujundamas inimkonna usundilise mitmekesisuse mosaiiki. Käesolev Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi loengusari võtab vaatluse alla erinevate religioossete rollide mitmekesisuse alates ikoonilistest, kõigile tuntud figuuridest kuni tavalise inimeseni usumaastiku rohujuuretasandil.

Jätka lugemist →

Ettekandekoosolek 15. novembril 2011

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ettekandekoosolek 15. novembril 2011

Teisipäeval, 15. novembril algusega kell 16.15 toimub Tartus, Ülikooli 16-102, seltsi järgmine ettekandekoosolek.

Kesk-Euroopa Ülikooli (Budapest) doktorant Svetlana Tsonkova peab ettekande teemal “The Formulaic Language of Bulgarian Charms: Verbal Magic Techniques in the Dialogue with the Supernatural”.

Jätka lugemist →

Ettekandepärastlõuna ja aastakoosolek 27. mail 2011

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ettekandepärastlõuna ja aastakoosolek 27. mail 2011

Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts võtab hooaja kokku ettekannete ja aastakoosolekuga. Juhatuse otsusel lükkub aastakonverents sügisesse.

Kava

16.15 Seltsi ettekandepärastlõuna (Ülikooli 16-214)

Enn Ernits “Kuradi seljas Püha Linna: reisi tagajärjed ja tulemused (ühest pühakuloost vanavene kirjanduses)”

Vladimir Sazonov “Siseluuretegevus Assüürias I aastatuhandel eKr”

18.00 Aastakoosolek

Liikmete osalus on vajalik juhatuse ja revisjonikomisjoni aruannete kinnitamiseks!

Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee

Ettekandekoosolek 17. märtsil 2011

Neljapäeval, 17. märtsil kell 16.00 peab Vladimir Sazonov von Bocki majas (Ülikooli 16-212) ettekande“Behistuni raidkirja I tulba analüüs”.

Ettekandes esitatakse Behistuni raidkirja (kõige pikem säilinud vana-pärsiakeelne tekst) esimese tulba tõlge vana-pärsia ja akkadi keelest ning selle põgus analüüs. Raidkiri ise on üsna mahukas, koosnedes 5 tulbast, ning see koostati Pärsia kuninga Darius I käsul VI saj. lõpus eKr. Akkadi- ja elamikeelseid versioone pärsiakeelse tekstiga antud ettekandes ei võrrelda. Ettekandes käsitletakse ka raidkirja ideoloogilist tausta ning selle otstarvet – st mis eesmärkidega oli see loodud.

Olete lahkelt kuulama oodatud!

Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee

 

Ettekandekoosolek 29. aprillil 2010

Neljapäeval, 29. aprillil kell 18.15 esineb TÜ Lossi tänava õppehoones (Lossi 3-427) Vladimir Sazonov (TÜ) ettekandega “Elami ja Sumeri keerulised suhted III aastatuhandel”.

Ettekandes käsitleb Sazonov Elami tsivilisatsiooni ajaloo põhijooni keskendudes Elami ja Sumeri suhetele ja Elami ajaloo tähtsamatele sündmustele III aastatuhandel enne meie ajaarvamist. “Eelkõige vaatlen Elami ja Sumeri konflikte, sõdu ning diplomaatilisi ja dünastiate vahelisi suhteid,” ütles Sazonov oma ettekande tutvustuseks. “Algallikana on kasutatud enamasti sumeri ja akadi kuningate raidkirju.”

Olete lahkelt kuulama oodatud!

Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee

EAUSi loengusari “Religioonid ja ühiskonnad II”

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi loengusari “Religioonid ja ühiskonnad II”

Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts jätkab käimasoleval hooajal maailma eri piirkondade rahvaste usundite tutvustamist. Loengud põhinevad nii ettekandjate algupärasel välitööainesel kui ka ajaloolistel sissevaadetel erinevate ühiskondade religioossesse toimimisse. Kuulama on oodatud kõik, kes tunnevad huvi religioonide globaalse mitmekesisuse ja ühiskondlike variatsioonide vastu.

Ettekandekoosolekud toimuvad Tartus algusega kell 16.15

Jätka lugemist →

Ettekandekoosolek 4. märtsil 2010

Ettekandekoosolek 4. märtsil 2010

Neljapäeval, 4. märtsil kell 16.15 esineb TÜ Lossi tänava õppehoones (Lossi 3-425) Mait Talts (TTÜ) ettekandega “Paljasjalgsest Tõnissonist ja tema õpilasest Friedrich v. Lustigist”.

2008. aasta lõpul külastas ettekandja Tai pealinna Bangkoki ja Myanmari endist pealinna Yangoni, kus külastas Eesti budistidega seotud paiku, muuhulgas ka nende kodukloostrit ja matmispaika. Oma ettekandes katsub esineja eristada ajaloolist ja mütoloogilist Karl Tõnissoni (Vend Vahindra) elukäigus ning heita valgust ka tema õpilase Friedrich V. Lustigi elule ja tegevusele.

Kuigi sporaadiliselt, on ettekandja kahe Eestist pärit n-ö praktiseeriva budisti elukäiku, mis viis neid juba 1930. aastate algul sünnimaast eemale Taimaale ja Birmasse (praegusesse Myanmari), uurinud juba aastaid.

Olete lahkelt kuulama oodatud!

Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee

EAUSi arheoloogiateemaline ettekandepäev

Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi arheoloogiateemaline ettekandepäev

14. detsember 2009 kl 13:00

Tartus Ülikooli 16 – 214 (von Bocki maja)

Päevakava:

13.00   Avamine
13.15   Tõnno Jonuks – Muutuv ja muutumatu muinasusund
13.45   Mari Lõhmus –  Kenotaafist Tamula kiviaegsel kalmistul
14.15   Ester Oras –  Kalmeaaretest Eestis keskmisel ja nooremal rauaajal

14.45   kohvipaus

15.15   Marge Konsa, Tõnno Jonuks, Liina Maldre, Kristjan Sisa – Ornamenteeritud mängunupud Salme muinaslaevast
15.45   Heiki Valk –  Lõuna-Eesti katolikuaegsetest maakabelitest
16.15   Kristiina Johanson –  Minevik minevikus: näiteid Eesti arheoloogilisest materjalist?

Konverentsi korraldajad: Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts, TÜ arheoloogia õppetool.

Head teed, Õpetaja!

sven.small

18. veebruaril 2010 saadeti Tartu Ülikooli aulast viimsele teekonnale legendaarne Linnart Mäll. Eesti kaotas särava õpetlase, kelle loov mõte ergastas paljusid Ida võtmetekste, mis tema tõlgendustes said selge ja allikatruu eestikeelse kuju. Kaotasime erakordse õpetaja, kelle mõttetihedad loengud mõjusid vabastavalt neil aegadel, kui totalitaarne võõrvõim kartis ja vaenas vaba mõtlemist.

Jätka lugemist →