Tänavune EAUSi konverents toimub 15. detsembril Eesti Loodusuurijate Seltsi majas Tartus aadressil Struve 2. Ootame ettekandeid eri uurimissuundade ja erialade esindajatelt, kelle teemad seostuvad surma ja suremisega.

Surm on aegade- ja kultuurideülene nähtus. Tõenäoliselt pole (olnud) ühtegi ühiskonda, milles puuduks surma käsitlus ja surmakombestik. Ainevald on mitmekesine ja alati aktuaalne.

Millised on olnud surmaga seotud rituaalid ja tseremooniad eri religioonides ja eri rahvastel ning kuidas on see aja jooksul muutunud? Surmaga seotud kommete ja tavade alla ei kuulu ainult matuserituaalid, vaid ka sureva inimese ettevalmistamine surmaks, kombed, mida peab täitma, kui surnukeha on kodus ning kui see kodunt välja viiakse, surnuvalvamise komme, surnuitkud jm.

Ootame, et ettekannetes kajastuks teemad, mis puudutavad matusepaiku ja surnukehade asendit ja paigutust matustes, hauapanuseid ja hauatähiseid, surnute mälestamist ning nende poole pöördumist eri folkloorižanrides või säilinud tekstides. Kuidas kajastub arusaam inimhingest erinevates kultuurides ja praktikates?

Konverentsil võetakse kõne alla ka tänapäeva surmakultuur. Kuidas on muutunud suhtumine surma aja jooksul? Milliseid tagajärgi on kaasa toonud see, et Läänes seostub surm tänapäeval uutmoodi tabudega ja kontakt sureva inimese ja surnuga on omandanud uue iseloomu? Milliseid individuaalseid mälestamisviise on kasutusele võetud viimasel ajal? Mida tehakse lahkunu kremeeritud tuhaga tänapäeva Eestis?

Samuti ootame ettekandeid sellest, kuidas kajastub surm ja elu pärast surma ettekujutustes ja praktikates. Surmalaagrite korraldajad väidavad, et alles siis, kui inimene ületab surmahirmu, saab ta elada täiel rinnal. Oodatud on ka ettekanded nii uues vaimsuses kui ka paljudes religioonides esineva surmajärgsuse ning taassünni teemadel.

Teesid palume saata 20. novembriks aadressil helenhaas@hotmail.com. Otsuse teeside valiku kohta teeme kooljakuu lõpus.