27. mail tähistab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts väikese konverentsiga 100 aasta möödumist tuntud Eesti usundiloolase Ivar Paulsoni (1922-1966) sünnist. Konverents keskendub ühelt poolt Paulsoni enda kujunemisele ja tegevusele, pöörates teisalt tähelepanu ka sellele, kuidas erinevaid tema lähenemisviise, argumente ja seisukohti tagantjärele hinnata. Laiemas plaanis aga on fookuses kõik need Põhja-Euraasia rahvad ja nende usund, kelle uurimisele oli Paulson enda eluajal pühendunud. Konverents toimub Tartu Ülikooli ruumides: Ülikooli 16-212. Allpool konverentsi ajakava ning ettekannete tutvustused.
Ajakava
13:30–13:40 – Avasõnad
13:40–14:10 – Marleen Metslaid „Professor Gustav Ränga aeg Eesti etnoloogias ja Ivar Paulson“
14:10–14:40 – Indrek Peedu „Ivar Paulson kui religiooniteoreetik?“
14:40–15:10 – Merili Metsvahi „Pühajõe mässu tagamaad: Ivar Paulsoni võimalik vaade ja neoanimistlik lähenemine“
15:10–15:40 – Kohvipaus
15:40–16:10 – Art Leete „Ivar Paulson ja komi usund“
16:10–16:40 – Aado Lintrop „Usk hinge taassündi ja selle kajastused mansi rahvaluules“
16:40–17:10 – Aimar Ventsel „Jakuudi „traditsiooniline religioon“: konservatiivsus, ksenofoobia ja putinism“
17:15–17:45 – EAUSi infokoosolek ja arutelu
18:00-21:00 – Koosviibimine Tartu Ülikooli Kohvikus esinejatele ja osalejatele
Ettekanded:
Marleen Metslaid „Professor Gustav Ränga aeg Eesti etnoloogias ja Ivar Paulson“
Ettekandes räägin kõigepealt Eesti etnoloogia olukorrast 1930. aastate lõpus, kui Gustav Rängast sai professor. Samuti käsitlen õppe- ja uurimistegevuse võimalikkust keerulisel sõja-ajal, kui Ränga tudengite sekka ilmus ka Ivar Paulson. Ettekande lõpus peatun lühidalt Ränga ja Paulsoni hilisemal suhtel paguluses.
Indrek Peedu „Ivar Paulson kui religiooniteoreetik?“
Ivar Paulson on tuntud eelkõige usundiloolasena, kelle kirjatööd keskendusid Põhja-Euraasia rahvaste usundiloole. Tüüpiliselt ja muidugi oluliselt mõjutatuna ka Paulsoni enda rõhuasetustest, on teda metodoloogilis-teoreetiliselt peetud religioonifenomenoloogilise suuna esindajaks. Siinses ettekandes tuleb lähemale vaatlusele just see viimane küsimus. Keskendudes Paulsoni programmisele tekstile „Religiooni olemusest ja ajaloost“ vaatlen küsimust sellest, millised metodoloogilis-teoreetilised vaated Paulsoni enda käsitlused märgatavad on.
Merili Metsvahi „Pühajõe mässu tagamaad: Ivar Paulsoni võimalik vaade ja neoanimistlik lähenemine“
1642. aasta suvel põletasid talupojad maha Pühajõele ehitatud veski ja lõhkusid tammi. Nad pidasid halba ilma, mis rikkus viljasaagi, jões elutseva Pikse kättemaksuks selle eest, et jõeveel ei lastud enam vabalt voolata. 1644. aastal ilmus kohaliku (Urvaste) pastori Johann Gutslaffi sulest manitsev raamat, milles on selgitatud halbu ilmaolusid hoopis kui Jumala kättemaksu ebausu eest. Oma ettekandes vastan küsimustele, kuidas oleks tõlgendanud talupoegade suhet Pühajõega Ivar Paulson ning kuidas tõlgendada seda neoanimistliku lähenemise raames.
Art Leete „Ivar Paulson ja komi usund“
Vaatlen ettekandes, kuidas asetub komi usund Ivar Paulsoni võrdlevasse skeemi. Paulsoni järgi on siinjuures kõige olulisemaks soome-ugri algupära. Hiljem on komi usundi säilimist mõjutanud varane Vene poliitilise ja usuelu mõjuvälja sattumine, aga ka komide asuala muutused. Kokkuvõttes ei sobi komid hästi Paulsoni süsteemi eeldatava usulise eheduse puudumise tõttu.
Aado Lintrop „Usk hinge taassündi ja selle kajastused mansi rahvaluules“
Ettekandes peatun lühidalt usul hinge (täpsemalt ühe osahinge) taassündi ning räägin pikemalt sellest, kuidas see väljendub mansi rahvaluules. Vaatluse all on peamiselt mu enda tõlgitud lalulud ning muistendid.
Aimar Ventsel „Jakuudi „traditsiooniline religioon“: konservatiivsus, ksenofoobia ja putinism“
Jakuutias toimub juba aastaid konservatiivide poolt juhitud „rahvuslik taassünd“. Paradoksaalselt on see liikumine ühelt poolt vene kolonialismi vastane ja teisalt ääretult võimutruu. Oma ettekandes üritan ma need erinevad aspektid kokku sobitada.