Neljapäeval, 13. septembril algusega kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) kuues loeng seltsi korraldatavas sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”.
TÜ orientalistika keskuse teadur Peeter Espak peab loengu teemal “Sumeri lugulaul “Gilgameši surm”: kangelase olemuse ja surma küsimusi muistse Mesopotaamia religioonis”.
Ettekandes vaadeldakse sumeri lühieepose või lugulaulu “Gilgameši surm” ning teiste samaaegsete tekstide taustal vana Lähis-Ida religiooniloos umbkaudu aastaks 2000 eKr väljakujunenud jumaliku kangelase prototüüpset kuju. Antakse ülevaade sellest, millised omadused muutsid inimkonda kuuluva kangelase pooljumalikuks ja religioosselt austatavaks figuuriks ning sellest, kuidas kujutati ette nii kangelase kui kogu inimkonna saatust. Tähelepanu all on eelkõige ka kangelase surma ja maise eksistentsi lõppemise paratamatus.
Oletatavasti oli kangelase surelikkuse kirjeldamine ka üheks abivahendiks muistsete müüdikoostajate käes, kuidas üleüldiselt seletada lahti, miks peavad kõik inimesed surema. Nagu “Gilgameši surma” tekstis väidetud, on inimeste sekka kuuluva olendi surm sisse programmeeritud alates lapse nabanööri läbilõikamise hetkest. Mõneski mõttes meenutab muistne sumeri arusaam antud osas kaasaegse iroonilise kõnekäänu “elu on surmaga lõppev (geneetiline) haigus” maailmavaadet.
Ühtlasi arutletakse ettekandes ka selle üle, kas 4000 aastat tagasi loodud lühieepost võiks juba pidada Linnart Mälli poolt defineeritud “humanistlikuks baastekstiks”. Võttes arvesse, et loo peamiseks sisuks on just need teemad, mida Mäll pidas oluliseks palju hilisematele eepilis-mütoloogilistele humanistlikele baasnarratiividele, tundub tema teooria igati aktsepteeritavana ka muistse Lähis-Ida vanemate ajalooperioodide kontekstis. Mälli artiklid humanistlikest baastekstidest ja ka “Gilgameši surma” täielik esmaväljaanne ilmusid mõlemad alles aastal 2000 ning seega on mõlemad humanitaarteaduslikust seisukohast väga uued nähtused, mis alles tasapisi hakkavad laiemates teaduslikes ringides levima ja kinnistuma.
Loeng on avatud kõigile huvilistele. Varem kavas välja kuulutatud Jaan Lahe esinemist ei toimu.
Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee