Neljapäeval, 23. mail kell 16.15 peab Tartu ülikooli teoreetilise füüsika vanemteadur Laur Järv EAUS-i loengusarjas „Religioon ja konflikt“ ettekande „Lõhestavad teemad tiibeti budismis: kahe karmapa probleem, raevukas jumalus Dorje Shugden jt“. Loeng toimub Tartus, Ülikooli 16-212.
Sildiarhiiv: 2012
Laur Vallikivi loeng “Misjonär ja konvertiit: isikute ja ideoloogiate kohtumine neenetsi tundras”
Neljapäeval, 1. novembril peab TÜ etnoloogia osakonna teadur Laur Vallikivi ettekande “Misjonär ja konvertiit: isikute ja ideoloogiate kohtumine neenetsi tundras”.
Tõnno Jonuksi loeng “Nõiad, teadjad või šamaanid. Kas kiviajast saab leida usujuhte?”
Neljapäeval, 4. oktoobril algusega kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) seitsmes loeng seltsi korraldatavas sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”.
Arheoloog Tõnno Jonuks peab loengu teemal “Nõiad, teadjad või šamaanid. Kas kiviajast saab leida usujuhte?”.
Peeter Espaki loeng “Sumeri lugulaul “Gilgameši surm”: kangelase olemuse ja surma küsimusi muistse Mesopotaamia religioonis”
Neljapäeval, 13. septembril algusega kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) kuues loeng seltsi korraldatavas sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”.
TÜ orientalistika keskuse teadur Peeter Espak peab loengu teemal “Sumeri lugulaul “Gilgameši surm”: kangelase olemuse ja surma küsimusi muistse Mesopotaamia religioonis”.
Marko Veissoni loeng “Leserituaalid ja lesknaiste muutuv staatus Põhja-Ghanas”
Neljapäeval, 8. juunil algusega kell 14.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) viies loeng seltsi korraldatavas sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”.
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lektor Marko Veisson peab loengu teemal “Leserituaalid ja lesknaiste muutuv staatus Põhja-Ghanas”. Loeng põhineb esineja pikemaajalistel antropoloogilistel välitöödel samas piirkonnas. Ettekanne lõpetab seltsi kevadhooaja ning sellele järgneb EAUS-i aastakoosolek kell 16.00.
Teet Toome loeng “Buddha, tema aeg ja eluloolised üksikasjad”
Neljapäeval, 2. mail algusega kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) neljas loeng seltsi korraldatavas sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”.
TÜ orientalistikakeskuse teadur Teet Toome peab loengu teemal “Buddha, tema aeg ja eluloolised üksikasjad”.
Ettekanne keskendub küsimustele kus ja millal elas Buddha, mida teame tema elust ja päritolust, millise hariduse ta sai ja kes olid tema õpetajad? Buddha oli ajalooline isik, kuid see, mida temast teame on seotud legendidega ja väljendatud tihti mütoloogilises keeles. Ebaselge on isegi see, millal Buddha elas, rääkimata muust. Kas suudame näha legendide taha ja öelda, milline tegelikult oli Buddha ja tema aeg?
Loeng on avatud kõigile huvilistele.
Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee
Anne Türnpu loeng “Teekond triksterini ja edasi. Usund või teater”
Neljapäeval, 12. aprillil algusega kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) kolmas loeng seltsi korraldatavas sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”.
Näitleja ja lavastaja Anne Türnpu peab loengu teemal “Teekond triksterini ja edasi. Usund või teater”.
Türnpu loeng on triksterist kui pärimusliku kultuuri mütoloogilisest tegelasest ja loengupidaja ootustest triksteri olemasolemise kohta, samuti ootuste ja lootuste luhtumisest ja seeläbi tekkinud uue kultuurilise konstellatsiooni ilmumisest (kultuuri/teaduse) taevasse. Samuti triksteri enese pürgimusest olemasolemise poole läbi lektori ja kuulajate ja kuidas ta inimesi võrgutab ja kas seda nimetada usundiks või teatriks.
Triksteri mõiste tekkis/ilmnes tavaliselt kahe kultuuri piirimail kusjuures üheks oli nn “valgemehekultuur” ja teiseks traditsioonilist eluviisi kandvate põliselanike kultuur: seega ka kirjaliku ja suulise kultuuri kokkupuutepunktis, formuleeriva ja protsessipõhise kultuuri piiril.
Anne Türnpu kaitses antud teemal doktoritöö mullu juunis Eesti muusika- ja teatriakadeemias.
Loeng on avatud kõigile huvilistele.
Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee
Ain Riistani loeng “Antropoloogilise ajaloo võimalikkusest Jeesuse-nimelise Galilea šamaani näitel”
Ain Riistani loeng Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”
Neljapäeval, 15. märtsil algusega kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) teine loeng seltsi korraldatavas sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”.
TÜ usuteaduskonna lektor Ain Riistan peab loengu teemal “Antropoloogilise ajaloo võimalikkusest Jeesuse-nimelise Galilea šamaani näitel”.
Ain Riistan tutvustab oma ettekandes kõigepealt ajaloolist Jeesust kui uurijatele jätkuvalt väljakutseid esitavat uurimisprobleemi. Jeesuse isikukuju ajalooteadusliku modelleerimise tehniliste nüansside varjus ootavad ikka veel vastamist mitmesugused, pigemini filosoofiasse kuuluvad kontseptuaalsed küsimused nagu mida me võime üldse ajaloost teada? ja mis on tegelikkus? Kuna neile küsimustele ei ole üheseid vastuseid, siis on on ka erinevate uurijate nägemused sellest, mis juhtus vägagi erinevad.
Üheks värskemaks alternatiiviks traditsioonilisele Jeesuse-kohasele ajalookirjutusele on antropoloogiline ajalugu (social-scientific studies of the Bible), mis käsitleb minevikku kui võõrast kultuuri. Antropoloogilises ajaloos üritatakse piiblitekstide infot avada kultuuriuurimuslike etic-võrdlusmallide kaudu. Üheks selliseks malliks on Lõuna-Aafrika uurija Pieter F. Craffert pakkunud šamaanikompleksi mudeli, mille võimalusi ja piire ettekande teises pooles vaadeldaksegi.
Loeng on avatud kõigile huvilistele.
Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee
Märt Läänemetsa ettekanne “Konfutsius – õpetaja, pühak, põlualune”
Märt Läänemetsa loeng Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”
Neljapäeval, 16. veebruaril algusega kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) esimene loeng seltsi korraldatavas uues sarjas “Isik religioonis: rollid ja kangelased”.
TÜ orientalistikakeskuse teadur Märt Läänemets peab ettekande teemal “Konfutsius – õpetaja, pühak, põlualune”.
Ettekandes vaadeldakse Hiina suurima kultuuriheerose erinevaid rolle ja kuvandeid hiinlaste ühiskondlikus teadvuses. Kui kanoonilises ehk nn põhisuuna mõtlemises ülistatakse Konfutsiust kui “ülimat õndsat” ja “kümne tuhande põlvkonna õpetajat” ning tema õpetuse baasil on kujunenud aastatuhandeid hiina kultuuri tuumaks olnud eetikakoodeks, siis mõnel ajalooperioodil on ta sattunud ka põlguse ja vaenu, isegi otsese hävitamise objektiks. Rahvalikus traditsioonis on omakorda ammusest ajast olnud populaarne Konfutsiust pilav ja naeruvääristav kihistus oma kunsti ja kirjandusega. Kogu selle seinast-seina suhtumistegamma kohal oli ja jääb Konfutsiuse kuju suurima hiinlase mudeltüübiks, kelle juurde hiinlased ikka ja jälle naasevad.
Loeng on avatud kõigile huvilistele.
Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee
EAUSi loengusari “Isik religioonis: rollid ja kangelased”
Religioonid ei ole kunagi läbi saanud inimeste loova ja läbiviiva panuseta. Religioonide rajajad, suured usujuhid, aga ka sajad erinevad rituaalispetsialistid on kujundanud ja kujundamas inimkonna usundilise mitmekesisuse mosaiiki. Käesolev Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi loengusari võtab vaatluse alla erinevate religioossete rollide mitmekesisuse alates ikoonilistest, kõigile tuntud figuuridest kuni tavalise inimeseni usumaastiku rohujuuretasandil.
Konverents 2012
Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi aastakonverents
“Isik religioonis: rollid ja kangelased”
7. detsembril 2012 Tartus
Ülikooli 16 (von Bocki maja) – aud. 212
Konverentsi kava
10.00-11.45 juhatab Ergo-Hart Västrik
Madis Arukask: Avasõnad
Judit Kis-Halas: “Let’s Cultivate Our Gardens!” Personal Strategies Imported for Eschatological Fears in a Village Magical Group
Irina Sadovina: Eco- and Egovillages: Jokes and Subversion in Slavic Vedic Communities
Kristel Kivari: Kaevurid ja ekstrasensid: autoriteedid rahvapärases inseneriteaduses
Kohvi- ja teepaus
12.15-13.45 juhatab Laur Vallikivi
Piret Koosa: Ameerika spioon või jumala saadik – ameeriklasest misjonär evangeelsete kristlaste ja õigeusklike tõlgenduses
Ain Riistan: Usutervendaja Jeesus meditsiiniantropoloogilises perspektiivis
Enn Ernits: Murma Lazarios ja tema rajatud klooster läbi aegade
Lõuna
15.00-16.30 juhatab Ülo Valk
Marje Ermel: Mäletades Krišnat läbi isikliku kogemuse: keha ja heli roll ‘püha’ tunde loomises
Märt Läänemets: Hüvesõbra (kalyāṇamitra) mõistest mahajaana budismis “Gaṇḍavyūhasūtra” ja teiste allikate põhjal
Laur Järv: Õpetlase rollist tiibeti budismis Sakya Pandita järgi ja näitel
Kohvi- ja teepaus
17.00-18.00 juhatab Tarmo Kulmar
Vladimir Sazonov: Assüüria kuninga roll Uus-Assüüria impeeriumi ametlikus religioonis. Kuningas kui peajumala Aššuri asehaldur maa peal ja kui templivalitseja
Amar Annus: Autismi spektriga isikud usundiloos: askeedid, mungad, sambapühakud?
18.15-19.00 EAUS-i üldkoosolek (presidendi, juhatuse ja revisjonitoimkonna valimine)
Konverentsi korraldavad: Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts, Kultuuriteooria tippkeskus, TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, TÜ eesti keele võõrkeelena osakond
Konverentsi ringkiri * * * Konverentsi kava pdf-ina* * * Konverentsi teesid pdf-ina