Sildiarhiiv: 2021

Konverents „Alternatiivsetest faktidest teadususuni“

Konverents toimub 3. detsembril kell 14.15 Ülikooli 16-212, Tartus.

Kõikvõimalikud vandenõuteooriad on küllap sama vanad kui inimkond. Ometi on viimastel aegadel seoses uue meedia pealetungi ning nn tõejärgse ühiskonnaga teravdunud küsimus sellest, kelle tõde ja millist tõde omaks võtta. Hetkel ühiskonda painav Covid-19 kriis ei ole siin ainus sellise olukorra näide. Vastakate ja konkureerivate tõdede vastuseise kohtame ka hübriidsete konfliktide puhul, nii riikide vahel kui eri riikide sisepoliitikas. Selle konverentsi ettekanded keskenduvadki küsimusele, kuidas ja millistel alustel erinevad ja vastakad tõekäsitlused formeeruvad. Kas usu ja uskumise aluseks on fakt või mingil muul moel formeerunud teadmine? Kes jutustavad meile lugusid tänapäeva maailmas?

14.15-14.30 Avasõnad

14.30-15.00 Siim Lill
Miks esoteerika ja vandenõuteooriad lahku ei koli?

15.00-15.30 Kristel Kivari
Kalevipoeg ja hiiglased taevast: uusmütoloogia sõnumeid Para-Web foorumist

15.30-16.00 Marko Uibu
Alternatiivtõlgenduste välja rollid koroonakriisis

16.00-16.30 Vladimir Sazonov
Aastatel 2020-2021 COVID-19 ajal EL-i vastu suunatud Venemaa strateegilised narratiivid ja vandenõuteooriad  

16.30-16.45 Raamatuesitlus
The Russian Federation in Global Knowledge Warfare: Influence Operations in Europe and Its Neighbourhood

17.00 EAUSi üldkoosolek

 

Teesid

 Miks esoteerika ja vandenõuteooriad lahku ei koli?

Siim Lill

Vandenõuteooriad on läbi imbunud templirüütlite saladustest, astraalmaailmadest ja esoteerilistest hierarhiatest. Miks see nii on? Kompaktset vastust on keeruline anda, aga üritada võib. Peatun oma ettekandes põgusalt kolmel näitel: 1) 15. sajandi Sola-Busca tarokaartid – renessansiaegse eliidi ja paganliku maagia võitmatu liit; 2) Emmanuel Malynski okultne sõda, mida suunavad juudid ja massoonid; 3) QAnoni satanistlik-pedofiilsed jõledused. Nende kolme näite abil püüan leida esoteerika ja vandenõuteooriate vankumatu sõpruse hävimatuid printsiipe! Umberto Ecost ei pääse vist ka.

 

Kalevipoeg ja hiiglased taevast: uusmütoloogia sõnumeid Para-Web foorumist

Kristel Kivari

Rahvapärased arutelusid Kalevipoja kui ajaloolise isiku üle on peetud eepose ilmumisest saadik, ent uusi seoseid luuakse ka alternatiivarheoloogiat käsitlevate dokumentaalfilmide ning sarnaseid allikaid kasutavate autorite teoste abil. Nende järgi on inimliigi kujunemisel olulist rolli mänginud pooljumalik hiidude rass. Ettekanne vaatleb nn hiidude pärandit virtuaalses aruteluruumis: milliseid tagajärgi nähakse sellel mütoloogilisel sündmusel ja milliseid sõnumeid see tõlgendus kannab.

 

Alternatiivtõlgenduste välja rollid koroonakriisis

Marko Uibu

Ettekandes käsitlen koroonameetmete üle toimunud arutelusid laiemal väljal, kus esinevad ja põimuvad uus vaimsus, vandenõuteoreetilised mõtteviisid, rahvaravi, ühiskondlik-poliitiline aktivism. Kriis tekitab pingeid ning aktiveerib erinevaid sotsiaalmeediagruppe. Vaatlen ettekandes nii üldiseid dünaamikaid ja kui ka erinevaid võtmefiguure, nn „elustiiligurusid“ ja aktiviste.

 

Aastatel 2020-2021 COVID-19 ajal EL-i vastu suunatud Venemaa strateegilised narratiivid ja vandenõuteooriad

Vladimir Sazonov

COVID-19 pandeemia, mis sai alguse Hiinas 2019. aasta lõpus, muutus globaalseks probleemiks 2020. a. See on muutunud inimkonna jaoks ilmselt kõige suuremaks väljakutseks pärast II maailmasõda ja on näidanud, et tänapäeva maailmas on terve hulk erinevaid ohte, mille iseloom on hübriidne ja mille mõju julgeolekule on raskesti prognoositav. Kremli infokampaaniate ja mõjutustegevuse põhieesmärk Läänes (EL-is, USA-s) on lõhkuda ühtsust, mõjutada sihtauditooriumit külvates paanikat, usaldamatust, trotsi ning suurendada poliitilist, majanduslikku jms lõhet EL-is sisemiselt ja ka EL-i ja USA vahel (Mölder, Sazonov, 2020: 84).

Üheks Moskva eesmärgiks ongi kujundada avalikku arvamust endale kasulikus suunas, üritada mõjutada ja ära kasutada Lääne ühiskondades kasvavaid populistlikke liikumisi ja trende (Mölder, Sazonov, 2020: 84). Kremli poolt levitatud strateegilised narratiivid (Hinck et al 2018; Szostek 2017) kirjeldavad EL-i ja Läänt kui ebaõnnestujaid, nende demokraatlikke institutsioone näidatakse kui midagi korrumpeerunut, mis vajab tugevat reformimist (Mölder, Sazonov, 2020: 87).

COVID-19 ajal on ohtralt levinud erinevad vandenõuteooriad, libauudised ning narratiivid, mis on seotud nt vaktsineerimisega, vaktsiinidega ja pandeemia temaatikaga. Kreml loob uusi ja kasutab juba olemasolevaid ülalmainitud teemadega (vaktsineerimine jne) seotud hirme (Mölder, Sazonov 2020b; Ventsel et al. 2021), paisates vandenõusid ja hirmunarratiive peavoolu ning sotsiaalmeedia kanalitesse.

Antud ettekandes autor vaatleb Kremli poolt loodud ja levitatud strateegilisi narratiive COVID-19 ajal, mis olid suunatud Euroopa Liidu ja kitsamalt Eesti sihtauditooriumile.

Kirjandus

  • Hinck, R. S.; Kluver, R.; Cooley, S. 2018. Russia re-envisions the world: strategic narratives in Russian broadcast and news media during 2015. Russian Journal of Communication, 10(1), 21–37.
  • Madisson, M.-L.; Ventsel, A. 2020. Strategic Conspiracy Narratives: A Semiotic Approach. Routledge
  • Miskimmon, A.; O’Loughlin, B.; Roselle, L. 2013. Strategic Narratives: Communication Power and the New World Order. Routledge.
  • Miskimmon, A.; O’Loughlin, B.; Roselle, L. (eds). 2018. Forging the World. Strategic Narratives and International Relations. University of Michigan Press.
  • Mölder, H.; Sazonov, V. 2019. The Impact of Russian Anti-Western Conspiracy Theories on the Status-related Conflict in Ukraine: The Case of Flight MH17. Baltic Journal of European Studies 9(3), 96−115.
  • Mölder, H. & Sazonov, V. 2020. Kremlin Information Campaign in the Baltic States During the COVID-19 Pandemic Escalation of Spring 2020, Modern Management Revue XXV, 27:4, pp. 83−97.
  • Mölder, H. & Sazonov, V. 2020a. The Kremlin’s Strategic Narratives on the Baltic States During the COVID-19 Crisis. Belonna Qarterly 4, pp. 35–54.
  • Mölder, H. & Sazonov, V. 2020b. Hirmu ja paanika motiiv Venemaa Balti riikidele suunatud COVID-19-aegses mõjutustegevuses. Sisekaitseakadeemia, Tallinn.
  • Szostek, J. 2017. The Power and Limits of Russia’s Strategic Narrative in Ukraine: The Role of Linkage. Perspectives on Politics, 15(2), pp. 379–395
  • Ventsel, A.; Hansson, S.; Madisson, M.-L.; Sazonov, V. 2021. Discourse of fear in strategic narratives: The case of Russia’s Zapad war games. Media War & Conflict, 14/1, pp. 21−39.

Vestlusringis Indrek Peedu, Erki Lind, Ülo Valk ja Tõnno Jonuks.

10. augustil 2021 toimus EAUSi, Tartu ülikooli usuteaduskonna, Utoopia raamatupoe, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna ning kultuuriklubi Salong ühises koostöös akadeemiline vestlusring kevadel eesti keeles ilmunud Hans G. Kippenbergi ja Kocku von Stuckradi raamatu „Sissejuhatus religiooniuuringutesse“ teemadel. Vestlusringis esinesid Erki Lind, Ülo Valk ja Tõnno Jonuks. Arutelu vedas Indrek Peedu. Peamiselt arutleti erinevate teemade üle, mis selles õpikus esile tõusid ning nende toel laiemalt küsimuse üle, millisena on ses äsjailmunud raamatus esitletud ja kujutatud religiooniuuringuid. Samuti arutleti raamatu autorite akadeemilise tausta ja teiste uurimisalade üle, vaadeldes seoseid käesoleva õpikuga. Lisaks jagus tähelepanu ka mitmetele erinevatele teemadele, mis tänapäeva religiooniuuringutes aktuaalsed on. Vestlusringi oli kuulama ja küsimusi esitama tulnud umbkaudu paarkümmend inimest. Diskussioonile järgnes vabavormiline arutelu veini, sooja joogi ja suupistelaua juures.

Akadeemiline vestlusring Wilfred Cantwell Smithist

Vestlusringis Indrek Peedu, Meelis Friedenthal ja Atko Remmel.

27. juulil 2021 toimus EAUSi eestvedamisel, koostöös Utoopia raamatupoe, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna ning kultuuriklubiga Salong, akadeemiline vestlusring möödunud talvel eesti keeles ilmunud Wilfred Cantwell Smithi raamatu „Religiooni tähendus ja ots“ ainetel. Vestlusringis esinesid Meelis Friedenthal ja Atko Remmel, arutelu vedas Indrek Peedu. Peamiselt keerles diskussioon „religiooni“ mõiste ümber. Arutleti mõiste ajaloo, tänapäevase kasutuse, probleemide ja muu seonduva üle, keskendudes läbivalt argumentidele ja järeldustele, mida neis asjus esitas W. C. Smith enda raamatus. Lisaks pöörati tähelepanu ka sellele, kuidas kõik niisugused asjaolud haakuvad tänapäeva olukorra ja selle uurimisega nii Eesti kui ka maailmas laiemalt. Vestlusring sai igati korraliku tähelepanu osaliseks, kohale oli tulnud umbkaudu 25 huvilist. Diskussioonile järgnes vabas vormis mõtete vahetamine veini- ja suupistelaua ääres.

Akadeemiline vestlusring Arnold van Gennepist

Vestlusringis (vasakult) Indrek Peedu, Ülo Valk (arvuti vahendusel) ja Toomas Gross.

11. augustil 2020 toimus EAUSi eestvedamisel, koostöös Utoopia raamatupoe ja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonnaga, akadeemiline vestlusring kevadel eesti keeles ilmunud Arnold van Gennepi raamatu „Siirderiitused“ ainetel. Vestlusringis esinesid Toomas Gross ja Ülo Valk, vestlust juhtis Indrek Peedu. Arutelus oli põhitähelepanu all van Gennepist alguse saanud siirderiituste kontseptsiooni jätkuv olulisus antropoloogias kui ka humanitaar- ja sotsiaalteaduses üleüldiselt, samuti van Gennepi enda isik ning muu tegevus teistegi uurimisteemade juures peale siirderiituste. Samuti sai omajagu tähelepanu van Gennepi jõudmine Eestisse ning sellega kaasnenud varajane vastukaja siinsete uurijate seas. Vestlusring sai küllaltki laia tähelepanu osaliseks, kuivõrd kohale oli tulnud üle 30 huvilise. Diskussioonile järgnes vabas vormis mõtete vahetamine veini- ja suupistelaua ääres.