- 16. veebruaril 2012
Märt Läänemetsa loeng “Konfutsius – õpetaja, pühak, põlualune” - 15. märtsil 2012
Ain Riistani loeng “Antropoloogilise ajaloo võimalikkusest Jeesuse-nimelise Galilea šamaani näitel” - 12. aprillil 2012
Anne Türnpu loeng “Teekond triksterini ja edasi. Usund või teater” - 2. mail 2012
Teet Toome loeng “Buddha, tema aeg ja eluloolised üksikasjad” - 8. juunil 2012
Marko Veissoni loeng “Leserituaalid ja lesknaiste muutuv staatus Põhja-Ghanas” - 8. juunil 2012
EAUS-i aastakoosolek - 13. septembril 2012
Peeter Espaki loeng “Sumeri lugulaul “Gilgameši surm”: kangelase olemuse ja surma küsimusi muistse Mesopotaamia religioonis” “ - 4. oktoobril 2012
Tõnno Jonuksi loeng “Nõiad, teadjad või šamaanid. Kas kiviajast saab leida usujuhte?” - 1. novembril 2012
Laur Vallikivi loeng “Misjonär ja konvertiit: isikute ja ideoloogiate kohtumine neenetsi tundras” - 7. detsembril 2012
Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi aastakonverents
Laur Järve loeng "Lõhestavad teemad tiibeti budismis"
Neljapäeval, 23. mail kell 16.15 peab Tartu ülikooli teoreetilise füüsika vanemteadur Laur Järv EAUS-i loengusarjas „Religioon ja konflikt“ ettekande „Lõhestavad teemad tiibeti budismis: kahe karmapa probleem, raevukas jumalus Dorje Shugden jt“. Loeng toimub Tartus, Ülikooli 16-212.
Loeng heidab pilgu paarile enim lõhet ja vastasseisu tekitavale teemale kaasaja tiibeti budismis. 1996. aastal soovitas XIV dalai-laama lõpetada eelkõige geluki koolkonnas olulise raevuka kaitsejumaluse Dorje Shugdeni austamise, kuna see on erapoolik ja sallimatu ning palus Shugdenile toetujatel oma õpetustele mitte tulla. Üleskutset järgisid suured geluki kloostrid ja selle kiitis heaks ka Tiibeti keskadministratsioon, samas kui väike Shugdeni pooldajate vähemus protesteerib senini häälekalt usuvabaduse piiramise vastu ning aset on leidnud ka mõned vägivaldsed intsidendid.
Loeng üritab avada nende probleemide mõistmiseks vajalikku usundiloolist ja ajaloolist konteksti, kirjeldada sündmuste käiku ja vastaspoolte argumente ning märkida ära Lääne budistide ning India ja Hiina poliitika rolli antud situatsioonis.
Kõik huvilised on oodatud!
Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee
Laur Vallikivi loeng "Misjonär ja konvertiit: isikute ja ideoloogiate kohtumine neenetsi tundras"
Neljapäeval, 1. novembril peab TÜ etnoloogia osakonna teadur Laur Vallikivi ettekande "Misjonär ja konvertiit: isikute ja ideoloogiate kohtumine neenetsi tundras".
Tegemist on EAUSi loengusarja "Isik religioonis: rollid ja kangelased" viimase loenguga. Loengus käsitletakse neenetsi põhjapõdrakasvatajate kohtumist kristlike misjonäridega postsovetlikul Venemaal. Vaatluse alla tuleb üksikisiku ja kogukonna roll laiaulatuslike kultuuriliste ja usuliste muutuste keerises. Loengut illustreerivad fotod, mis on tehtud pikaajalistel etnograafilistel välitöödel (2000-2012) Vorkuta linnas ja seda ümbritsevas tundras põhjapõdrakasvatajate rändlaagrites.
Loeng toimub Tartus, Ülikooli 16, ruum 212. Kõik huvilised on oodatud!
Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee
Tõnno Jonuksi loeng "Nõiad, teadjad või šamaanid. Kas kiviajast saab leida usujuhte?"
Neljapäeval, 4. oktoobril algusega kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) seitsmes loeng seltsi korraldatavas sarjas "Isik religioonis: rollid ja kangelased".
Arheoloog Tõnno Jonuks peab loengu teemal "Nõiad, teadjad või šamaanid. Kas kiviajast saab leida usujuhte?".
Arheoloogilises materjalis on jälgi paljudest minevikus eksisteerinud religioonidest. Ilmselt on neis kõigis olnud ka omad religioossed juhid, kuid vaid harva on neid võimalik nimetada täpsemalt kui preestrid, või veel ebamäärasemalt rituaalijuhid. Tõnno Jonuks vaatleb oma ettekandes alustuseks erinevaid viise, kuidas on arheoloogilises materjalis püütud leida viiteid kindlatele usujuhtidele, ja keskendub siis Eesti keskneoliitilistele matustele ja nende võimalikule tõlgendusele šamanismi-laadse religiooni kajastusest.
Loeng on avatud kõigile huvilistele.
Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee
Peeter Espaki loeng "Sumeri lugulaul "Gilgameši surm": kangelase olemuse ja surma küsimusi muistse Mesopotaamia religioonis"
Neljapäeval, 13. septembril algusega kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) kuues loeng seltsi korraldatavas sarjas "Isik religioonis: rollid ja kangelased".
TÜ orientalistika keskuse teadur Peeter Espak peab loengu teemal "Sumeri lugulaul "Gilgameši surm": kangelase olemuse ja surma küsimusi muistse Mesopotaamia religioonis".
Ettekandes vaadeldakse sumeri lühieepose või lugulaulu "Gilgameši surm" ning teiste samaaegsete tekstide taustal vana Lähis-Ida religiooniloos umbkaudu aastaks 2000 eKr väljakujunenud jumaliku kangelase prototüüpset kuju. Antakse ülevaade sellest, millised omadused muutsid inimkonda kuuluva kangelase pooljumalikuks ja religioosselt austatavaks figuuriks ning sellest, kuidas kujutati ette nii kangelase kui kogu inimkonna saatust. Tähelepanu all on eelkõige ka kangelase surma ja maise eksistentsi lõppemise paratamatus.
Oletatavasti oli kangelase surelikkuse kirjeldamine ka üheks abivahendiks muistsete müüdikoostajate käes, kuidas üleüldiselt seletada lahti, miks peavad kõik inimesed surema. Nagu "Gilgameši surma" tekstis väidetud, on inimeste sekka kuuluva olendi surm sisse programmeeritud alates lapse nabanööri läbilõikamise hetkest. Mõneski mõttes meenutab muistne sumeri arusaam antud osas kaasaegse iroonilise kõnekäänu "elu on surmaga lõppev (geneetiline) haigus" maailmavaadet.
Ühtlasi arutletakse ettekandes ka selle üle, kas 4000 aastat tagasi loodud lühieepost võiks juba pidada Linnart Mälli poolt defineeritud "humanistlikuks baastekstiks". Võttes arvesse, et loo peamiseks sisuks on just need teemad, mida Mäll pidas oluliseks palju hilisematele eepilis-mütoloogilistele humanistlikele baasnarratiividele, tundub tema teooria igati aktsepteeritavana ka muistse Lähis-Ida vanemate ajalooperioodide kontekstis. Mälli artiklid humanistlikest baastekstidest ja ka "Gilgameši surma" täielik esmaväljaanne ilmusid mõlemad alles aastal 2000 ning seega on mõlemad humanitaarteaduslikust seisukohast väga uued nähtused, mis alles tasapisi hakkavad laiemates teaduslikes ringides levima ja kinnistuma.
Loeng on avatud kõigile huvilistele. Varem kavas välja kuulutatud Jaan Lahe esinemist ei toimu.
Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee
Marko Veissoni loeng "Leserituaalid ja lesknaiste muutuv staatus Põhja-Ghanas"
Neljapäeval, 8. juunil algusega kell 14.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) viies loeng seltsi korraldatavas sarjas "Isik religioonis: rollid ja kangelased".
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lektor Marko Veisson peab loengu teemal "Leserituaalid ja lesknaiste muutuv staatus Põhja-Ghanas". Loeng põhineb esineja pikemaajalistel antropoloogilistel välitöödel samas piirkonnas. Ettekanne lõpetab seltsi kevadhooaja ning sellele järgneb EAUS-i aastakoosolek kell 16.00.
Loengu tutvustus: Lesknaiste sotsiaalne olukord traditsionalistlikes gurunsi hõimudes on viimastel aastatel pälvinud Ghanas üksjagu kriitikat. Inimõigustele, modernsetele ja olulisel määral ka kristlikele väärtustele apelleerivad organisatsioonid leiavad, et mitmed matuste ajal läbiviidavad rituaalid on lesknaisi alandavad ja vägivaldsed. Traditsioonilise praktika eestkõnelejad kirjeldavad aga lesknaistega toimuvat kui loomulikku ja suuresti paratamatut tegevust, mis on tihedalt põimunud esivanematekultuse, abielutavade ning sugulussüsteemiga. Ettekandes võrreldakse selle debati erinevate osapoolte argumente ning mõtiskletakse selle üle, kuivõrd on lesknaiste staatuse puhul tegemist inimõiguste probleemiga või pigem kristlike ja traditsionalistlike kogukondade võimuvõitlusega.
Loeng on avatud kõigile huvilistele.
Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee
Teet Toome loeng "Buddha, tema aeg ja eluloolised üksikasjad"
Neljapäeval, 2. mail algusega kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) neljas loeng seltsi korraldatavas sarjas "Isik religioonis: rollid ja kangelased".
TÜ orientalistikakeskuse teadur Teet Toome peab loengu teemal "Buddha, tema aeg ja eluloolised üksikasjad".
Ettekanne keskendub küsimustele kus ja millal elas Buddha, mida teame tema elust ja päritolust, millise hariduse ta sai ja kes olid tema õpetajad? Buddha oli ajalooline isik, kuid see, mida temast teame on seotud legendidega ja väljendatud tihti mütoloogilises keeles. Ebaselge on isegi see, millal Buddha elas, rääkimata muust. Kas suudame näha legendide taha ja öelda, milline tegelikult oli Buddha ja tema aeg?
Loeng on avatud kõigile huvilistele.
Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee
Anne Türnpu loeng "Teekond triksterini ja edasi. Usund või teater"
Neljapäeval, 12. aprillil algusega kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) kolmas loeng seltsi korraldatavas sarjas "Isik religioonis: rollid ja kangelased".
Näitleja ja lavastaja Anne Türnpu peab loengu teemal "Teekond triksterini ja edasi. Usund või teater".
Türnpu loeng on triksterist kui pärimusliku kultuuri mütoloogilisest tegelasest ja loengupidaja ootustest triksteri olemasolemise kohta, samuti ootuste ja lootuste luhtumisest ja seeläbi tekkinud uue kultuurilise konstellatsiooni ilmumisest (kultuuri/teaduse) taevasse. Samuti triksteri enese pürgimusest olemasolemise poole läbi lektori ja kuulajate ja kuidas ta inimesi võrgutab ja kas seda nimetada usundiks või teatriks.
Triksteri mõiste tekkis/ilmnes tavaliselt kahe kultuuri piirimail kusjuures üheks oli nn "valgemehekultuur" ja teiseks traditsioonilist eluviisi kandvate põliselanike kultuur: seega ka kirjaliku ja suulise kultuuri kokkupuutepunktis, formuleeriva ja protsessipõhise kultuuri piiril.
Anne Türnpu kaitses antud teemal doktoritöö mullu juunis Eesti muusika- ja teatriakadeemias.
Loeng on avatud kõigile huvilistele.
Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee
Ain Riistani loeng "Antropoloogilise ajaloo võimalikkusest Jeesuse-nimelise Galilea šamaani näitel"
Ain Riistani loeng Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi sarjas "Isik religioonis: rollid ja kangelased"
Neljapäeval, 15. märtsil algusega kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) teine loeng seltsi korraldatavas sarjas "Isik religioonis: rollid ja kangelased".
TÜ usuteaduskonna lektor Ain Riistan peab loengu teemal "Antropoloogilise ajaloo võimalikkusest Jeesuse-nimelise Galilea šamaani näitel".
Ain Riistan tutvustab oma ettekandes kõigepealt ajaloolist Jeesust kui uurijatele jätkuvalt väljakutseid esitavat uurimisprobleemi. Jeesuse isikukuju ajalooteadusliku modelleerimise tehniliste nüansside varjus ootavad ikka veel vastamist mitmesugused, pigemini filosoofiasse kuuluvad kontseptuaalsed küsimused nagu mida me võime üldse ajaloost teada? ja mis on tegelikkus? Kuna neile küsimustele ei ole üheseid vastuseid, siis on on ka erinevate uurijate nägemused sellest, mis juhtus vägagi erinevad.
Üheks värskemaks alternatiiviks traditsioonilisele Jeesuse-kohasele ajalookirjutusele on antropoloogiline ajalugu (social-scientific studies of the Bible), mis käsitleb minevikku kui võõrast kultuuri. Antropoloogilises ajaloos üritatakse piiblitekstide infot avada kultuuriuurimuslike etic-võrdlusmallide kaudu. Üheks selliseks malliks on Lõuna-Aafrika uurija Pieter F. Craffert pakkunud šamaanikompleksi mudeli, mille võimalusi ja piire ettekande teises pooles vaadeldaksegi.
Loeng on avatud kõigile huvilistele.
Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee
Märt Läänemetsa ettekanne "Konfutsius - õpetaja, pühak, põlualune"
Märt Läänemetsa loeng Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi sarjas "Isik religioonis: rollid ja kangelased"
Neljapäeval, 16. veebruaril algusega kell 16.15 toimub Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) esimene loeng seltsi korraldatavas uues sarjas "Isik religioonis: rollid ja kangelased".
TÜ orientalistikakeskuse teadur Märt Läänemets peab ettekande teemal "Konfutsius - õpetaja, pühak, põlualune".
Ettekandes vaadeldakse Hiina suurima kultuuriheerose erinevaid rolle ja kuvandeid hiinlaste ühiskondlikus teadvuses. Kui kanoonilises ehk nn põhisuuna mõtlemises ülistatakse Konfutsiust kui "ülimat õndsat" ja "kümne tuhande põlvkonna õpetajat" ning tema õpetuse baasil on kujunenud aastatuhandeid hiina kultuuri tuumaks olnud eetikakoodeks, siis mõnel ajalooperioodil on ta sattunud ka põlguse ja vaenu, isegi otsese hävitamise objektiks. Rahvalikus traditsioonis on omakorda ammusest ajast olnud populaarne Konfutsiust pilav ja naeruvääristav kihistus oma kunsti ja kirjandusega. Kogu selle seinast-seina suhtumistegamma kohal oli ja jääb Konfutsiuse kuju suurima hiinlase mudeltüübiks, kelle juurde hiinlased ikka ja jälle naasevad.
Loeng on avatud kõigile huvilistele.
Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee
EAUSi loengusari "Isik religioonis: rollid ja kangelased"
Religioonid ei ole kunagi läbi saanud inimeste loova ja läbiviiva panuseta. Religioonide rajajad, suured usujuhid, aga ka sajad erinevad rituaalispetsialistid on kujundanud ja kujundamas inimkonna usundilise mitmekesisuse mosaiiki. Käesolev Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi loengusari võtab vaatluse alla erinevate religioossete rollide mitmekesisuse alates ikoonilistest, kõigile tuntud figuuridest kuni tavalise inimeseni usumaastiku rohujuuretasandil.
Loengud leiavad aset Tartu Ülikooli von Bocki majas (Ülikooli 16, ruum 212) ning on avatud kõigile huvilistele.
Vaata ka sarja postrit. Loengusarja korraldamist toetab Euroopa Liit Regionaalarengu Fondi kaudu (Kultuuriteooria tippkeskus).
Info: Madis Arukask, EAUS-i president, madis.arukask@ut.ee