- 21. veebruaril 2013
Sergei Stadnikovi loeng “Egiptuse “rohelisest tulevikust”” - 21. märtsil 2013
Holger Möldri loeng “Islamiäärmusluse mõju tänapäeva rahvusvaheliste konfliktide kujunemisele: religiooni politiseerumine, terrorism ja hirmukultuur” - 11. aprillil 2013
Toomas Grossi loeng “Kogukond, religioossed muutused ja konflikt: protestantide ja katoliiklaste vahelistest suhetest Mehhiko sapoteekide näitel”“ - 2. mail 2013
Elo-Hanna Seljamaa loeng “”Всем миром! Ühel meelel!” Tähelepanekuid Lasnamäele ehitatavast õigeusu pühamust” - 23. mail 2013
Laur Järve loeng “Lõhestavad teemad tiibeti budismis: kahe karmapa probleem, raevukas jumalus Dorje Shugden jt” - 19.-28. juunil 2013
EAUS-i üldkoosolek e-koosolekuna: vt koosolekule esitatud tegevusaruannet - 19. septembril 2013
Eva Toulouze’i loeng “Udmurtide animism tänapäeva Udmurdimaal ja Baškortostanis“ - 3. oktoobril 2013
Atko Remmeli loeng “Ateism Eesti usulisel maastikul” - 14. novembril 2013
Nemanja Radulovići loeng“From Bogomilism to Neo-Bogomilism. The Picture of Bogomilism in South Slavic Cultures” - 13. detsembril 2013
Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi aastakonverents
Nemanja Radulovići loeng "From Bogomilism to Neo-Bogomilism. The Picture of Bogomilism in South Slavic Cultures"
Neljapäeval, 14. novembril 2013 kell 16.15 peab Nemanja Radulović (Belgradi ülikool, Serbia) EAUS-i ettekandekoosolekul loengu "From Bogomilism to Neo-Bogomilism. The Picture of Bogomilism in South Slavic Cultures". Loeng toimub Tartus, Ülikooli 16-212.
Kõneleja tutvustab oma loengut:
Bogomilism is usually seen as a link in the big chain of transmisison of gnosis, between antic Gnosticism and Western hetherodox dualist movements. Although histories and religion studies are inclined to accept such view, it is actually far from being unchallenged, specially in Balkan historiography. The other important point is that research of Bogomilism in 19th century went together with the processes of national emancipation. In ex-Yugoslavia Bogomilism was not only matter of academic discussion but part of cultural memory, which was specially emphasized in last twenty years. While Bogomilism plays significant role in concepts of national identity, on the other hand some contemporary religious groups are trying to revive it in the other way, too. Their attempts are still underresearched in scholarship.
Kõik huvilised on oodatud!
Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee
Atko Remmeli loeng „Ateism Eesti usulisel maastikul“
Neljapäeval, 3. oktoobril kell 16.15 peab Atko Remmel EAUS-i loengusarjas „Religioon ja konflikt“ ettekande „Ateism Eesti usulisel maastikul“. Loeng toimub Tartus, Ülikooli 16-212.
Eestlaste kui usuleige, mõnede arvates isegi ateistliku rahva kuvand on küllaltki levinud. Kuid kas sellel arusaamal on ka tõestuslik põhi? Ettekanne annab ülevaate religioonivastase mõtteviisi ajaloost Eestis, tutvustab siin kanda kinnitanud erinevaid ateistlikke traditsioone ning vaatleb ateiste ja nende uskumusi tänapäevase religioosse mitmekesisuse kontekstis.
NB! Kava järgi välja kuulutatud Linda Kaljundi esinemist seekord ei toimu.
Kõik huvilised on oodatud!
Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee
Eva Toulouze'i loeng "Kaama-taguste udmurtide usund tänapäeval“
Neljapäeval, 19. septembril kell 16.15 peab Tartu ülikooli etnoloogia vanemteadur Eva Toulouze EAUS-i loengusarjas „Religioon ja konflikt“ ettekande „Kaama-taguste udmurtide usund tänapäeval“. Loeng toimub Tartus, Ülikooli 16-212.
Tänu säilinud omapärasele kultuurilisele keskkonnale on Kaama-tagused udmurdid grupp, kellel jaoks omausund on igapäevase elu osa. Suvistel välitöödel juunikuu palvustetsükli jälgimisel põhinev ettekanne keskendub ohvripapi rollile selles protsessis ja vaatleb nende tegevuse kaudu Baškortostani udmurtide usuelus esinevat elava traditsiooni varieeruvust.
Kõik huvilised on oodatud!
Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee
Elo-Hanna Seljamaa loeng
Neljapäeval, 2. mail kell 16.15 peab TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule teadur Elo-Hanna Seljamaa EAUS-i loengusarjas ettekande „“Всем миром! Ühel meelel!“ Tähelepanekuid Lasnamäele ehitatavast õigeusu pühamust“. Loeng toimub Tartus, Jakobi 2–109.
Lasnamäele kerkiv Jumalaema „Kiirestikuulja” ikooni kirik on esimesi pühakodasid selles Tallinna (ja Eesti) suurimas linnajaos üldse. Lasnamäe kaubanduskeskustes ja tänavatel kogutakse kirikule raha üleskutsega „Ehitame pühamu kõik koos/ Построим храм всем миром.“ Samas on Moskva patriarhaadi alla kuuluva pühamu rajamist saatnud rahastamisskandaalid, mis peegeldavad nii poliitilisi võimuvõitlusi kui Eesti-poolset muret Venemaa kaasmaalaste poliitika pärast.
Autori välitöödele tuginev ettekanne vaatleb, milliseid eneseteostusvõimalusi pakub Lasnamäe marginaalsetele rühmadele, kuidas veel ehitusjärgus pühamus toimub kogukonna moodustamine ja koolitamine ning kuidas uus kirik paigutub Tallinna vene kaardile.
Kõik huvilised on oodatud!
Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee
Toomas Grossi loeng "Kogukond, religioossed muutused ja konflikt: protestantide ja katoliiklaste vahelistest suhetest Mehhiko sapoteekide näitel"
Neljapäeval, 11. aprillil kell 16.15 peab Toomas Gross loengu "Kogukond, religioossed muutused ja konflikt: protestantide ja katoliiklaste vahelistest suhetest Mehhiko sapoteekide näitel". Toomas Gross on Helsingi ülikooli sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia lektor ning TÜ etnoloogia osakonna vanemteadur. Loeng toimub Jakobi 2-109.
Protestantlike kirikute võidukäik "traditsiooniliselt" katoliiklikus Ladina-Ameerikas on kestnud mitu aastakümmet. Paraku on religioosse mitmekesisuse suurenemisega kaasnenud ka erinevat tüüpi konfliktid katoliiklaste ja "uute" usurühmade vahel. Käesolev ettekanne käsitleb kujunenud vastasseise Lõuna-Mehhiko sapoteekide külade näitel ning tugineb autori pikaajalistele antropoloogilistele välitöödele neis külades alates 1998. aastast. Ettekanne vaatleb konflikte nii kogukonna kui ka indiviidi tasandil. Usulisel pöördumisel sapoteekide kogukondades on kõrge sotsiaalne hind, mis muuhulgas seletab sagedast apostaasiat protestantide seas.
Kõik huvilised on oodatud!
Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee
Holger Möldri loeng "Islamiäärmusluse mõju tänapäeva rahvusvaheliste konfliktide kujunemisele: religiooni politiseerumine, terrorism ja hirmukultuur"
Neljapäeval, 21. märtsil 2013 kell 16.15 peab kaitseväe ühendatud õppeasutuse strateegia õppetooli dotsent Holger Mölder Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi loengusarjas "Religioon ja konflikt" ettekande "Islamiäärmusluse mõju tänapäeva rahvusvaheliste konfliktide kujunemisele: religiooni politiseerumine, terrorism ja hirmukultuur". Loeng toimub Tartus, Jakobi 2-109.
Ettekandes keskendub Mölder religiooni ja ideoloogia seostele ning islamiäärmuslase kuvandi tekkimisele. Ta vaatleb islami mõju tõusu maailmas, selle poliitilisi väljundeid ning kuidas seostuvad omavahel islamiäärmuslus ja terrorism. Üleval on küsimused: kuidas toimib terrorism kui poliitika teostamise vahend ja mis on selle põhjused? Kuidas tugevad emotsioonid (hirm, viha, vimm) suudavad mõjutada sotsiaalset tellimuse kujunemist? Mis on hirmukultuur ning kuidas see haakub lääne tsivilisatsioonis tekkinud kuvanditega erinevate religioonide sh islami kohta? Mölder vaatleb ka 11. septembri 2001 mõju rahvusvahelise süsteemi arengule tervikuna ja Al-Qaeda olemust kui kaubamärk.
Kõik huvilised on oodatud!
Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee
Sergei Stadnikov loeng "Egiptuse roheline tulevik"
Neljapäeval, 21. veebruaril kell 16.15 algab Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi uus loengusari "Religioon ja konflikt". Loengusari koosneb kaheksast loengust ja käsitleb religioonidega esile tulevat vastandumise temaatikat nii ühiskonna kui ka indiviidi tasandil.
Esimene loeng viib kuulajad Egiptuse kaasaega, kus Sergei Stadnikov kõneleb teemal "Egiptuse rohelisest tulevikust". Loeng võtab kokku Egiptuse viimase kahe aasta sisepoliitilised arengud. Samuti vaagitakse võimalikke tulevikustsenaariume, sh islamistide edasise võimu tugevnemise väljavaateid.
Loeng toimub aadressil Ülikooli 16-212 algusega kell 16.15. Kõik huvilised on oodatud!
Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee
Loengusari "Religioon ja konflikt"
Religioonide suuri eesmärke on alati olnud püüdlemine täiuse ja harmoonia poole. Ühiskondlikku ja poliitilisse konteksti sattudes muutuvad religioonid aga sageli allikaks vastandlikele tõlgendustele ja kokkupõrgetele. Nii on religioonide ajalugu ühtlasi konfliktide ajalugu, kust ei puudu vägivald, usuvälised ambitsioonid ning omakasupüüdlikud kired. Käesolev Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi loengusari koondab ettekandeid, mis käsitlevad antud temaatikat maailma eri kohtades erinevatel ajaperioodidel.
Ettekandekoosolekud toimuvad neljapäeviti Tartu Ülikooli õppehoonetes algusega kell 16.15.
21. veebruaril 2013 Ülikooli 16-212 |
Sergei Stadnikov "Egiptuse "rohelisest tulevikust"" |
21. märtsil 2013 Jakobi 2-109 |
Holger Mölder "Islamiäärmusluse mõju tänapäeva rahvusvaheliste konfliktide kujunemisele: religiooni politiseerumine, terrorism ja hirmukultuur" |
11. aprillil 2013 Jakobi 2-109 |
Toomas Gross "Kogukond, religioossed muutused ja konflikt: protestantide ja katoliiklaste vahelistest suhetest Mehhiko sapoteekide näitel" |
2. mail 2013 Jakobi 2-109 |
Elo-Hanna Seljamaa ""Всем миром! Ühel meelel!" Tähelepanekuid Lasnamäele ehitatavast õigeusu pühamust" |
23. mail 2013 Ülikooli 16-212 |
Laur Järv "Lõhestavad teemad tiibeti budismis: kahe karmapa probleem, raevukas jumalus Dorje Shugden jt" |
19. septembril 2013 Ülikooli 16-212 |
Eva Toulouze "Udmurtide animism tänapäeva Udmurdimaal ja Baškortostanis" |
3. oktoobril 2013 Ülikooli 16-212 |
Atko Remmel "Ateism Eesti usulisel maastikul" |
Vaata ka sarja postrit. Loengusarja korraldamist toetab Euroopa Liit Regionaalarengu Fondi kaudu (Kultuuriteooria tippkeskus).
Info: Madis Arukask, EAUS-i president madis.arukask@ut.ee