Kokkuvõte seltsi tegevusest 2014. aastal

  • 25. veebruaril 2014
    Aimar Ventseli loeng “Pühad paigad kui rahvusluse markeerimine Jakuutias”
  • 11. märtsil 2014
    Jüri Metssalu loeng “Looduslikud pühapaigad Eesti kultuuriruumis Juuru kihelkonna näitel”
  • 19. märtsil 2014
    Anastasia Mitrofanova loeng “Religious Radicalism and Anti-European Sentiment in Contemporary Moldova” koostöös Tartu Ülikooli Euroopa Liidu ja Venemaa uuringute keskusega
  • 1. aprillil 2014
    Urmas Nõmmiku loeng “Jaakobi, Moosese ja Jesaja pühapaigad”
  • 29. aprillil 2014
    Ülo Valgu loeng “Jumalannale pühendatud templid Kirde-Indias”
  • 20. mail 2014
    Kalle Kasemaa loeng “Pühadusest judaismis”
  • 20. mail 2014
    EAUS-i üldkoosolek, vt koosoleku protokolli
  • 23. septembril 2014
    Tarmo Kulmari loeng “Püha linn Tiahuanaco püha järve Titicaca lähistel”
  • 14. oktoobril 2014
    Irina Külmoja loeng “Vanausuliste pühakojast”
  • 4. novembril 2014
    Jaan Lahe loeng “Mithraeum kui sakraalne kosmos”
  • 25. novembril 2014
    Art Leete loeng “Komide püha mets”
  • 11. detsembril 2014
    Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi aastakonverents

Jüri Metssalu loeng "Looduslikud pühapaigad Eesti kultuuriruumis Juuru kihelkonna näitel"

Teisipäeval, 11. märtsil kell 16.15 kõneleb loengusarjas "Püha ja paik" Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühma projektijuht, ajaloolane Jüri Metssalu teemal "Looduslikud pühapaigad Eesti kultuuriruumis Juuru kihelkonna näitel". Loeng toimub Tartu Ülikooli von Bocki õppehoones aadressil Ülikooli 16–212.

Jüri Metssalu on ajaloolise Lõuna-Harjumaa pärimuspaikade uurimiseks korraldanud mitmeid välitöid. Rapla, Juuru ja Hageri kihelkonnast arhiivi kogutud pärimuse alusel on ta püüdnud võimalikult paljud paigad maastikul üles otsida, kirjeldada ja pildistada ning nende paikade kohta ka kõigilt vanematelt põliselanikelt folkloori koguda. Jüri Metssalu korraldatud välitöödelt on Eesti Rahvaluule Arhiivi toodud hoiule sadade tundide jagu heliülesvõtteid ja tuhandeid fotosid. Et kolme kihelkonnaga korraga sügavuti pole võimalik tegelda, on ta 2009. aastast alates töörühma teiste tegevussuundade kõrval jätkanud Juuru kihelkonna pärimuspaikade uurimisega. Tänaseks on Metssalu juhtimisel kogutud kohapärimust kõigis Juuru kihelkonna külades. Nii on Juuru kihelkond heaks näiteks Eesti pärimuspaikade tänasest olukorrast.

Oma ettekandes tutvustab Jüri Metssalu Juuru kihelkonna pühapaiku, mida on võimalik määratleda nii laiema kui kitsama definitsiooni järgi. Kui pühapaikade hulka lugeda pühaks nimetatud kohad, paigad, kuhu on ande toodud ja kus on ravitud, ning hiie-toponüümikaga kohad, siis on hetkel Juuru kihelkonnas teadaolevate pühapaikade koguarv 51. Kui aga lisada ka mitmesuguste (vaim)olenditega seotud paigad, hiiukohad, imeliste ilmingute kogemise kohad jt, siis saaksime Juuru kihelkonnas kokku 90 laiema määratluse järgi püha paika. Ettekandes tutvustab Jüri Metssalu lähemalt Juuru kihelkonna pühasid allikaid, hiiekohti, pühasid kive ja kabelikohti. Seejuures peatub ta ka mõningatel konkreetsel probleemidel nagu näiteks pühapaikade füüsiline seisund ja riiklik kaitse, hiiepaikade dateerimine, pühapaikade seosed asustusega ja süvendatud uuringute tulemuslikkus.

Kõik huvilised on oodatud!

Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee


Aimar Ventseli loeng "Pühad paigad kui rahvusluse markeerimine Jakuutias"

Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts alustab uue loengusarjaga "Püha ja paik", mille keskmes on püha ja paiga seosed erinevates religioonides. Teisipäeval, 25. veebruaril 2014 peab esimese loengu etnoloog Aimar Ventsel, kes kõneleb teemal "Pühad paigad kui rahvusluse markeerimine Jakuutias". Loeng toimub Tartu Ülikooli von Bocki õppehoones aadressil Ülikooli 16–212 algusega kell 16.15.

Ettekande tutvustus:

Viimastel aastatel saame rääkida Jakuutia (Vene Föderatsiooni Kaug-Ida) religioossest taassünnist. Tegemist on huvitava ja mitmetahulise protsessiga, kus erinevad riiklikud ja mitteriiklikud grupid taastavad oma arusaama järgi traditsioonilist usundit. Paralleelselt võib täheldada mitmete rahvusluse vormide esiletõusu, kusjuures osa mitteriiklikest gruppidest on registreeritud kui religioossed kultuuriliikumised, spordiklubid või looduskaitseseltsid. See protsess on seotud ka pühapaikade, rituaalimajade ja templite loomisega. Oma ettekandes asetan ma selle protsessi laiemasse konteksti ja vaatlen, kuidas on religioosne taassünd seotud poliitika, majanduse ning sotsiaalsete vastuoludega.

Kõik huvilised on oodatud!

Info: Madis Arukask, madis.arukask@ut.ee