Uudised

    Talvekonverents „Hing ja hingestatus usundiloos, rahvausus ja folklooris“

    Vaated hingele ning mitmesugused käsitlused hingest on eri aegadel ja eri kultuurides vägagi varieerunud. See mitmekesisus pole kuhugi kadunud ka tänapäeval. Mõne kõrgreligiooni monistlik lähenemine erineb suuresti animistlikust arusaamast hingede paljususest, kõik see seguneb omakorda uusvaimsuse supikatlas, meie kõigi silme all.

    Aristotelism sidus hinge mõiste kogu olemasoleva ühtsesse süsteemi. Hing oli see, mis hoidis koos nii inimest kui ka kõiki teisi elusolendeid. Kui Academia Gustaviana algusperioodil oli Tartu õpetlaste seas suundanäitavaks õpetuseks aristotelism, siis 17. sajandi lõpust alates kartesiaanlike mõjutuste tõttu olukord muutus. René Descartes vastandas mateeria ja hinge, pannes sellega aluse nn mehhanitsistlikule teadusrevolutsioonile. Sellest ajast alates on keha-hinge dualism järk-järgult süvenenud, tipnedes modernse maailmakäsitusega, mis tugineb hinge olemasolu eitaval teaduslikul lähenemisel.

    Nüüdisajal on hing saanud ennekõike religioonide, uusvaimsete liikumiste, alternatiivmeditsiini, ja -teraapiate pärusmaaks. Teadlaste seast tegelevad selle mõistega usundiuurijad, antropoloogid ja folkloristid. Millisel viisil on hinge mõistet rakendatud? Millistes kontekstides esineb mõiste hing folklooris ja keeles? Kuidas suhestuvad hingega loodusrahvad maailma eri paigus? Kuidas on seda terminit kasutanud usundiuurijad läbi aegade? Kas rahvapärasel käsitusel ja analüütilisel hinge-kontseptsioonil on üleüldse ühisosa?

    Neile ja teistele hingega seotud küsimustele otsime vastuseid 9. detsembril toimuval Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi, Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna ja korporatsioon Vironia ühisel konverentsil 2022 Tartus korporatsioon Vironia majas (Lai 30). Ootame 20 minuti pikkuseid ettekandeid eri valdkondade esinejatelt.

    Teesid palume saata 18. novembriks Helen Haasile e-posti aadressil helenhaas@hotmail.com. Teeside vastuvõtust anname teada hiljemalt 24. novembril.

    Loe edasi...

    Tantra Indias. Paulsoni loengud religiooniuuringutes

    Koostöös Tartu Ülikooliga korraldab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts esimesed Ivar Paulsoni nimelised loengud religiooniuuringutes. Sel aastal peab Paulsoni loenguid hinnatud India tantra uurija Paolo E. Rosati, kes on silma paistnud olulise ajaloolis-võrdleva teadustööga tantra kui religioosse nähtuse uurimisalal.

     

    Ajad ja kohad:

    02.11.2022 kell 16:15-17:45 – Ülikooli 18-139: Tantra and Beyond

    03.11.2022 kell 16:15-17:45 – Ülikooli 18-139: The Cult of the Goddess Kāmākhyā (Assam)

    04.11.2022 kell 14:15-15:45 – Ülikooli 18-139: Blood, Sex, and Magic: The Power of the Yonipīṭha at Kāmākhyā

     

    Loengute pikemad sisukirjeldused on leitavad allpool.

    Tantra and Beyond

    02.11.2022 kell 16:15-17:45 – Ülikooli 18-139

    This lecture is a short introduction to Tantra as a religious phenomenon related not only to the Sanskritic élite and its textual production (such as, e.g., the highly philosophical Kashmiri Śivaism and its non-dualistic view of the universe) but also to the cross-cultural dialectic between Brahmanism and non-mainstream religions, such as tribal and folk traditions. After an analysis of the proposed definitions of Tantra in the history of the studies, the characteristics of Tantra will be point out in order to explain the problematic identification of Tantra as an univocal category because the extreme fluidity of its elements. Hence, also a differentiation between left-hand and right-hand or soft-core and hard-core Tantra emerges as a flawed attempt of classification. Finally, the controversial issue regarding the ‘birth’ of Tantra will be discussed highlighting the possibility of a multiple origin of what we call Tantra.

     

    The Cult of the Goddess Kāmākhyā (Assam)

    03.11.2022 kell 16:15-17:45 – Ülikooli 18-139

    The mythology of the goddess Kāmākhyā was introduced in the early medieval Kālikāpurāṇa (ninth–eleventh century CE), a Śākta text that linked the yoni of Satī to the Assamese goddess Kāmākhyā. This lecture will analyse the medieval and pre-modern Purāṇas and Tantras compiled in northeastern India—focusing on their mythological accounts of the cosmogony of the yoni-pīṭha—in order to outline the intersection of Kaula-Tantra and Purāṇic elements in the formation of the Goddess’s cult at Kāmākhyā.

     

    Blood, Sex, and Magic: The Power of the Yonipīṭha at Kāmākhyā

    04.11.2022 kell 14:15-15:45 – Ülikooli 18-139

    This lecture explores the connection between Tantra and the magic tradition of Nīlācala in Assam in order to explain the encounter between Brahmanism and magic. First, the doctrinal, ritual, and mythical background of the cult of the Goddess Kāmākhyā, whose roots go back to the esoteric sexual path of Kaula Tantra praxis will be discussed. Having traced the history to this path, which around the 10th century switched from blood sacrifice to a mystic-erotic ritual centred on the yoni-pūjā (worship of the vulva), homologizing blood offerings and erotic rituals focusing on the human body as a source of sexual fluids necessary to obtain such supernatural accomplishments (siddhis), this lecture then examines the concept of siddhi as a ‘magical power’ that can be acquired only by those belonging to the kula (clan), the only ones who know the yoni’s secret (the restricted transmission of siddhis over kula’s generations being a complement to the ideology of blood sacrifice). Finally, it considers the intersection of indigenous traditions and Brahmanical ritual praxis in Assam as the source of the peculiar cult of the yoni of Kāmākhyā. From this discussion, Assamese Tantra emerges as a religious phenomenon that crosses socio-cultural boundaries and encompasses apparently irreconcilable categories

     

    Paolo E. Rosati on Roomas (Itaalias) tegutsev sõltumatu uurija. Tal on doktorikraadi Aasia ja Aafrika uuringutes Rooma Sapienza Ülikoolist 2017. aastast. 2016. aastast saati on ta avaldanud hulgaliselt teadusartikleid yoni kultusest Kamakhyas. Tema märkimisväärsemate publikatsioonide hulka kuulub ajakirja Religions of South Asia toimetatud tantra-temaline erinumber (vol. 14, no. 1-2) ning koos Andrea Acriga toimetatud kogumik Tantra, Magic, and Vernacular Religions in Monsoon Asia: Texts, Practices, and Practitioners from the Margins (Routledge Studies in Tantric Traditions). Ühtlasi on tema koostamisel valmimas ka teine artiklikogumik, pealkirjaga Magic, the Supernatural, and Danger across Pre-Modern and Modern Monsoon Asia. Paolo Rosati peamiseks uurimisvaldkonnaks on olnud tantra ajalooline kujunemine kesk- ja varauusaja Assamis. Viimasel ajal on ta eriti tähelepanu pööranud tntra, maagia, sooliste aspektide ja mälu omavahelistele seostele uusajal.

     

    Ivar Paulsoni nimelised loengud keskenduvad märkimisväärsematele teemadele, suundumustele ja uutele teadmistele kaasaja religiooniuuringutes. Ivar Paulson (1922-1966) paistis oma teadustöös silma ambitsioonika laiahaardelisusega nii käsitlust leidva materjali kui ka küsimuste ja uurimistöös rakendatavate lähenemisviiside poolest. Nõnda on ka Paulsoni loengute eesmärgiks tuua kokku tähelepanuväärsemaid uurimissuundi religiooniuuringute erinevatest valdkondadest.

     

    Loe edasi...

    Vestlusring Vladimir Proppi raamatu „Imemuinasjutu ajaloolised juured“ teemadel

    4. augustil 2022 toimus EAUSi, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna ning kultuuriklubi Utoopiline Salong koostöös akadeemiline vestlusring äsja eesti keeles ilmunud Vladimir Proppi raamatu „Imemuinasjutu ajaloolised juured“ teemadel. Vestlusringis osalesid Jüri Allik, Peeter Torop ja Ülo Valk. Juttu juhtis raamatu tõlkinud ning kommentaaridega varustanud Madis Arukask.

    Raamatus „Imemuinasjutu ajaloolised juured“ esitas Propp jõulise seletuse imemuinasjutu pärinemisest totemistlikke initsiatsiooniriitusi saatnud ja seletanud müütidest ning erinevate kultuuride surmajärgsuse kujutelmadest. Vestlusringis arutleti Vladimir Proppi akadeemiliste mõjutajate ning ta teos(t)e vastuvõtu üle Nõukogude Liidus ning läänes. Raamatu vastuvõtt ei olnud sõjajärgsel nõukogudemaal kuigi positiivne. Proppi süüdistati hälbimises leninlik-marksistlikust ajalookäsitlusest, läänes seevastu hoopis selle propageerimises. Proppi enda huvi ja kirg asusid aga väljaspool jaburaid ideoloogiaid seisvate ürgsete fenomenide tabamises ja sidumises.

    Tartu Kirjanduse maja keldrikorruse Salongi oli vestlust kuulama kogunenud ligi 30 huvilist. Jutu ja suupistete kõrvale rüübati akadeemilist rabarberiveini. Lahkuti sõpradena.

    Vestlusringi salvestust on võimalik vaadata siit: https://www.facebook.com/watch/live/?ref=watch_permalink&v=636577647518634

    Loe edasi...

    Konverents „Karud looduses, mütoloogias ja usundis“

    Käesolev aasta on kuulutatud pruunkaru aastaks. Et juhtida tähelepanu karude tähtsusele, korraldavad Tallinna Loomaaed ja Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts ühiskonverentsi, mis on pühendatud karudele looduses ning erinevate rahvaste foklooris ja usundites.

    Konverents toimub 6. septembril kell 10.00–19.00 Tallinna Loomaaia keskkonnahariduse auditooriumis. Sissepääs tasuta. Konveretntsile tulijalid palutakse siiski eelregistreeruda: https://forms.gle/QAoLBfUGZtpihMVMA

     

    Konverentsi kava

     

    Avasõnad ja tervitused

    Leif-August Kirs, Karud maailmas

    Peep Männil, Karu Eestis

    Kohvipaus

    Madis Arukask, Karu läänemeresoome rahvaste usundis

    Tiina Vähi, Karu kannul läänemersoomlaste muistsetel ja nüüdsetel radadel

    Marju Kõivupuu, Kas karune on karvane? Karu eestlaste elus ja folklooris

    Aado Lintrop, Ühe looma mitu nägu. Karu mansi rahvaluules

    Lõuna

    Vladimir Sazonov, Karu kui Venemaa sümbol: uskumused, müüdid, folkloor ja Kremli propaganda

    Elo-Mall Toomet, Karu Artemisega seotud kultustes ja müütides

    Jaan Lahe, „Tema jalad olid nagu karu jalad…“ Karudest ja karusümboolikast Piiblis

    Martti Kalda, India karude kuningast Ramayanas

    Lõpetamine

    Loe edasi...

    Konverents „Ivar Paulson 100“

    27. mail tähistab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts väikese konverentsiga 100 aasta möödumist tuntud Eesti usundiloolase Ivar Paulsoni (1922-1966) sünnist. Konverents keskendub ühelt poolt Paulsoni enda kujunemisele ja tegevusele, pöörates teisalt tähelepanu ka sellele, kuidas erinevaid tema lähenemisviise, argumente ja seisukohti tagantjärele hinnata. Laiemas plaanis aga on fookuses kõik need Põhja-Euraasia rahvad ja nende usund, kelle uurimisele oli Paulson enda eluajal pühendunud. Konverents toimub Tartu Ülikooli ruumides: Ülikooli 16-212. Allpool konverentsi ajakava ning ettekannete tutvustused.

     

    Ajakava

    13:30–13:40 – Avasõnad

    13:40–14:10 – Marleen Metslaid „Professor Gustav Ränga aeg Eesti etnoloogias ja Ivar Paulson“

    14:10–14:40 – Indrek Peedu „Ivar Paulson kui religiooniteoreetik?“

    14:40–15:10 – Merili Metsvahi „Pühajõe mässu tagamaad: Ivar Paulsoni võimalik vaade ja neoanimistlik lähenemine“

    15:10–15:40 – Kohvipaus

    15:40–16:10 – Art Leete „Ivar Paulson ja komi usund“

    16:10–16:40 – Aado Lintrop „Usk hinge taassündi ja selle kajastused mansi rahvaluules“

    16:40–17:10 – Aimar Ventsel „Jakuudi „traditsiooniline religioon“: konservatiivsus, ksenofoobia ja putinism“

    17:15–17:45 – EAUSi infokoosolek ja arutelu

    18:00-21:00 – Koosviibimine Tartu Ülikooli Kohvikus esinejatele ja osalejatele

     

    Ettekanded:

    Marleen Metslaid „Professor Gustav Ränga aeg Eesti etnoloogias ja Ivar Paulson“

    Ettekandes räägin kõigepealt Eesti etnoloogia olukorrast 1930. aastate lõpus, kui Gustav Rängast sai professor. Samuti käsitlen õppe- ja uurimistegevuse võimalikkust keerulisel sõja-ajal, kui Ränga tudengite sekka ilmus ka Ivar Paulson. Ettekande lõpus peatun lühidalt Ränga ja Paulsoni hilisemal suhtel paguluses.

    Indrek Peedu „Ivar Paulson kui religiooniteoreetik?“

    Ivar Paulson on tuntud eelkõige usundiloolasena, kelle kirjatööd keskendusid Põhja-Euraasia rahvaste usundiloole. Tüüpiliselt ja muidugi oluliselt mõjutatuna ka Paulsoni enda rõhuasetustest, on teda metodoloogilis-teoreetiliselt peetud religioonifenomenoloogilise suuna esindajaks. Siinses ettekandes tuleb lähemale vaatlusele just see viimane küsimus. Keskendudes Paulsoni programmisele tekstile „Religiooni olemusest ja ajaloost“ vaatlen küsimust sellest, millised metodoloogilis-teoreetilised vaated Paulsoni enda käsitlused märgatavad on.

    Merili Metsvahi „Pühajõe mässu tagamaad: Ivar Paulsoni võimalik vaade ja neoanimistlik lähenemine“

    1642. aasta suvel põletasid talupojad maha Pühajõele ehitatud veski ja lõhkusid tammi. Nad pidasid halba ilma, mis rikkus viljasaagi, jões elutseva Pikse kättemaksuks selle eest, et jõeveel ei lastud enam vabalt voolata. 1644. aastal ilmus kohaliku (Urvaste) pastori Johann Gutslaffi sulest manitsev raamat, milles on selgitatud halbu ilmaolusid hoopis kui Jumala kättemaksu ebausu eest. Oma ettekandes vastan küsimustele, kuidas oleks tõlgendanud talupoegade suhet Pühajõega Ivar Paulson ning kuidas tõlgendada seda neoanimistliku lähenemise raames.

    Art Leete „Ivar Paulson ja komi usund“

    Vaatlen ettekandes, kuidas asetub komi usund Ivar Paulsoni võrdlevasse skeemi. Paulsoni järgi on siinjuures kõige olulisemaks soome-ugri algupära. Hiljem on komi usundi säilimist mõjutanud varane Vene poliitilise ja usuelu mõjuvälja sattumine, aga ka komide asuala muutused. Kokkuvõttes ei sobi komid hästi Paulsoni süsteemi eeldatava usulise eheduse puudumise tõttu.

    Aado Lintrop „Usk hinge taassündi ja selle kajastused mansi rahvaluules“

    Ettekandes peatun lühidalt usul hinge (täpsemalt ühe osahinge) taassündi ning räägin pikemalt sellest, kuidas see väljendub mansi rahvaluules. Vaatluse all on peamiselt mu enda tõlgitud lalulud ning muistendid.

    Aimar Ventsel „Jakuudi „traditsiooniline religioon“: konservatiivsus, ksenofoobia ja putinism“

    Jakuutias toimub juba aastaid konservatiivide poolt juhitud „rahvuslik taassünd“. Paradoksaalselt on see liikumine ühelt poolt vene kolonialismi vastane ja teisalt ääretult võimutruu. Oma ettekandes üritan ma need erinevad aspektid kokku sobitada.

    Loe edasi...