Uudised

    Konverents „Karud looduses, mütoloogias ja usundis“

    Käesolev aasta on kuulutatud pruunkaru aastaks. Et juhtida tähelepanu karude tähtsusele, korraldavad Tallinna Loomaaed ja Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts ühiskonverentsi, mis on pühendatud karudele looduses ning erinevate rahvaste foklooris ja usundites.

    Konverents toimub 6. septembril kell 10.00–19.00 Tallinna Loomaaia keskkonnahariduse auditooriumis. Sissepääs tasuta. Konveretntsile tulijalid palutakse siiski eelregistreeruda: https://forms.gle/QAoLBfUGZtpihMVMA

     

    Konverentsi kava

     

    Avasõnad ja tervitused

    Leif-August Kirs, Karud maailmas

    Peep Männil, Karu Eestis

    Kohvipaus

    Madis Arukask, Karu läänemeresoome rahvaste usundis

    Tiina Vähi, Karu kannul läänemersoomlaste muistsetel ja nüüdsetel radadel

    Marju Kõivupuu, Kas karune on karvane? Karu eestlaste elus ja folklooris

    Aado Lintrop, Ühe looma mitu nägu. Karu mansi rahvaluules

    Lõuna

    Vladimir Sazonov, Karu kui Venemaa sümbol: uskumused, müüdid, folkloor ja Kremli propaganda

    Elo-Mall Toomet, Karu Artemisega seotud kultustes ja müütides

    Jaan Lahe, „Tema jalad olid nagu karu jalad…“ Karudest ja karusümboolikast Piiblis

    Martti Kalda, India karude kuningast Ramayanas

    Lõpetamine

    Loe edasi...

    Konverents „Ivar Paulson 100“

    27. mail tähistab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts väikese konverentsiga 100 aasta möödumist tuntud Eesti usundiloolase Ivar Paulsoni (1922-1966) sünnist. Konverents keskendub ühelt poolt Paulsoni enda kujunemisele ja tegevusele, pöörates teisalt tähelepanu ka sellele, kuidas erinevaid tema lähenemisviise, argumente ja seisukohti tagantjärele hinnata. Laiemas plaanis aga on fookuses kõik need Põhja-Euraasia rahvad ja nende usund, kelle uurimisele oli Paulson enda eluajal pühendunud. Konverents toimub Tartu Ülikooli ruumides: Ülikooli 16-212. Allpool konverentsi ajakava ning ettekannete tutvustused.

     

    Ajakava

    13:30–13:40 – Avasõnad

    13:40–14:10 – Marleen Metslaid „Professor Gustav Ränga aeg Eesti etnoloogias ja Ivar Paulson“

    14:10–14:40 – Indrek Peedu „Ivar Paulson kui religiooniteoreetik?“

    14:40–15:10 – Merili Metsvahi „Pühajõe mässu tagamaad: Ivar Paulsoni võimalik vaade ja neoanimistlik lähenemine“

    15:10–15:40 – Kohvipaus

    15:40–16:10 – Art Leete „Ivar Paulson ja komi usund“

    16:10–16:40 – Aado Lintrop „Usk hinge taassündi ja selle kajastused mansi rahvaluules“

    16:40–17:10 – Aimar Ventsel „Jakuudi „traditsiooniline religioon“: konservatiivsus, ksenofoobia ja putinism“

    17:15–17:45 – EAUSi infokoosolek ja arutelu

    18:00-21:00 – Koosviibimine Tartu Ülikooli Kohvikus esinejatele ja osalejatele

     

    Ettekanded:

    Marleen Metslaid „Professor Gustav Ränga aeg Eesti etnoloogias ja Ivar Paulson“

    Ettekandes räägin kõigepealt Eesti etnoloogia olukorrast 1930. aastate lõpus, kui Gustav Rängast sai professor. Samuti käsitlen õppe- ja uurimistegevuse võimalikkust keerulisel sõja-ajal, kui Ränga tudengite sekka ilmus ka Ivar Paulson. Ettekande lõpus peatun lühidalt Ränga ja Paulsoni hilisemal suhtel paguluses.

    Indrek Peedu „Ivar Paulson kui religiooniteoreetik?“

    Ivar Paulson on tuntud eelkõige usundiloolasena, kelle kirjatööd keskendusid Põhja-Euraasia rahvaste usundiloole. Tüüpiliselt ja muidugi oluliselt mõjutatuna ka Paulsoni enda rõhuasetustest, on teda metodoloogilis-teoreetiliselt peetud religioonifenomenoloogilise suuna esindajaks. Siinses ettekandes tuleb lähemale vaatlusele just see viimane küsimus. Keskendudes Paulsoni programmisele tekstile „Religiooni olemusest ja ajaloost“ vaatlen küsimust sellest, millised metodoloogilis-teoreetilised vaated Paulsoni enda käsitlused märgatavad on.

    Merili Metsvahi „Pühajõe mässu tagamaad: Ivar Paulsoni võimalik vaade ja neoanimistlik lähenemine“

    1642. aasta suvel põletasid talupojad maha Pühajõele ehitatud veski ja lõhkusid tammi. Nad pidasid halba ilma, mis rikkus viljasaagi, jões elutseva Pikse kättemaksuks selle eest, et jõeveel ei lastud enam vabalt voolata. 1644. aastal ilmus kohaliku (Urvaste) pastori Johann Gutslaffi sulest manitsev raamat, milles on selgitatud halbu ilmaolusid hoopis kui Jumala kättemaksu ebausu eest. Oma ettekandes vastan küsimustele, kuidas oleks tõlgendanud talupoegade suhet Pühajõega Ivar Paulson ning kuidas tõlgendada seda neoanimistliku lähenemise raames.

    Art Leete „Ivar Paulson ja komi usund“

    Vaatlen ettekandes, kuidas asetub komi usund Ivar Paulsoni võrdlevasse skeemi. Paulsoni järgi on siinjuures kõige olulisemaks soome-ugri algupära. Hiljem on komi usundi säilimist mõjutanud varane Vene poliitilise ja usuelu mõjuvälja sattumine, aga ka komide asuala muutused. Kokkuvõttes ei sobi komid hästi Paulsoni süsteemi eeldatava usulise eheduse puudumise tõttu.

    Aado Lintrop „Usk hinge taassündi ja selle kajastused mansi rahvaluules“

    Ettekandes peatun lühidalt usul hinge (täpsemalt ühe osahinge) taassündi ning räägin pikemalt sellest, kuidas see väljendub mansi rahvaluules. Vaatluse all on peamiselt mu enda tõlgitud lalulud ning muistendid.

    Aimar Ventsel „Jakuudi „traditsiooniline religioon“: konservatiivsus, ksenofoobia ja putinism“

    Jakuutias toimub juba aastaid konservatiivide poolt juhitud „rahvuslik taassünd“. Paradoksaalselt on see liikumine ühelt poolt vene kolonialismi vastane ja teisalt ääretult võimutruu. Oma ettekandes üritan ma need erinevad aspektid kokku sobitada.

    Loe edasi...

    Eesti akadeemiliste teadusseltside pöördumine seoses kriisiga Ukrainas

    Eesti akadeemilised seltsid väljendavad oma sügavat nördimust Venemaa Föderatsiooni sõjalise sissetungi üle suveräänsesse Ukrainasse. Kujunenud olukord ei jäta ruumi illusioonidele, et putinlik imperiaalne moodustis poliitiliselt ja kõlbeliselt muutuda võiks. Oma rahva ajaloolise kogemuse ning erialase kompetentsi põhjal teame me hästi, mida tähendab agressorriigi šovinism ning tahe lämmatada rahvaste iseolemist, enesemääramist ja vaba mõtlemist. Venemaa Föderatsiooni praeguse režiimi soovi end kehtestada ning ühtlasi ka ta jõuetust näitab vinduvate kriisikollete loomine oma piiridel. Näeme, et sellest palju enamat ei suudeta korda saata ka Ukrainas. Ometi on sõda juba praegu toonud miljonitele kaotusi ja kannatusi. Väljendame toetust ja soovime kindlameelsust Ukraina akadeemilisele üldsusele ning kogu rahvale oma riigi ja demokraatlike väärtuste kaitsel!

    Ukraina maa ja rahva suurte kannatuste hinnaga hakkab lääne heaoluühiskonnale selgeks saama, kui kaugele on Venemaa Föderatsioon valmis minema oma autoritaarsete juhtide ambitsioonide nimel. Oleme veendunud, et lääs peab ühte hoidma rohkem kui kunagi varem, olema sellise agressiooni suhtes leppimatu ja seisma ühiselt vastu putinlikule imperialismile. Näeme praegu läänes toimuvat kannapööret Kremli agressiivse tegevuse suhtes. Saame siin oma teadmistest ja kompetentsist lähtuvalt aidata kaasa lääne ühiskondliku asjatundlikkuse suurendamisel. Tehkem seda! Oleme alati valmis toetama Ukraina kolleege erialase ning muu nõu ja jõuga, nüüd ja edaspidi. Akadeemiline vabadus on see, mida vägivald murda ei saa, kuitahes kriitiline olukord ka ei ole. Hoiame ja kaitseme seda!

    1. märtsil 2022

     

     

    Akadeemiline Põllumajanduse Selts

    Akadeemiline Rahvaluule Selts

    Akadeemiline Teoloogia Selts

    Eesti Akadeemiline Orientaalselts

    Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts

    Eesti Biokeemia Selts

    Eesti Füüsika Selts

    Eesti Geograafia Selts

    Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts

    Eesti Inimesegeneetika Ühing

    Eesti Inseneride Liit Eesti Keemiaselts

    Eesti Kodu-uurimise Selts

    Eesti Looduseuurijate Selts

    Eesti Majandusteaduse Selts

    Eesti Matemaatika Selts

    Eesti Muusikateaduse Selts

    Eesti Semiootika Selts

    Eesti Sotsioloogide Liit

    Eesti Teaduslik Selts Rootsis

    Eesti Toksikoloogia Selts

    Emakeele Selts Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus

    Õpetatud Eesti Selts

    Toetab Tartu Ülikooli usuteaduskond

    Loe edasi...

    Konverents „Alternatiivsetest faktidest teadususuni“

    Konverents toimub 3. detsembril kell 14.15 Ülikooli 16-212, Tartus.

    Kõikvõimalikud vandenõuteooriad on küllap sama vanad kui inimkond. Ometi on viimastel aegadel seoses uue meedia pealetungi ning nn tõejärgse ühiskonnaga teravdunud küsimus sellest, kelle tõde ja millist tõde omaks võtta. Hetkel ühiskonda painav Covid-19 kriis ei ole siin ainus sellise olukorra näide. Vastakate ja konkureerivate tõdede vastuseise kohtame ka hübriidsete konfliktide puhul, nii riikide vahel kui eri riikide sisepoliitikas. Selle konverentsi ettekanded keskenduvadki küsimusele, kuidas ja millistel alustel erinevad ja vastakad tõekäsitlused formeeruvad. Kas usu ja uskumise aluseks on fakt või mingil muul moel formeerunud teadmine? Kes jutustavad meile lugusid tänapäeva maailmas?

    14.15-14.30 Avasõnad

    14.30-15.00 Siim Lill
    Miks esoteerika ja vandenõuteooriad lahku ei koli?

    15.00-15.30 Kristel Kivari
    Kalevipoeg ja hiiglased taevast: uusmütoloogia sõnumeid Para-Web foorumist

    15.30-16.00 Marko Uibu
    Alternatiivtõlgenduste välja rollid koroonakriisis

    16.00-16.30 Vladimir Sazonov
    Aastatel 2020-2021 COVID-19 ajal EL-i vastu suunatud Venemaa strateegilised narratiivid ja vandenõuteooriad  

    16.30-16.45 Raamatuesitlus
    The Russian Federation in Global Knowledge Warfare: Influence Operations in Europe and Its Neighbourhood

    17.00 EAUSi üldkoosolek

     

    Teesid

     Miks esoteerika ja vandenõuteooriad lahku ei koli?

    Siim Lill

    Vandenõuteooriad on läbi imbunud templirüütlite saladustest, astraalmaailmadest ja esoteerilistest hierarhiatest. Miks see nii on? Kompaktset vastust on keeruline anda, aga üritada võib. Peatun oma ettekandes põgusalt kolmel näitel: 1) 15. sajandi Sola-Busca tarokaartid – renessansiaegse eliidi ja paganliku maagia võitmatu liit; 2) Emmanuel Malynski okultne sõda, mida suunavad juudid ja massoonid; 3) QAnoni satanistlik-pedofiilsed jõledused. Nende kolme näite abil püüan leida esoteerika ja vandenõuteooriate vankumatu sõpruse hävimatuid printsiipe! Umberto Ecost ei pääse vist ka.

     

    Kalevipoeg ja hiiglased taevast: uusmütoloogia sõnumeid Para-Web foorumist

    Kristel Kivari

    Rahvapärased arutelusid Kalevipoja kui ajaloolise isiku üle on peetud eepose ilmumisest saadik, ent uusi seoseid luuakse ka alternatiivarheoloogiat käsitlevate dokumentaalfilmide ning sarnaseid allikaid kasutavate autorite teoste abil. Nende järgi on inimliigi kujunemisel olulist rolli mänginud pooljumalik hiidude rass. Ettekanne vaatleb nn hiidude pärandit virtuaalses aruteluruumis: milliseid tagajärgi nähakse sellel mütoloogilisel sündmusel ja milliseid sõnumeid see tõlgendus kannab.

     

    Alternatiivtõlgenduste välja rollid koroonakriisis

    Marko Uibu

    Ettekandes käsitlen koroonameetmete üle toimunud arutelusid laiemal väljal, kus esinevad ja põimuvad uus vaimsus, vandenõuteoreetilised mõtteviisid, rahvaravi, ühiskondlik-poliitiline aktivism. Kriis tekitab pingeid ning aktiveerib erinevaid sotsiaalmeediagruppe. Vaatlen ettekandes nii üldiseid dünaamikaid ja kui ka erinevaid võtmefiguure, nn „elustiiligurusid“ ja aktiviste.

     

    Aastatel 2020-2021 COVID-19 ajal EL-i vastu suunatud Venemaa strateegilised narratiivid ja vandenõuteooriad

    Vladimir Sazonov

    COVID-19 pandeemia, mis sai alguse Hiinas 2019. aasta lõpus, muutus globaalseks probleemiks 2020. a. See on muutunud inimkonna jaoks ilmselt kõige suuremaks väljakutseks pärast II maailmasõda ja on näidanud, et tänapäeva maailmas on terve hulk erinevaid ohte, mille iseloom on hübriidne ja mille mõju julgeolekule on raskesti prognoositav. Kremli infokampaaniate ja mõjutustegevuse põhieesmärk Läänes (EL-is, USA-s) on lõhkuda ühtsust, mõjutada sihtauditooriumit külvates paanikat, usaldamatust, trotsi ning suurendada poliitilist, majanduslikku jms lõhet EL-is sisemiselt ja ka EL-i ja USA vahel (Mölder, Sazonov, 2020: 84).

    Üheks Moskva eesmärgiks ongi kujundada avalikku arvamust endale kasulikus suunas, üritada mõjutada ja ära kasutada Lääne ühiskondades kasvavaid populistlikke liikumisi ja trende (Mölder, Sazonov, 2020: 84). Kremli poolt levitatud strateegilised narratiivid (Hinck et al 2018; Szostek 2017) kirjeldavad EL-i ja Läänt kui ebaõnnestujaid, nende demokraatlikke institutsioone näidatakse kui midagi korrumpeerunut, mis vajab tugevat reformimist (Mölder, Sazonov, 2020: 87).

    COVID-19 ajal on ohtralt levinud erinevad vandenõuteooriad, libauudised ning narratiivid, mis on seotud nt vaktsineerimisega, vaktsiinidega ja pandeemia temaatikaga. Kreml loob uusi ja kasutab juba olemasolevaid ülalmainitud teemadega (vaktsineerimine jne) seotud hirme (Mölder, Sazonov 2020b; Ventsel et al. 2021), paisates vandenõusid ja hirmunarratiive peavoolu ning sotsiaalmeedia kanalitesse.

    Antud ettekandes autor vaatleb Kremli poolt loodud ja levitatud strateegilisi narratiive COVID-19 ajal, mis olid suunatud Euroopa Liidu ja kitsamalt Eesti sihtauditooriumile.

    Kirjandus

    • Hinck, R. S.; Kluver, R.; Cooley, S. 2018. Russia re-envisions the world: strategic narratives in Russian broadcast and news media during 2015. Russian Journal of Communication, 10(1), 21–37.
    • Madisson, M.-L.; Ventsel, A. 2020. Strategic Conspiracy Narratives: A Semiotic Approach. Routledge
    • Miskimmon, A.; O’Loughlin, B.; Roselle, L. 2013. Strategic Narratives: Communication Power and the New World Order. Routledge.
    • Miskimmon, A.; O’Loughlin, B.; Roselle, L. (eds). 2018. Forging the World. Strategic Narratives and International Relations. University of Michigan Press.
    • Mölder, H.; Sazonov, V. 2019. The Impact of Russian Anti-Western Conspiracy Theories on the Status-related Conflict in Ukraine: The Case of Flight MH17. Baltic Journal of European Studies 9(3), 96−115.
    • Mölder, H. & Sazonov, V. 2020. Kremlin Information Campaign in the Baltic States During the COVID-19 Pandemic Escalation of Spring 2020, Modern Management Revue XXV, 27:4, pp. 83−97.
    • Mölder, H. & Sazonov, V. 2020a. The Kremlin’s Strategic Narratives on the Baltic States During the COVID-19 Crisis. Belonna Qarterly 4, pp. 35–54.
    • Mölder, H. & Sazonov, V. 2020b. Hirmu ja paanika motiiv Venemaa Balti riikidele suunatud COVID-19-aegses mõjutustegevuses. Sisekaitseakadeemia, Tallinn.
    • Szostek, J. 2017. The Power and Limits of Russia’s Strategic Narrative in Ukraine: The Role of Linkage. Perspectives on Politics, 15(2), pp. 379–395
    • Ventsel, A.; Hansson, S.; Madisson, M.-L.; Sazonov, V. 2021. Discourse of fear in strategic narratives: The case of Russia’s Zapad war games. Media War & Conflict, 14/1, pp. 21−39.
    Loe edasi...

    Akadeemiline vestlusring Mircea Eliade „Šamanism ja arhailised ekstaasitehnikad“ ainetel

    Vestlusringis (vasakult) SIim Lill, Art Leete, Laur Vallikivi ja Madis Arukask

    12. oktoobril 2021 toimus EAUSi, Utoopia raamatupoe ja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna ühises koostöös akadeemiline vestlusring hiljuti eesti keeles ilmunud Mircea Eliade raamatu „Šamanism ja arhailised ekstaasitehnikad“ ainetel. Vestlusringis arutasid aktiivselt Eliade intrigeeriva ja ka väga mõjuka raamatu üle Art Leete, Laur Vallikivi ja Siim Lill. Vestlust juhtis Madis Arukask. Eelkõige olidki tähelepanu all Eliade arusaamad šamanismist, šamanistlikest praktikatest ja selle ajaloost, ent vähemalt samavõrd diskuteeriti laiemalt Eliade üleüldise religioonikäsitluse ja selle hindamise üle kaasaja vaatenurgast. Samuti pöörati läbivalt tähelepanu Eliade isikule ning tema kujunemisele nooruseast maailmakuulsaks religiooniuurijaks. Vestlusringi oli kuulama, kaasa mõtlema ja küsimusi esitama tulnud märkimisväärne hulk inimesi.

    Vestlusringi videosalvestus on järelvaadatav Utoopia raamatupoe FB-lehel.

    Loe edasi...