Paulsoni loengud religiooniuuringutes
4.-7.11.2025, Tartu
Sel aastal peab Paulsoni loenguid rahvusvaheliselt tuntud religiooniuurija ja -filosoof Kevin Schilbrack, kes uurimistöös on keskendunud religiooni uurimise teoreetilistele ja metodoloogilistele küsimustele, rõhutades viimasel ajal eriti religioossete praktikate kehastumuslikke aspekte, millele religiooni filosoofilisemas käsitluses peaks tema hinnangul rohkem tähelepanu pöörama. Kolmes Paulsoni loengus pakub Schilbrack uue filosoofilise perspektiivi sellele, kuidas mõtestada niisuguste praktikate loomingulist jõudu. Paulsoni loenguid religiooniuuringutes korraldab Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts koostöös Tartu ülikooli usuteaduskonna, filosoofia osakonna ning Eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnaga. Loengud on avatud kõigile ja eelregistreerimine ei ole vajalik, kuid eriseminaril on kohtade arv piiratud, seega osalemine on võimalik ainult eelnevalt registreerudes.
Ajakava
1. loeng: Võimaldavused
4.11.2025 kell 16:15-17:45 – Ülikooli 18-228
Esimeses loengus toetun kehastumuse fenomenoloogia valdkonnas välja töötatud vahenditele andmaks sissevaade sellesse, kuidas religioossed praktikad treenivad osalisi nägema võimaldavusi ehk väärtustest laetud võimalusi elukeskkonnas. Võimaldavused kerkivad esile erinevate entiteetide vahelises suhtluses, seega väärtused, mida nad endaga kaasas kannavad, ei ole subjektiivsed või mentaalsed, vaid selle asemel omadused, mida treenitud isik oskab keskkonnast leida. Sellise lähenemise väärtus seisneb asjaolus, et see asetab faktid ja ka väärtused – sealhulgas religioossed väärtused – naturalistlikusse maailma käsitlemise raamistikku.
2. loeng: Oskused
5.11.2025 kell 16:15-17:45 – Ülikooli 18-228
Esimeses loengus ma mõtestasin lahti võimaldavuste idee ning näitasin, kuidas religioosseid väärtuseid on võimalik avastada objektiivsete faktidena materiaalses maailmas. Teises loengus seon ma võimaldavuste idee religioosse elu vormidega ja ilmestan seda tuginedes budistlikele, kristlikele ja konfutsianistlikele näidetele. Selline lähenemine kohtleb religioosseid eluvorme kui kohastumusliku treeningu võimalusi. Arvestades nende taotlusi läbi viia transformatsioon praktikate kaudu, ei tohiks religioosseid praktikuid mõtestada lihtsalt üleüldiste „seesolijatena“, vaid neid tuleks näha isikutena, kes taotlevad ja saavutavad erinevaid oskustetasemeid – näiteks siis noviitsi, asjatundja või eksperdina – valitud religioossetes praktikates. Ent kui religioonid treenivad oma liikmeid nägema maailma uutel viisidel, siis tõstatab see olulise ja keerulise epistemoloogilise küsimuse, millele kavatsen tähelepanu pöörata: kuidas on uurijatel võimalik mõista sellise inimese maailma, kes on ekspert mingis praktikas, kui uurija ise pole isegi mitte noviits?
3. loeng: Nišid
6.11.2025 kell 16:15-17:45 – Ülikooli 18-228
Teises loengus arendasin ma ideed, et religioossed eluvormid pakuvad võimalusi treeninguteks, mis võimaldavad osalistel avastada maailmas väärtusi, mida nad muidu ei oskaks märgata. Käesolevas viimases loengus arendan ma ideed sellest, et religioosset treeningut võiks mõtestada nišši konstrueerimisena. „Nišši konstrueerimine“ all peetakse silmas seda, kuidas mõned loomad ei aktsepteeri keskkonda lihtsalt sellisena, nagu nad selle eest leiavad, vaid tegelevad selle sihipärase ümber kujundamisega, et see nende soovidele paremini sobiks. Silmapaistvaks näiteks sellest on kobraste ehitatud tammid. Inimesed samuti kujundavad ümber oma keskkondi, end erinevalt kobrastest ei ole inimese loominguline jõud instinktide poolt ette antud, vaid erinevad kultuurilised nišid saavad olulisel määral erineda. Selles mõttes toetuvad inimkultuurid ja sealhulgas ka religioossed kultuurid inimese bioloogilisele ülesehitusele elu paremaks edendamisel. Siin loengus keskendungi sellele, kuidas selline edenemine võib pakkuda kriteeriumi mitte ainult religioossete praktikate mõistmiseks vaid ka nende hindamiseks.
Eriseminar: Religiooni mõiste heuristilise abivahendina?
7.11.2025 kell 14:15-15:45 – Ülikooli 18-230
NB! Kohad on piiratud. Osalus ainult eelregistreerunutele. Kontakt: ipeedu@ut.ee
Seminar keskendub üldmõistete, sh eriti „religiooni“, kultuurideülese rakendatavuse küsimusele religiooniuuringutes. Dialoogis ettevalmistuseks antud kohustuslike lugemistega arutatakse seminaris erinevate võimaluste ja lähenemisviiside üle ses küsimuses, keskendudes eriti paarile konkreetsele konkureerivale ideestikule. Ühelt poolt on argumenteeritud, et üldmõisteid tuleks mõista praktiliselt kasulike tööriistadega, mis aga ei pruugi tähistada mitte midagi konkreetset maailmas, teisalt on aga argumenteeritud, et teadustööks on vajalik olla realist ning oluline on mõistete ja nähtuste otsesem omavaheline suhe.
Kevin Schilbrack on Ameerika Ühendriikide Põhja-Carolina osariigi mägedes asuva Appalachian State University filosoofia ja religiooni osakonna professor. Doktorikraad on tal Chicago ülikooli usuteaduskonnast. Ta on olnud raamatute Thinking through Myths: Philosophical Perspectives (2002) ja Thinking through Rituals: Philosophical Perspectives (2004) toimetaja ning monograafia Philosophy and the Study of Religions: A Manifesto (2014) autor. Praegusel ajal on ta peamiselt keskendunud sotsiaalse ontoloogia ja kehastunud kognitsiooni olulisusele religiooniuuringutes.
Ivar Paulsoni nimelised loengud keskenduvad märkimisväärsematele teemadele, suundumustele ja uutele teadmistele kaasaja religiooniuuringutes. Ivar Paulson (1922-1966) paistis oma teadustöös silma ambitsioonika laiahaardelisusega nii käsitlust leidva materjali kui ka küsimuste ja uurimistöös rakendatavate lähenemisviiside poolest. Nõnda on ka Paulsoni loengute eesmärgiks tuua kokku tähelepanuväärsemaid uurimissuundi religiooniuuringute erinevatest valdkondadest.