29. mail 2026 Ülikooli 16-218 auditooriumis algusega kell 14.00

Kuues ettekandes arutletakse kutsumuse ja töö üle erinevates kontekstides. Mõtiskletakse nii spirituaalsete või religioossete professionaalide ja professionaliseerumise üle ning vaimsete ja pühendumuslike mõõdete üle igapäevatöös. Vaimsed liidrid on kujunenud mõnel puhul jumaliku ilmutuse või ülemeeleliste annete toel, ent sageli on seal taga ka aastatepikkune õppimine, uurimistöö või treening. Töös väljendatakse sageli moraalset kutset, ühiskondlikku programmi, vaimset missiooni või spirituaalset arengut.

Kava ja teesid

14.00 – Ain Riistan, Piiblitõlked ja piiblitõlkijad teaduse, kultuuri ning religiooni lõikepunktides.
14.30 – Atko Remmel, Tõnno Jonuks Uususundist pärandieksperdiks.
15.00 – Anne Kull, Homo viator: kas turististki võib saada palverändur – ja vastupidi?
15.30 – Paus
15.45 – Mare Kõiva, Filosoof, õpetaja, kirjamees? Aleksander Heintalu 85 ja Gunnar Aarma 110.
16.15 – Kristel Kivari, Eneseareng ettevõtjaks: vaimne kogukond ja co-working.
16.45 – Helena Pruul, Eneseleid loodusest. MTÜ Sümbioosis, Eesti Ökokogukondade Ühendus.
17.15 – 17.45 Päeva kokkuvõte ja EAUS aastakoosolek.
18.00 Koosviibimine seltsi liikmetele Ülikooli kohviku rõdusaalis.

 

Piiblitõlked ja piiblitõlkijad teaduse, kultuuri ning religiooni lõikepunktides

Ain Riistan
TÜ usuteaduskond

Eesti kultuur ja kirjasõna on lahutamatult seotud esimese põhjaeestikeelse täispiibli avaldamisega aastal 1739. Aastal 2039 tähistatakse eestikeelse piibli 300.-ndat sünnipäeva. Sellega seoses on Tartu ülikooli juures tööd alustanud piiblitõlke töörühm, et nimetatud tähtpäevaks oleks Eestis olemas täiesti uus, värske, kaasaegne ja kvaliteetne piibliõlge. Ent millised peaksid olema selle loodava tõlke kvaliteedikriteeriumid? Teaduslik täpsus? Üldkultuuriline mõjukus? Religioosne funktsionaalsus? Need kolm kriteeriumi ei välista üksteist, aga nad ka ei kattu alati. Ja kuhu asetuvad neile küsimustele vastuseid otsivad piiblitõlkijad ise? Millised on ootused neile?  Ettekanne üritabki põgusalt kaardistada nimetatud problemaatikat.

Uususundist pärandieksperdiks

Atko Remmel, Tartu Ülikool, usuteaduskond
Tõnno Jonuks, Eesti Kirjandusmuuseum

Põhiline osa debatist Eesti religioosse maastiku muutuste üle keskendub institutsionaalse religiooni vähenemisele („kristluse vähenemine“) ja religiooni individuaalsete vormide laia levikule („uue vaimsuse pealetung“). Samal ajal on suhteliselt tähelepanuta jäänud kohaliku etnilise uuspaganluse, Maausu märkimisväärne mõju. Alates 1990. aastate algusest on liikumine mõjutanud Eesti rahvusliku identiteedi arengut, muutnud arusaama suhtest kohaliku loodusega ja kultuuripärandist. Samal ajal on muutunud ka liikumise avalik kuvand: algsetest uuspaganatest on saanud lisaks ka looduskaitsjad ja kultuuripärandi asjatundjaid. Selles ettekandes vaatleme nende teekonda Laurajane Smithi (2006) kontseptualiseeritud autoriseeritud pärandidiskursuse valguses, mis aitab selgitada kuidas on tekkinud „paganlik ekspertiis“, mis ajuti on saanud võrdväärseks akadeemilise teaduse ja ametnikega, ning kujundanud ka kultuuripärandi

Homo viator: kas turististki võib saada palverändur – ja vastupidi

Anne Kull
Tartu Ülikool, usuteaduskond

Arutlen (pealiskaudsel viisil) kutse üle reisida ja rännata, viidetega kirjandusele ja religioossetele traditsioonidele. Homo viatori kutsumus on mitte püsida paigal, ei kohas ega tegevustes. Enam kui pooli palverände ei võeta ette religioossetel eesmärkidel; palverännu sihtkohad omakorda muutuvad teemaparkideks ja turistilõksudeks. Kas minna või mitte minna? Kas saab jätta vastamata, kui kutse minna on tulnud?

Filosoof, õpetaja, kirjamees? Aleksander Heintalu 85, Gunnar Aarma 110

Mare Kõiva
Eesti Kirjandusmuuseum, Folkloristika osakond

Mõned päevad enne Aleksander Heintalu (Vigala Sassi) 85 sünnipäeva ja 3 kuud enne Gunnar Aarma 110 sünnipäeva vaatlen rolle ja võrgustikke, millesse mõlemad kuulusid ja iseloomustan nende kirjatööde ja loengute mõju 1980. aastatel ja hiljem.

Eneseareng ettevõtjaks: kogukond ja co-working

Kristel Kivari
Tartu Ülikool, Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond

Kaasajal esile tõstetud väärtused nagu ettevõtlikkus, püsivus ja võime ennast motiveerida läbivad ka uue vaimsuse mitmekesiseid õpetusi. Neid ühendab eesmärk nii vaimselt kui majanduslikult iseseisvuda, olla oma vaimu- ja ajakasutuse peremees ning tajuda riske ja raskusi kui õppetunde isiksuse küpsemise teel. Sageli on põhjus selles, et just tööl tajutakse konfliktseid kokkupuutepunkte erinevate ühiskonnakäsitluste vahel, mis annab platvormi äratõukeks tajutult autentsema ja isiklikuma olemisvormi poole, kus ettevõtllikkust ja enesearengut saab samas vaimses ja sotsiaalses ruumis sooritada.
Oma ettekandes tutvustan ettevõtlusantropoloogia ja usundiuurimise kokkupuutekohti uue vaimsuse praktikaid rakendava noorte naiste kogukonna vaatlusel. Co-working ühistöötamise päevi korraldatakse tööalase inspiratsiooni ja toe jagamiseks ning psühhologiseeriva ümbermõtestamise toel nihutatakse piiri töö ja isiksuse vahel kord lähemale, kord kaugemale.

Eneseleid loodusest

Helena Pruul
MTÜ Sümbioosis, Eesti Ökokogukondade ühendus

Räägin sellest, kuidas looduses uitamine ja loodusega autentsesse vestlusesse astumine toetab läbi psüühika meie eluolu ja teekonda ning kuidas läbi sügava kuulamise saame me tulla lähemale iseenda tõelisele olemusele ja kutsumusele.